Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2026, Paide Tsiviilasja number
2-23-5838
Tsiviilasi
K.T kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
nende Võlgnik K.T (isikukood XXX), usaldusisik J.J
Võlausaldaja I Paide kohtutäitur Q.K Võlausaldaja II PlusPlus Capital AS Võlausaldaja III Pärnu kohtutäitur V.W Võlausaldaja IV Eesti Inkasso OÜ Võlausaldaja V Inkassoteenused OÜ Võlausaldaja VI Aktiva Finance Group OÜ Võlausaldaja VII Nord Collect OÜ Võlausaldaja VIII Bondora AS Võlausaldaja IX ERA Liisingu Inkassoteenused AS Menetlustoiming
2.Lõpetada K.T (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada K.T kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 16.05.2023. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Määrata K.T usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 742,21 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ
arveldusarvele nr EE481010220061434016 AS SEB Pank. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 26,84 eurot makstakse välja menetluskulude katteks kogutud eraldise arvelt.
6.Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 16.05.2023 määrusega kuulutati välja võlgniku K.T pankrot ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesannete täitmine määrati pankrotimenetluse lõpuni pankrotihaldurile J.J-ile . 18.08.2023 kohtumäärusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja. 10.10.2023 kohtumäärusega lõpetati K.T pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, jätkati tema kohustustest vabastamise menetlust, vabastati pankrotihaldur J.J pankrotihalduri kohustustest ning määrati usaldusisikuks J.J .
2.Usaldusisiku poolt 30.05.2026 esitatud lõpparuande kohaselt laekus viimasel aruandeperioodil 21.05.2025-30.05.2026 usaldusisiku kontole 50 eurot. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jätkamise vältel on laekunud kokku 335 eurot. Võlgnik oli suurema osa kohustustest vabastamise menetluse kestel töötu, mh läbis Töötukassa abil koolituse. Menetluse lõppfaasis asus võlgnik tööle Xi OÜ-s. Võlgniku sissetulek koosnes peamiselt peretoetusest summas 710 eurot kuus ning elatisabist või elatisest summas ligikaudu 200 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik menetluse lõpu perioodil töötasu ligikaudu 632 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, sündinud 2014, 2018 ja 2020 aastal. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust ning ülalpeetavate arvu ei ületanud võlgniku sissetulek menetluse kestel TMS § 131 ja § 132 kohaselt arestimisele kuuluvat piiri ning loovutamiskohustust sisuliselt ei tekkinud.
3.Kohus küsis 02.06.2026 seisukohti menetluse lõpetamise osas võlausaldajatelt. Kohtutäitur V.W teatas, et jätab otsuse kohtu pädevusse. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ, PlusPlus Capital AS, Nord Collect OÜ, Aktiva Finance Group OÜ palusid menetlust pikendada või alternatiivselt jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Snel Service OÜ palus menetlus lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Bondora AS ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist. 2
Kohtumääruse põhjendused
4.Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 1 pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 16.05.2023. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.Kohus on võlgniku usaldusisiku kaudu kuulanud ära kirjalikult ning ka võlausaldajad kirjalikult. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit 32-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Valdav enamus kirjaliku seisukoha esitanud võlausaldajatest K.T kohustustest vabastamisega ei nõustu, paluvad menetlust pikendada või jätavad asja kohtu otsustada.
6.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega kontrollib kohus, kas võlgnik on täitnud FiMS § 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FiMS § 49 lg 5).
