Liiklussüüteod

• KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Pavel Nikolski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tunnistaja W andis kohtuistungil ütlusi, et on puutunud kokku P. Nikolskiga 10.07.2021.a seoses liiklusjärelvalve teostamisega. Uuslinna ja Valge tänava ristmikul oli esmakohtumine. Nemad liikusid Valgelt tänavalt Pallasti tänava suunas. Isik tuli oma sõidukiga (mopeediga) vastu Valge tänaval, keerates Uuslinna tänavale. Nad sattusid niiviisi kokku, et B (kaaspatrullpolitseinik) tahtis keerata vasakule, P. Nikolski tahtis keerata paremale. Pööraski, nemad keerasid ka siis Uuslinna tänavale. Peatasid P. Nikolski sõiduki, kuna ta ei kasutanud oma eesõigust pöördel, vajutas pidurit ja seejärel gaasi, tundus ebaloomulik. Nad peatasid ta sini-puna vilkuritega. Valge tn 16 maja külje juures jäid seisma, 10-15 m umbes sõitsid. P. Nikolski peatas oma sõiduki ka seal, mitte samas reas, kus ta sõitis, seiskas oma sõiduki vasakul pool tee ääres. B läks vestlema isikuga. P. Nikolski tuli mopeedilt maha, tal oli kiiver peas. P. Nikolskil tuvastati indikaatorvahendiga joove. Tal olid joobetunnused, puhuda indikaatorvahendisse ei suutnud piisavalt, et näit tekiks, ütles, et tal on valus hingata. Seejärel pakkusid välja, et viivad isiku politseijaoskonda, kus saab puhuda tõendusliku alkomeetrisse, isik oli sellega nõus, aga arvas, et ei suuda ilmselt puhuda, siis oli nõus vereproovi võtmisega haiglas. Viisid isiku Wismari Haiglasse, seal võeti vereproov. Kinnipidamisest alates oli P. Nikolski kogu aeg nende vaateväljas, ta ei tarvitanud midagi. Kinnipidamise hetkel oli P. Nikolski sõidukil üksi. Pärast olid nemad nõus viima P. Nikolski koju, aga ta väljus natuke varem, Kentmanni nurgal. P. Nikolski abikaasa helistas isikule kui nad olid politseijaoskonnas, kui läksid vereproovi andma ja nemad siis selgitasid, miks abikaasa on kinni peetud. Sõiduk jäi Valge 16, see ei seganud kedagi. P. Nikolski oli grillimast tulnud, kaasas oli grill-liha kotis, aga seda ei meenu, kuhu ta plaanis minna. Tunnistaja mäletab seda grill-liha, kuna see läks politseiautos ümber. Tunnistas, et grillimisel oli alkoholi tarbinud, vist oli õlu või paar võtnud. Ei tea, kas videoregistraator oli politseiautol peal. Kui see on sõiduki peal ja töötab, siis nemad seda välja ei lülita. Selle konkreetse päeva kohta ei oska öelda, kas töötas või ei. Esimesest kohtumisest P. Nikolskiga kuni Valge tn 16 oli temaga kogu aeg silmside. Ta oli oma sõiduki peal 100 protsenti üksi. Tunnistaja A andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et P. Nikolskit ta tunneb, on sõbrad. 2021.a suvel on koos P. Nikolskiga grillinud Grillisid tema maja lähedal, seal on selline plats olemas. Enne grillimist helistasid ja said kokku tema juures kodus xxx (endine xxx), natuke jõid koos alkoholi, õlut 1-2 pudelit ja läksid poodi. P. Nikolski tuli tema juurde üksi, ta tuli rolleriga, nii ta ütles, aga rollerit ise ei näinud. Peale grillimist jagasid nad liha ära ja pidid igaüks oma koju sõitma. P. Nikolski pidi taksoga koju minema, arutasid omavahel, et vaja on taksoga sõita, sest alkoholi on tarbinud ja andis talle raha 5-6 eurot. Väliselt oli ka näha, et P. Nikolski oli joobes. Tunnetas ka iseenda seisundi järgi, et oli juba alkoholi palju saanud. Taksot tema ei näinud, sest ta läks üksi ära, tema ei saatnud teda. Järgmisel päeval oli juttu sellest, et seisis parklas ja tema juurde tuli politsei ja esitasid süüdistuse, et on joobes roolis. Ta ütles, et tema seisis kohapeal ja ei sõitnud tegelikult, aga nad ikka võtsid ta kaasa. Tunnistaja seoses sellega rohkem midagi P. Nikolskilt ei küsinud, arvas, et see on väljamõeldis, sest P. Nikolski pidi ju taksoga koju minema ja tunnistaja oli veendunud, et ta juba istus taksosse. Huvi ei tundud, kuhu P. Nikolski rolleri jättis, ei tundnud ka huvi, mismoodi ta rolleri koju toimetab, oletas, et P. Nikolski jättis rolleri parklasse, seetõttu ei tundud ka muret ärandamise pärast. Süüdistatav P. Nikolski andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et