Eesistuja Markus Kärner, liikmed Orvi Koik ja Janika Kallin
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrus, millega jäeti Jaanus Konsa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaanus Konsa, määruskaebus
IS
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
E
O
O TE
Kohus
M
1.Jätta Harju Maakohtu 16. oktoobri 2026. a määrusest välja väide, et Jaanus Konsal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Muus osas jätta kohtumäärus muutmata.
U
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
ST
EDASIKAEBAMISE KORD
JÕ
U
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Jaanus Konsa saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
1.Jaanus Konsa tunnistati Harju Maakohtu 11. septembri 2025. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 178 lg 11, § 179 lg 11 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel kokkuvõtlikult 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks oli 16. juuni 2025.
2.Tallinna Vangla esitas 10. septembril 2026 Harju Maakohtule materjalid J. Konsa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab J. Konsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuur seda ei toeta.
1-25-3888
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus jättis 16. oktoobri 2026. a määrusega J. Konsa tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
M
IS
E
O
O TE
L
4.J. Konsa ennetähtaegset vabastamist toetavad vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht, toetavad lähedased ja võlgnevuste puudumine. Elukoht ja toetavad lähedused olid J. Konsal olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Uue kuriteo toimepanemise oht ei ole J. Konsa puhul madal. Oma kuritegusid pani ta toime interneti vahendusel ja seda on tal võimalik jätkata ka elektroonilise valve tingimustes. J. Konsast tulenev oht lastele on suur, kui tal on ligipääs internetile ja sotsiaalmeediakontodele. Teda on karistatud kriminaalkorras 2 korda. Vanglas on J. Konsa samuti teist korda. Tema kuriteod korduvad, s.o tegemist on alaealiste vastu suunatud kuritegudega. J. Konsa tunnistati 2017. a süüdi KarS § 145 lg 1, § 1751 lg 2, § 178 lg 11 ja § 179 lg 11 järgi ning teda karistati 6-kuulise šokivangistusega, vangistuse ülejäänud osa jäi 5aastase katseajaga täitmisele pööramata. Sellele vaatamata jätkas J. Konsa samaliigiliste kuritegudega. Nii sai J. Konsa võimaluse end muuta, ent ta sooritas katseajal uued kuriteod ning hoidis ka kriminaalmenetlusest kõrvale. Seetõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. J. Konsa lahkus töölt, müüs korteri ja sõitis välisriiki. J. Konsa puhul on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge, kuna ta sooritas uued kuriteod lühikest aega pärast šokivangistusest vabanemist, katseajal. J. Konsa poolt korduvalt alaealiste vastu toime pandud kuriteod viitavad, et ta ei suhtu toimepandusse kriitiliselt. Vangistuses on J. Konsa puhul olnud positiivseid muutusi, aga need ei ole piisavad. J. Konsa on osalenud riske maandavas programmis, aga ta sooritas samalaadseid kuritegusid mitme aasta jooksul ja koheselt pärast eelmisel korral vangistusest vabanemist. J. Konsa puhul suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu seksuaalsest suunitlusest tingitud probleemid. Tema hoiakute muutmine on pikaajaline.
ST
U
5.Kuigi maakohus luges distsiplinaarkaristuste puudumist J. Konsa ennetähtaegset vabastamist toetavaks asjaoluks, märkis maakohus samas määruses eespool, et J. Konsal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
MÄÄRUSKAEBUS
JÕ
U
6.Maakohtu määruse peale esitas J. Konsa määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla või määramist, et tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutataks uuesti 6 kuu möödudes. Määruskaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.