8.FiMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9.Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FiMS § 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest ja usaldusisiku selgitustest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel olnud enamjaolt töötu, menetluse lõpus asus tööle Maxima Eesti AS-s. Võlausaldaja on heitnud võlgnikule ette, et viimane ei ole tegelenud aktiivselt tulutoovama tegevuse otsimisega. Võlgnik elas X, rahvastikuregistri andmete kohaselt kolis võlgnik 2025. aasta sügisel X linna. Arvestades Eesti majanduslikku seisu ning tööturul toimuvat, kus ka väiksema kvalifikatsiooninõudega töökohtadele kandideerib sadu kui mitte tuhandeid inimesi, on väikelinnades ning maapiirkondades tulutoovama tegevuse leidmine kohtu hinnangul oluliselt raskendatud. Samuti võib olla raskendatud töökoha leidmine, kui võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud enda haridustasemeks põhihariduse, mis võib samuti piirata kõrgema kvalifikatsiooniastmega 3
töökohtadele kandideerimist. Usaldusisiku selgituste kohaselt läbis võlgnik Töötukassa poolt võimaldatud koolituse. Kohus leiab, et ainuüksi koolituse läbimine ei ole tänapäeva tööturul eelduseks võimalustele koheselt tööle asumiseks. Täiendavalt on võlausaldajad heitnud võlgnikule ette, et nõuete rahuldamise määr menetluse kestel on olnud ebapiisav. Arvestades seadusest tulenevaid piiranguid sissetuleku arestimisele, ei ole arvestades võlgniku sissetulekuid ning ülalpeetavate arvu, tema sissetulek olnud arestitav. Kohus hindab positiivselt, et sellest hoolimata on võlgnik menetluse kestel näidanud üles huvi teha vabatahtlikult sissemakseid usaldusisiku kutsealasele kontole, et enda nõudeid parimas võimalikus määras rahuldada. Kohus leiab, et võlgnik on hoolimata keerulistest majanduslikest oludest näidanud üles kohusetundlikku suhtumist ning teinud kõik endast sõltuva, et võlausaldajate nõudeid võimaluste piires rahuldada.
10.FiMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud usaldusisikut oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral. Kohtul ei ole teavet asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FiMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustust.
11.FiMS § 47 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kohtule nähtub, et võlgnik on teinud usaldusisiku kutsealasele kontole vabatahtlikult sissemakseid, isegi kui ta seda seaduse järgi ei olnud kohustatud tegema. Arvestades võlgniku kohustuste kogumahtu, võis juba menetluse käigus ette näha, et võlgnik ei ole oma sissetuleku juures objektiivselt võimeline kõiki kohustusi täies ulatuses täitma. Nagu ka kohus eelnevalt mainis, on võlgnik teinud kõik endast oleneva, et nõudeid parimas võimalikus määras rahuldada.
12.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FiMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
13.FiMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja seeläbi kohtule vajalikku teavet. Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud FiMS § 47 tulenevaid kohustusi süüliselt. Võlgnik on kohtu hinnangul üritanud kohustustest vabastamise perioodi kestel teha võlausaldajate nõuete katteks makseid parimas võimalikus määras, andnud usaldusisikule teavet oma elu- ja töökohtadest ning esitanud aruandeid.
15.Kohtu hinnangul puuduvad FiMS § 49 lg 5 sätestatud alused, et võlgnikku kohustustest vabastamata jätta. Ka ei tooks kohtu arvates soovitud eesmärki menetluse pikendamine. Arvestades võlgniku poolt esitatud teavet ning kohustuste suurust, ei oleks ka menetlust pikendades võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada.
16.FiMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei 4
lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
17.FiMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.FiMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. J.J tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
19.J.J taotluse.
esitas 30.05.2026 usaldusisiku aruande koos tasu taotlusega ning menetlusabi
20.Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 620,20 eurot, millele lisandub käibemaks 148,85 eurot, kokku 769,05 eurot. Lisandub pangakulu 0,38 eurot, kokku 769,43 eurot. Käesolevas menetluses on menetluskulude katteks reserveeritud 27,22 eurot (sh pangakulu 0,38 eurot), mis ei ületa 10% loovutatud vara väärtusest.
21.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg-te 1,3 ja 4 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu FIMS §-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
22.FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. FIMS § 54 lg 9 alusel võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
23.Usaldusisik on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Usaldusisiku tööarvestus on järgmine: võlgnikuga suhtlemine – 2 tundi; väljamaksete teostamine ja aruannete koostamine – 5 tundi. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletav tasu summas 620,20 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas usaldusisiku tehtud töö mahuga ja usaldusisiku kutseoskustega ning vastab FiMS § 54 lg-le 5. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 620,20 eurot, lisandub käibemaks 148,85 eurot, kokku 769,05 eurot. Usaldusisiku tasu summas 27,22 eurot (sh pangakulu 0,38 eurot) kaetakse kogutud eraldise arvelt.
24.FIMS § 54 lg 7 järgi võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 5
(TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
25.TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
26.Usaldusisik taotleb usaldusisiku tasu 742,21 eurot (käibemaksuga) maksmiseks menetlusabi. Kuivõrd aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis määrab kohus võlgnikule FIMS § 54 lg 7 ja TsMS § 183 lg 2 alusel usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista usaldusisiku tasu summas 742,21 eurot (sh käibemaks), kuivõrd 26,84 eurot (sh käibemaks) on kogutud eraldises arvestatud usaldusisiku tasu taotluseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.