Kohtulahend

Vangalas. Teiseks vastavalt KarS § 76 I astme kuriteo puhul on kaks tingimust vabanemiseks enne tähtaega. Eestis ennetähtaegne vabastamine toimub kohtu määruse alusel, arvestades mitmeid tingimusi. Tunnistuse juures väljavõte soome karistusseadustikust, seal vabanemise tingimused teised. Egert Lehtmaa satuks Eestis halvemasse olukorda ja seda on isik ka ise väitnud. Avavanglasse saamise tingimused on ka erinevad. Tunnistusest lähtuvalt on kanda 1125 päeva, millest on 366 päeva kantud, kanda jääks 759 päeva. 366 päeva on kantud, siis Soomes saaks poole karistuse pealt avavanglasse, karistuseks jääks Soomes 196 päeva. Eestis karistuse kandmine halvendaks Egert Lehtmaa olukorda. Palub mitte tunnustada kohtuotsust. Väljasaatmine ei tohiks olla takistuseks Soomes karistuse kandmiseks. Prokuröri repliik – väljasaatmise otsus tähendab seda, et ta ei saaks Soome elama jääda, seega hoopis Eestis toimuks rehabilitatsioon. Kohtu seisukoht Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet on edastanud Eesti Vabariigile Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse, millega taotletakse Egert Lehtmaa suhtes tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. KrMS § 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Lisaks näeb KrMS § 50835 lg 2 ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on KrMS §-s 4896 nimetatud süüteoga. Seega kui välisriigis on isikut karistatud teo eest, mis kuulub KrMS §-s 4896 nimetatud kuritegude loetellu, siis ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Egert Lehtmaa süüdi mõistetud raskes narkokuriteos (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveos), mis on KrMS § 4896 lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. Seega on antud juhul tegemist olukorraga, kus KrMS § 50835 lg 2 alusel Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, sest tegemist on KrMS §-s 4896 nimetatud süüteoga. Olenemata sellest märgib kohus, et Eesti Vabariigis on Egert Lehtmaa tegu kvalifitseeritav KarS 184 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. Eeltoodut arvesse võttes on Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020.a otsuse nr 20/140224 puhul täidetud KrMS § 50835 lg 2 alusel välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise üldtingimused. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusest nähtuvalt ei ole Egert Lehtmaa andnud enda nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse peab kohus vajalikuks märkida, et KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist. KrMS § 50836 lg 1 näeb ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Egert Lehtmaa Eesti Vabariigi kodanik. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Egert Lehtmaa elukohaks xxx. Seega on Egert Lehtmaa isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Seega on Egert Lehtmaa KrMS § 50836 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Lisaks sellele on Soome Immigratsiooniameti 16.08.2019.a otsuse nr 921/440/2019 alusel Egert Lehtmaa kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 10-ne aasta pikkune sisenemiskeeld Soome (sisenemiskeeld hakkab kehtima sellest kuupäevast, mil Egert Lehtmaa

lahkub Soomes ja Soome migratsiooniameti otsus on lõplik). Seega puudub Egert Lehtmaal õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks, kuivõrd tema suhtes tehtud otsus tema Eesti Vabariiki väljasaatmise kohta ja sisenemiskeelu kohta on jõustunud. Seega isegi juhul, kui Egert Lehtmaa alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Egert Lehtmaa KrMS § 50836 lg 1 p-s 2 märgitud isikuks. Järelikult ei ole KrMS § 50838 lg 1 ja KrMS § 50836 lg 1 p 1 alusel praegusel juhul Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020.a otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Egert Lehtmaa nõusolek nõutav. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine ka kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid KrMS § 50839, KrMS § 436, KrMS § 4896 lg 3 ega KrMS § 477 mõttes. KrMS § 50844 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsuse tunnustamisel see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Egert Lehtmaale mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020.a otsusega karistuseks 1125 päeva ehk 3 aastat ja 1 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus, siis ei ületa Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020.a otsusega Egert Lehtmaale mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Egert Lehtmaale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. KrMS § 50845 lg 2 kohaselt karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Egert Lehtmaa on olnud käesoleva asja tõttu kinnipeetuna 10.04.2019-14.06.2019.a ja 30.08.201924.06.2020.a. Seega tuleb Egert Lehtmaa poolt kandmisele kuuluvast karistusest arvata maha 366 päeva vangistust ja tema ärakandmata karistuseks jääb 759 päeva vangistust ehk 2 aastat ja 29 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020.a otsuse nr 20/140224 täitmise Eesti Vabariigis Egert Lehtmaa mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määrab, et Egert Lehtmaal kuulub ärakandmisele 2 aastat ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda karistuse kandmisele asumise päev.

Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu 73 eurot (välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kohtuistungil osalemise eest). KrMS §-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka KrMS § 180 lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Egert Lehtmaad süüdi, vaid ainult tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Soome Vabariigi kohtu süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Egert Lehtmaa, vaid Soome Vabariik ning Egert Lehtmaal ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Sealjuures ei ole Egert Lehtmaa temale mõistetud karistuse kandmise ületoomisega Eesti Vabariiki nõus. Samas näeb KrMS § 48910 lg 1 p 3 ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Seega, kuivõrd puudub kriminaalmenetluse seadustikus alus Egert Lehtmaalt menetluskulude väljamõistmiseks ning

arvestades ka praeguse menetluse eripära, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.