Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

- sundraha 1,5 palga alammääras – 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 981 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 81,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99922700023094. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Jaan Sõlge (Sõlg, ik 39006150233) süüdistatakse KarS § 414 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid järgnevas: Jaan Sõlg, omamata lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 12 lg 1 alusel lõhkematerjali käitlemise tegevusluba, omas ja hoidis oma elukohas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 03.09.2020, mil toimus läbiotsimine tema elukohas xxxx, brisantlõhkeainet trotüüli ehk TNTd. Nimelt leiti elukohast käsigranaat F-1 koos detonaatorita granaadisütikuga. Ekspertiisiakti 20E-PL0022 kohaselt avastati granaadi korpusest brisantlõhkeainet trotüül. Hoides tööstuslikult valmistatud käsigranaati enda kodus oli oli Jaan Sõlg teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on esemega, mis sisaldab lõhkeainet, mille seaduslikuks käitlemiseks on vajalik luba, mida temal ei ole. Sellise tegevusega pani Jaan Sõlg toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, mis on

kvalifitseeritav KarS § 414 lg 1 järgi Samuti, Jaan Sõlg, omamata relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 2 alusel relvaluba, omas ja hoidis oma elukohas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 03.09.2020, mil toimus läbiotsimine tema elukohas xxxx, tulirelva olulist osa, so 1962. aastal valmistatud kaheraudse sileraudse lahtimurtava püssi TOZ mudel B nr xxxx lukustuskeha kabaga. Relva ja laskemoona soetamine, omamine valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva ja laskemoona käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Jaan Sõlg soetas ja hoidis (omas, valdas) eelnimetatud tulirelva olulise osa lahtimurtava püssi TOZ mudel B nr xxxx lukustuskeha kabaga ebaseaduslikult, s.t omamata nende tulirelva olulise osa kui piiratud tsiviilkäibega relva oluliste osade seaduslikuks soetamiseks vajalikku relvasoetamisluba ning seaduslikuks omamiseks ja muuks käitlemiseks vajalikku relvaluba, nagu seda nõuavad RelvS § 32, § 19 lg 2, 3 ja § 34. Käideldes eelkirjeldatud viisil olulist osa oli Jaan Sõlg teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tegemist on kasutuskõlbliku tulirelva olulise osaga, mille seaduslikuks käitlemiseks on vajalik luba, mis temal puudub. Sellise tegevusega pani Jaan Sõlg toime tulirelva olulise osa ebaseadusliku käitlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 418 lg 1 järgi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga ei ole kahju tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Jaan Sõle, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ja KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, tuleb moodustada liitkaristus mõistetutud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mis tuleb mis tuleb KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 981eurot. Ülejäänud menetluskulud, s.o tulirelvaekspertiisi kulu (430 eurot), lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu (430 eurot) ja määratud kaitsja tasud (146,40 eurot kohtueelses menetluses, millele lisanduvad kulud kohtumenetlusest) tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud ning kohtuistungil täpsustatud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Jaan Sõlg tuleb süüdi tunnistada KarS § 414 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Praeguses asjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 178,80 (sh kohtueelses menetluses 146,40 eurot), tulirelvaekspertiisi kulu summas 430 eurot ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi kulu summas 430 eurot. Need kulud tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5-kordses palga alammääras, s.o 981 eurot, mis tuleb süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas asitõendiks olev sileraudse püssi lukustuskeha kabaga on kuriteo toimepanemise vahend ja see tuleb KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetu ese. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.