7.Maakohtu väide, et kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud, ei ole õige. Maakohus tegi kaalutlusvea, kuna ei andnud piisavalt kaalu J. Konsa heale käitumisele ja tegevustele vanglas. J. Konsa ei nõustu maakohtuga, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Seaduses ettenähtud tähtajad J. Konsa ennetähtaegseks vabastamiseks tema kuritegusid arvestades on täidetud, mistõttu ei saa rääkida ennatlikust ennetähtaegsest vabastamisest. Oluline on, et kaebaja on tunnistanud enda süüd, on nõustunud võrreldes vanglas pakutavaga sisulisema raviprogrammiga. Selle on J. Konsa vanglas edukalt läbinud. J. Konsa saab aru oma tegude keelatusest, põhjustest, tagajärgedest. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt muid sekkumistegevusi enam võimalik kohaldada pole. Esimese vangistuse ajal J. Konsale individuaalset täitmiskava ei koostatud. J. Konsale jääb selgusetuks, kuidas ilma edasiste 2(4)
1-25-3888
O TE
L
sekkumistegevusteta võiks lihtsalt vanglas olemine retsidiivsusohtu maandada. On põhjendatud allutada ta kriminaalhooldusele. J. Konsa ei ole varem kriminaalhooldusel olnud. Kõik elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud. J. Konsa ei nõustu maakohtuga, et tema retsidiivusoht ei ole madal. Kaebaja hinnangul puuduvad maakohtu määruses põhjendused, miks täitmiskohtunik ei hinnanud retsidiivsusohtu madalaks. Oluline kaal on süüdimõistetu tegevustel vanglas, mitte enam karistamisel kuritegude eest. J. Konsa kahetseb kuritegude toimepanemist. Vanglateenistus on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski 7 %-le. Maakohus jättis selle põhjendamatult arvestamata. J. Konsa selgitab lisaks, et tal tekib juurdepääs internetile ka pärast karistuse täielikku ärakandmist. Elektroonilise valve välistamine sel argumendil ei ole põhjendatud. Ennetähtaegselt vabanedes jääb J. Konsa kriminaalhoolduse ja raviprogrammide alla. Alternatiivselt taotleb kaebaja, et tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutataks uuesti 6 kuu möödudes maakohtu määruse jõustumisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
O
8.Määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ega J. Konsa ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid ringkonnakohus jätab maakohtu määrusest KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel välja eksliku väite kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta. Muus osas jääb kohtumäärus muutmata.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
9.J. Konsa väited, et ta on 1 aasta 5 kuu jooksul vangistuses muutunud nii põhjalikult, et ei tunne enam laste vastu seksuaalset huvi, ei ole ringkonnakohtu jaoks tõsiseltvõetavad. Tegemist on süüdimõistetu teise vangistusega samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Alaealiste vastu suunatud erinevate seksuaalkuritegude juurpõhjuseks on kinnipeetu seksuaalne huvi alaealiste vastu, mis tegude korduvuse ja järjepidevuse tõttu on püsiva iseloomuga. Süüdimõistetu minevikukäitumine näitab, et seksuaalne tõmme laste vastu on kestnud kauem, kui tänaseks vanglas veedetud aeg. Nähtuvalt süüdimõistvatest kohtuotsustest (nt RKKK 18.12.2017, 1-17-689/29) pani J. Konsa eelkirjeldatud järjepidevalt kuritegusid toime perioodil 2011-2016. 2017. a lõpus mõistis Riigikohus talle 6-kuulise nn šokivangistuse ja tingimisi vangistuse. Viimasest kohtuotsusest selgub, et juba 16. augustist 2018 omandas J. Konsa taas lapspornot ning sooritas samalaadseid kuritegusid 2023 mai keskpaigani. J. Konsal olnuks piisavalt põhjust ja võimalusi võtta tarvitusele meetmeid enda seksuaalkäitumise kontrolli alla saamiseks ning õiguskuulekuulekale teele asumiseks. Selle asemel pani ta toime arvukalt samalaadseid kuritegusid, seekord katseajal. J. Konsa tookordsetest hoiakutest annab aimu ka tõik, et viimati asus ta pärast süüdistatavana kohtu alla andmist kriminaalmenetlusest aktiivselt kõrvale hoiduma (korteri võõrandamine, välismaale lahkumine). Eelkirjeldatu valguses jäävad kaebuse enesekindlad avaldused ja lubadused ringkonnakohtu jaoks väheveenvaiks. Vangistuses pole J. Konsa saanud alaealistega suhelda ja tal ei ole vaba juurdepääsu internetile. See tähendab, et ta on olnud isoleeritud kõikidest võimalustest, mis on soodustanud ja soodustavad samaliigiliste kuritegude toime panemist. Vabaduses on olukord sootuks teine. Ringkonnakohtul ei ole sarnaselt täitmiskohtunikuga usku, et elektroonilise valve tingimustes ei tekiks J. Konsal kihku asuda uuesti internetist lapspornot otsima lapspornot või lapsi seksuaalselt ahvatleda. See aga tooks tema puhul suure tõenäosusega kaasa uute kuritegude sooritamise.
