Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Valeriy Evdokimovit süüdistatakse selles, et tema, omamata kehtivat relva soetamisluba ja relvaluba, tahtlikult käitles, s.o vastavalt relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg-le 2 omandas, valdas ja hoidis alates kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast kuni 12.03.2021 kell 10.55 enda elukohas X linnas X asuvas korteris ebaseaduslikult tulirelva – lühendatud relvarauaga laskekõlbulikku vintpüssi Mosin 1891/1930 kaliiber 7,62x54R nr BH8316 ning tulirelva 13 laskekõlbulikku vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R ja ühte tulirelva laskekõlbmatut vintpüssipadrunit kaliiber 6,5x54R. RelvS § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona leidmine, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, parandamine, lammutamine, ümbertegemine ning laenutamine.

1-22-1850

Oma tegevusega rikkus Valeriy Evdokimov: RelvS § 30 lg 2 sätteid, mille kohaselt võib välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, soetada, omada ja vallata RelvS § 29 lg-s 1 loetletud relva, kui talle on relvaseaduses sätestatud alustel ja korras antud Eestis relvaluba. RelvS § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 33 lg 1 sätet, mille kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätet, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätet, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätet, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Seega pani Valeriy Evdokimov oma tahtliku tegevusega toime tulirelva, selle olulise osa või laske või laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Valeriy Evdokimovi süüdi tunnistamist KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata juhul, kui Valeriy Evdokimov ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 83 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada: lühendatud relvarauaga vintpüss Mosin 1891/1939 kaliiber 7,62x54R nr BH8316 (pakend nr 1), mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri relvurile; 8 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R (pakend nr 2), mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri relvurile. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha vähendatult 418,40 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 81,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 420 eurot. /tl 6–12/. Ekspertiisi kulud jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1-22-1850

(allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.