Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus B.J-i süüdistatakse selles, et tema, S.E.L. vanemana (sündinud XXX), kellelt on Harju Maakohtu XXX otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX välja mõistetud igakuine elatis summas X eurot (X Eesti krooni), mida muudeti ja suurendati Harju Maakohtu XXX otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX kuni 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani (2017. aastal 235 eurot, 2018. aastal 250 eurot, 2019. aastal 270 eurot, 2020. ja 2021. aastal 292 eurot ning 2022. aastal 327 eurot), S.E.L. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX, hoidis ajavahemikul alates november 2020 kuni märts 2021 ja mai 2021 kuni veebruar 2022 teadvalt kõrvale nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtuotsuste alusel tuleb elatis kanda S.E.L. seadusliku esindaja L.S. arveldusarvele. B.J täitis elatise kohustust perioodil november 2020 kuni veebruar 2022 järgnevalt: 2020. aasta november 0 eurot;

-

2020. aasta detsember X eurot; 2021. aasta jaanuar ja veebruar 0 eurot; 2021. aasta märts X eurot; 2021. aasta aprill X eurot ehk seega X eurot enam kui igakuine kohustus X eurot; 2021. aasta mais 0 eurot; 2021. aasta juuni X eurot; 2021. aasta juuli X eurot; 2021. aasta august 0 eurot; 2021. aasta september X eurot; 2021. aasta oktoober X eurot; 2021. aasta november X eurot; 2021. aasta detsember X eurot; 2022. aasta jaanuar 0 eurot; 2022. aasta veebruar X .

Seega maksis B.J ajaperioodi november 2020 kuni veebruar 2022 jooksul ettenähtud XXX euro asemel XXX eurot elatist. Kohustuse osalise täitmata jätmisega tekitas B.J kannatanule kahju XXX euro ulatuses. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidmine seisneb selles, et B.J ei tasunud oma sissetulekutelt elatusraha, millega eiras vanema kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ning omades sissetulekut, ei ole maksnud temalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist pikema perioodi jooksul. Samuti ei ole B.J töövõimelise inimesena teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks ega otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat oma lapse S.E.L. ülalpidamise tagamiseks. Sellise tegevusega pani B.J toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui 18-aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmise. Kokkuleppe sisu KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 153,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista B.J-ilt välja menetluskuluna sundraha osa summas 560 eurot. Ülejäänud summa (s.o määratud kaitsja tasu 153,60 eurot ja sundraha osa 421 eurot) jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ajatada menetluskulu tasumine 1 (üheks) aastaks.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Priit Tõnisson tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning B.J süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav B.J kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja Kalju Kutsar ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav B.J nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja on taotlenud menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava B.J poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.J süüdi tunnistamiseks KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas B.J kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 153,60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse B.J varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg ja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Menetluskulude hüvitamine on menetluspoolte vahel kokku lepitud kohtule esitatud kokkuleppes. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista B.J-ilt sundraha osa 560 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu 560 eurot ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu 153,60 eurot ja sundraha osa 421 eurot jätta riigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik / allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.