10.On positiivne, et J. Konsa on jõudnud vanglas osaleda tema seksuaalkäitumisega seotud riske maandavates tegevustes. Sarnaselt maakohtuga märgib kohtukolleegium, et arvestades eelpool kirjeldatud J. Konsa sõltuvuskäitumise tõsidust, on selle kontrolli alla saamine pikaajaline, järk-järguline protsess. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures kaebuse käsitlusega, mille kohaselt on J. Konsal vangistuses ettenähtud tegevused ammendunud. Individuaalsest 3(4)
1-25-3888 täitmiskavast nähtuvalt on talle nähtud ette mh kinnistavad vestlused (2027-2028) ning hea käitumise korral on tal võimalik jätkata karistuse kandmist avavanglas.
O TE
L
11.Lisaks ei pea kolleegium ka põhimõtteliselt õigeks käsitlust, justkui puuduks programmide ammendumise korral edasisel vanglas viibimisel uute kuritegude ohtu maandav mõju. Vangistuse ainus mõte ei ole süüdlase sotsiaalprogrammidele allutamine. Vangistus on karistus, millega kaasneb süüdlase vabaduste intensiivne piiramine, mis mõistetavalt ei ole süüdistatavale meelepärane. Selle karistuse üheks eraldiseisvaks eesmärgiks – s.o nö positiivsetest sekkumistegevustest lahutatuna – on ka kuritegude toimepanemisele vastumotiivi loomine: kuriteole järgneb karistus ning see ei ole ega peagi olema meeldiv. Ehkki seadusandja on näinud ette võimaluse teatud aja möödudes ennetähtaegselt vabaneda, ei tähenda see, et selle aja möödudes on karistuse eesmärgid on täidetud ja vabanemine garanteeritud.
JÕ
U
ST
U
(allkirjastatud digitaalselt)
M
IS
E
O
12.Kaebajal on õigus, et maakohus on ekslikult viidanud kehtivale distsiplinaarkaristusele, mida aga kohus järgnevaid põhistusi silmas pidades kaalutlusotsuse tegemisel ei arvestanud. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu vea ja jätab eksliku viite vaidlustatud määrusest välja. Muus osas jääb kohtumäärus muutmata. Kohtukolleegium ei tuvasta, et täitmiskohtunik teinuks J. Konsat ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata jättes kaalutlusviga. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalõiguse rikkumine (vt nt RKKK 09.05.2024, 1-20-1503/111, p 17). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Konsa kuritegude asjaolud ja varasem elukäik osutavad tema puhul kõrgele retsidiivsusohule ning pole tõsiseltvõetavat alust uskuda, et tänaseks ära kantud vangistus koos vanglas läbitud programmidega oleks juba piisav selleks, et uute kuritegude ohtu piisavalt maandada. Kaebuse alternatiivse taotluse rahuldamiseks, s.o et kohtud arutaks uuesti J. Konsa ennetähtaegse vabastamise küsimust 6 kuu möödudes, ei näe ringkonnakohus J. Konsa riskikäitumise pikaajalise iseloomu tõttu samuti alust. Järelikult jääb kohtumäärus muus osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.