läks sõber A juurde rolleriga, mille jättis Valge 16 parklasse. Sõbra maja juurest ei olnud seda rollerit võimalik näha. Peale grilli läks Valge 16 juurde parklasse, mis oli aiaga piiratud, sinna minnes tellis takso (kui jalutas parkla poole) ja helistas naisele, et on teel koju. Mõne sekundi pärast sõitis politseiauto temast mööda ja ca 200 või vähema distantsi pärast keeras politseiauto tagasi. Tühistas tellimuse peale vestlust politseiga, helistas naisele, et kardab, et ei jõua täna koju. Politsei ütles parklas, et ta viiakse koju. Politsei ütles, et kardavad, et ta hakkab sõitma ja lubasid ise koju viia ja võtmed abikaasale anda. Teelt, kust politsei tuli, ei ole kindel, kas parkla näha oli, aga kui ta politseid

nägi, siis tal hakkas juba hirm, et nad tulevad, sest nad ei olnud temasugust inimest antud piirkonnas näinud. Kui politsei temast mööda sõitis, siis ta seisis parkimisplatsil. Valge 16 juurest viidi teda politseiautoga Viimsi Haiglasse, kus võeti vereproov. Politsei pärast viis ta ühe kohviku juurde. Rolleri juurde läks peale takso tellimist, kuna tahtis võtta rolleri istme alt võtta isiklikud esemed, rahakott ja võtmed. Kaitsja küsimusele, et kui kohus leiab, et ta on siiski süüdi, siis kas ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kas tema tervis võimaldab seda, vastas süüdistatav jaatavalt. Süüdistatava sõnul jõi ta sel päeval neli 565 ml purki Heinkeni õlut ja Aga kahe peale ka ühe 750 ml pudeli 14% kanget šampanjat. Kuivõrd esines vastuolu P. Nikolski poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega selles osas, kui palju ta õlut sel päeval ära jõi, siis avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel P. Nikolski kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt jõi ta enda sõnul päeva jooksul Heinekeni 6-8 purki. Süüdistatav selgitas, et ta võis eksida, ta ei vaidlusta seda, et oli sel päeval alkoholijoobes, et tema veri sisaldas üksjagu alkoholi sel päeval. A juurde minnes parkis ta motorolleri aiaga ümbritsetud eraparklasse, kasutades jalgväravat motorolleriga sinna minnes. See parkla oli grillimispaigast jalutustee kaugusel. Motoroller oli pargitud 3-5 meetri kaugusele tänavast. Motorolleri lukutas ta roolilukuga. Kui süüdistatav helistas naisele ja ütles, et kardab, et ei jõua täna koju, siis kartis ta, et ei pääse tagasi koju oma lapse juurde, kui tuleb kokkupuude inimestega, kes võimu kuritarvitavad. Kartis, sest 05.09.2021 (pärast käesoleva kriminaalasja aluseks olevat sündmust) peaaegu oleks politsei käe läbi surma saanud, aga õnneks jäi ellu. Tema läks lapsele toitu ostma poodi ja politsei hüppas talle selga ja peksid teda, vajutasid jalaga kaelale, nii et ta kaotas teadvuse, ärkas hommikul nende juures, siis sunniti paberitele alla kirjutama ja siis lasti koju. Ta oli väga hirmul. Tookord soovis oma vigastuste fikseerimist, aga seda ei tehtud, keegi ei aidanud, mingit avaldust ei kirjutanud. Politsei viis ta Tatari ja Sakala nurga peal oleva kohviku juurde. Sealt läks ta sõbra juurde aadressile xxx. Kui politsei tuli, siis kandis ta kiivrit, see on küll väga imelik, aga oli. Tal oli käes kaks suurt poekotti, ühes oli grill-liha ja teises ostetud kaubad, tal polnud käsi, et kiivrit hoida ja siis pani selle pähe. Süüdistatava sõnul usaldab ta ainult oma naist, isegi sõpru mitte, seepärast ei jätnud dokumente ja võtmeid sõbra juurde, vaid pani rolleri istme alla, mis on lukustatav. Kohus on seisukohal, et P. Nikolski ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. P. Nikolski ütlused ei ole eluliselt usutavad ega ka kooskõlas tunnistajate ütlustega. Süüdistatav räägib oma hirmudest võimu kuritarvitajate ees, samas unustas ilmselt, et sündmus, millest ta räägib on aset leidnud justkui pärast käesoleva kriminaalasja aineks olevat sündmust. Tema selgitused on otsitud ja kohati naiivsed. Väidetavalt hakkas P. Nikolski parklas olles hirmu tundma juba siis, kui politseid nägi, kuna politsei polnud temasugust inimest varem antud piirkonnas näinud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav, olles tulnud „teisest kultuuriruumist“, st Ameerikast, nagu ta pidevalt rõhutas, jättis naiivselt oma dokumendid, võtmed ja rahakoti parklasse rolleri istmesse, pidades seda ohutumaks kohaks, kui hea sõbra kodu, mida ta enne grillima minekut väisas ja kus koos alkoholi tarvitati. P. Nikolski avaldas, et ta kedagi ei usalda, ometi ei läinud ta kohe peale sündmust oma koju, naise ja lapse juurde, kuhu ta tõttas ja kuhu ta kartis end mitte jõudvatki politseinike tõttu, vaid järgmise sõbra juurde, kellelt lootis vajadusel saada toetust tunnistamisel (ei saanudki aru, mida süüdistatav silmas pidas). Süüdistataval oli võimalus esitada kohtule tõendeid takso tellimise kohta 10.07.2021.a, kuid ei tema ega tema kaitsja ei ole seda teinud. Ilmselgelt ei tehtud seda seetõttu, et vastavaid tõendeid lihtsalt ei eksisteeri. Kohtu hinnangul on tunnistajate B ja W ütlused usaldusväärsed ja omavahel kooskõlas, kohtul puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad ei tunne P. Nikolskit, neil ei ole vähimatki põhjust teda süüstada ja anda valeütlusi selle kohta, et P. Nikolski ei olnud see isik, kes mootorsõidukit juhtis.

Tunnistaja A kinnitab sisuliselt vaid seda, et ta koos süüdistatavaga grillis, koos tarbiti alkoholi ja hiljem kuulis ta süüdistatavalt viimase versiooni juhtunust. Tõenduslikku väärtust kohtu hinnangul süüdistatavalt järgmisel päeval kuuldul ei ole. Millega süüdistatav tegelikult koju sõitma hakkas, seda tunnistaja samuti ei näinud. 10.07.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tl 6) tõendavad asjaolu, et P. Nikolski suhtes kasutati Tallinnas, Valge 16 indikaatorvahendit, näit on olnud positiivne ja isiku suust on tunda alkoholilõhna. P. Nikolski reaktsioonikiirus oli häiritud, tal esinesid kerged koordinatsioonihäired ja käitumine oli omamehelik. 10.07.2021.a saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 7-8) tõendavad P. Nikolski vereproovis etanooli (1,93 mg/g +/- 0,06) tuvastamist 10.07.2021.a kell 19.25. Õiend (tl 9) tõendab asjaolu, et P. Nikolskil puudus kehtiv juhtimisõigus, samuti sõiduki Romet registreerimismärgiga XXX andmeid, millest nähtub, et Romet Nikolski oli süüdistuses näidatud sõiduki kasutaja. Karistusregistri väljatrükk (tl 24) seisuga 30.03.2022.a tõendab asjaolu, et P. Nikolskil on üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud liiklusseaduse rikkumisega ja tal puuduvad kriminaalkaristused. 12.06.2019.a otsus väärteoasjas nr 2315,19,003514 (tl 12-13) tõendab asjaolu, et P. Nikolskit on karistatud rahatrahviga 800 eurot lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, samuti juhtimisõiguseta juhtimise eest. Väärtegu on toime pandud 21.05.2019.a. 17.11.2020.a Harju Maakohtu kohtuotsus väärteoasjas 4-20-4716 (tl 15-16) tõendab asjaolu, et P. Nikolskit on varem liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistatud arestiga 25 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. Eelpool nimetatud kaks otsust tõendavad ka seda, et P. Nikolski ei ole õigusekuulekas kodanik, vaid on rikkunud tahtlikult korduvalt seadust ja juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes. 10.07.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17) tõendab P. Nikolski 10.07.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist seoses alkoholijoobe kahtlusega. Kohus toob lisaks välja, et P. Nikolski kaitsja Gennadi Kull esitas 05.05.2022.a kohtuistungil kohtule taotluse juhindudes KrMS §-st 297 kutsuda kohtusse tunnistajana ka P. Nikolski abikaasa. Kaitsja sõnul oli P. Nikolski abikaasa kohtusse kutsumine vajalik seetõttu, et P. Nikolski väidab, et mopeedi roolis oli hoopis abikaasa, mitte tema. Prokurör leidis kohtuistungil, et P. Nikolski abikaasa tunnistajana kohtusse kutsumine ei ole vajalik, sest teda pole tõendina nimetatud kaitseaktis ning kohtuistungil ei ole esile kerkinud ka ühtegi uut asjaolu, mis tingiks tunnistaja kohtusse kutsumise. Kohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata, kuivõrd kaitseaktis ei olnud P. Nikolski abikaasat tunnistajana märgitud ning P. Nikolskil oli piisavalt aega suhelda oma kaitsjaga, et arutada, millised tõendeid on vaja kohtule esitada. Selle kohta, et kaitsja esitas taotluse tunnistajana välja kutsuda süüdistatava abikaasa, kuna väitis, et roolis oli hoopis tema abikaasa, ütles P. Nikolski kohtuistungil, et kaitsja sai temast valesti aru, tema ennast nii ei väljendanud.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kriminaalasjas on vaieldamatult tõendamist leidnud, et P. Nikolski oli isikuks, kes tabati 10.07.2021.a kell 19:01 Tallinnas, Valge tänav 16 juures joobeseisundis mopeedi juhtimiselt. Seda on kinnitanud nii tunnistajad kui ka kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Lisaks nähtub 05.05.2022.a kohtuistungi protokollist, et P. Nikolski küsis tunnistajalt Wlt, et kas ta mäletab, et ta kinnitas mopeedi ketiga aia külge. Sellise küsimusega asetab P. Nikolski enda sündmuskohale ja välistab selle, et hoopis tema abikaasa või keegi teine oli see, kes mopeediga sõitis. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et P. Nikolskil oli lisaks kõigele eesmärk venitada kohtupidamine võimalikult pikaks. Kuigi P. Nikolski valdab vene keelt, siis taotles ta kohtult inglise keele tõlki, arvates ilmselt, et see on kohtu jaoks ületamatu takistus, kuigi varasemates menetlustes on piisanud vene keele tõlgist nagu on näha ka kohtulahendite registrist. Ka kaitsjaga suhtles P. Nikolski kohtuistungitel vene keeles. Antud asjaolu ei mõjuta kindlasti P. Nikolski süü suurust, ammugi mitte mõistetavat karistust, kuid näitab tema suhtumist Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitesse.

P. Nikolski ei ole end rikkumises süüdi tunnistanud, veelgi enam, ta on läinud nii kaugele, et süüdistab politseiametnikest tunnistajaid valetajateks, rõhutas kohtuistungil korduvalt, et tema on teisest kultuuriruumist (USA-st), justkui politsei käitumine Eestis on ettearvamatu (esitamata selle kohta vähimatki tõendit) ja seetõttu kardab ta kontakti Eesti politseiga. Seega P. Nikolski suhtumises Eesti Vabariigi õiguskorda on märgata ilmselget arrogantsust. P. Nikolski süüd suurendab asjaolu, et kuritegu on toime pandud suvisel ajal linnas, kus liiklustihedus on suur. Nagu on näha tunnistajate ütlustest, ei olnud süüdistatav ka liiklusseadusega kursis või oli oma seisundist tulenevalt võimetu liiklusolukorda adekvaatselt hindama. Tema joove mõjutas tema sõidukijuhtimist sedavõrd, et tema sõidustiil äratas kahtlust ka teistes liiklejates (politseiametnikes, kes ta kinni pidasid). Varasematest karistustest ei ole P. Nikolski teinud endale mingeid järeldusi, ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Karistust kergendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetud karistus peab olema keskmisest rangem. Lisab leiab kohus, et rahaline karistus ei motiveeriks P. Nikolskit edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasem väärteoasjas määratud trahv ei ole teda mõjutanud, samuti ei ole teda mõjutanud üldkasuliku töö tegemine. Mõistetud karistuse võib küll jätta tingimuslikult kohaldamata, kuid arvestades uuritud tõendeid, siis leiab kohus, et P. Nikolski tuleb määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisaks tuleb P. Nikolskile panna lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi, kuna varasematest karistustest võib teha järelduse, et P. Nikolski kipub õigusrikkumisi toime panema just siis, kui on tarvitanud alkoholi. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus P. Nikolskile KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et P. Nikolski ei pane temale määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on P. Nikolski kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohus arvestab KarS § 78 p 1 alusel P. Nikolskile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.05.2022.a.

Tõend isiku maksustatava tulu kohta ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 10) tõendab P. Nikolski sissetulekut 2020. aastal ja keskmise päevasissetuleku suurust, mis oli 10 eurot. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.