lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-3611/76

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-3611/76
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-3611/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.09.20191-19-3611/28Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.11.20191-19-3611/54Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.03.20211-19-3611/66Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja23.05.20221-19-3611/85Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas10.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

28. juuni 2022

Kohtuasja number

1-19-3611

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Maksim Amelkini (isikukood 37806062226) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. mai 2022 määrus

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Maksim Amelkin

Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Alar Häidberg Asja läbivaatamise viis

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 20. mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Harju Maakohtu 2. septembri 2019 otsusega tunnistati Maksim Amelkin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel karistati teda 3 aasta pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
18.detsembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M. Amelkini eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 13. veebruar 2019. Karistusaeg lõppeb 24. oktoobril 2022.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20261-26-5679/4Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.07.20261-26-1771/50Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 21.07.20261-26-2083/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20261-26-4940/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas 22. märtsil 2022 Tartu Maakohtule materjalid M. Amelkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad M. Amelkini vabastamist.

Vaidlustatud kohtumäärus

4.Tartu Maakohus jättis 20. mai 2022 määrusega M. Amelkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.Formaalsed eeldused M. Amelkini vabastamiseks on täidetud: ta on vastavalt KarS § 76 lg 1 ple 2 kandnud ära temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ja ära kantud vangistus ületab nelja kuud.
6.Lähtuvalt KarS § 76 lg-st 5 ja § 75 lg 1 p-st 1 tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise korral määrata kindlaks tema alaline elukoht, kuid M. Amelkini kindel vabanemisjärgne elukoht on teadmata. Vangla iseloomustuses on küll märgitud selleks elukohaks XXX, kuid materjalidest nähtub, et tegemist on rehabilitatsioonikeskusega, kuhu M. Amelkin soovis minna elama eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse raames. Praeguse ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ei esitanud M. Amelkin vanglale andmeid oma elukoha kohta, mistõttu ei saanud neid andmeid edastada ka kriminaalhooldusametnikule asjaolude kontrollimiseks. Kohtuistungil avaldas M. Amelkin, et tema elukoht on XXX, mis on linna poolt antav elamispind. Samas väitis ta, et ennetähtaegse vabanemise korral läheb ta siiski rehabilitatsioonikeskusesse Jõhvis. Kohtule esitatud materjalides on rehabilitatsioonikeskuse Uus Põlvkond kinnitus M. Amelkinile elukoha võimaldamise kohta, kuid see kinnitus on antud M. Amelkini eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse raames. Puudub kinnitus selle kohta, et M. Amelkin saaks ka praegu nimetatud keskusesse elama asuda. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et M. Amelkinile on tagatud sotsiaalpind X. Seega puudub M. Amelkinil vabaduses kindel elukoht, mistõttu ei ole võimalik tema alalist elukohta ennetähtaegse vabastamise korral kindlaks määrata. See tingib M. Amelkini vabastamata jätmise. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitas M. Amelkin määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta sai kohtu küsimusest valesti aru ja just seepärast nimetas oma elukohana XXX. Tegelikult soovib ta siiski minna elama Uue Põlvkonna rehabilitatsioonikeskusesse XXX. Varasema ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus kriminaalhooldaja kontrollis seda elukohta ning olemas on kinnituskiri, et ta võetakse sinna elama. Ka helistas ta rehabilitatsioonikeskuse direktorile ja see kinnitas, et nad võtavad ta enda juurde. Kohus saab veenduda, et elukohavõimalus on jätkuvalt olemas. Rehabilitatsioonikeskuses täidetakse ennetähtaegse vabastamise tingimusi ning M. Amelkin on saanud aru oma sõltuvusprobleemist. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Kui formaalsed eeldused ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui materiaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud.
9.Maakohus leidis, et formaalsed eeldused M. Amelikini vabastamiseks on täidetud, kuna ta on ära kandnud vähemalt KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud karistusaja. Piisava karistusaja ärakandmine pole siiski ainus formaalne eeldus, mis peab olema täidetud. Nagu maakohuski viitas, näeb KarS § 76 lg 5 ette, et ennetähtaegsel vabastamisel määratakse süüdimõistetule katseaeg ja ta allutatakse KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna mitmed KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimused on seotud süüdimõistetu kindla elukohaga, tuleb järelikult ka kindla elukoha olemasolu pidada ennetähtaegse vabastamise vältimatuks formaalseks eelduseks: vastasel juhul ei ole süüdimõistetut võimalik kohustuslikule käitumiskontrollile allutada. See ilmneb kaudselt ka 2(3)

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest asjas nr 3-1-1-45-16, milles Riigikohus pidas elukohta möödapääsmatuks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel. Riigikohtu see seisukoht põhines KarS § 75 tõlgendamisel ja pole alust interpreteerida seda normi ennetähtaegse vabastamise puhul teisiti kui karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel.

10.Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Amelkin ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus vanglale oma vabanemisjärgset elukohta ei avaldanud. Oma võimaliku elukoha rehabilitatsioonikeskuses avaldas ta alles maakohtu istungil. Pelgalt süüdimõistetu avaldusest aga ei piisa – riigil (läbi kriminaalhooldaja) peab olema võimalik kontrollida, kas süüdimõistetu saab ka reaalselt avaldatud elukohta elama minna. Selle kontrolli peaks tegema ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus ehk enne seda, kui vangla saadab need materjalid vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtusse. Kuna M. Amelkin avaldas oma võimaliku elukoha alles maakohtu istungil, ei olnud võimalik seda kontrolli õigeaegselt läbi viia ning seetõttu ei saa ka kindel olla, et M. Amelkin saaks ennetähtaegsel vabanemisel soovitud kohta elama asuda.
11.Tõsi, M. Amelkin esitas koos määruskaebusega rehabilitatsioonikeskuse direktori kinnituskirja selle kohta, et rehabilitatsioonikeskus on valmis teda vastu võtma. See kinnitus on aga 2020. aastast ja selle põhjal ei saa järeldada, et rehabilitatsioonikeskus saab teda jätkuvalt vastu võtta: on kõigiti võimalik, et rehabilitatsioonikeskuses ei ole hetkel vabu kohti või on mingisugused muud põhjused, miks ei saa rehabilitatsioonikeskus praegu enam M. Amelkinit enda juurde võtta. Seega ei saa kõnesoleva kinnituskirjaga arvestada. Ka ei saa arvestada M. Amelkini määruskaebuses toodud väitega, et rehabilitatsioonikeskuse direktor kinnitas talle telefoni teel elukohavõimalust – see väide on paljasõnaline. Eeldada ei saa sedagi, et kohus peaks võtma rehabilitatsioonikeskusega ühendust: kohus ei saa võtta kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise kohtulikus menetluses üle pädevust ja ülesandeid, mis on vanglal vangistusseaduse alusel toimuvas haldusmenetluses ning just vangla peab korraldama ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha kontrollimise. Kui süüdimõistetu ei võimalda vanglal seda kontrolli korraldada, siis tuleb järeldada, et süüdimõistetul puudub sobiv elukoht ja formaalsed eeldused tema vabastamiseks on täitmata. Nii on ka M. Amelkini puhul.
12.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. mai 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20261-26-4612/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20261-26-4579/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval