1-26-6507
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Istungisekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav
Pärnu Maakohus 26. oktoober 2026, Pärnu 1-26-6507 (26250100041) Indrek Nummert Katariina Šalda abiprokurör Keili Tiirik Vitali Hrol süüdistuses KarS § 4181 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Vitali Hrol Isikukood või sünniaeg: 38908264225 Elu- või asukoht: X Kodakondsus: Eesti Haridus: X Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: X Kontaktid:
Karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 27.12.2024. a otsusega nr 1-247438 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 213 lg 2 p 1,
järgi liitkaristusena vangistusega 2 aastat, 1 kuu ja 15 päeva (karistus täidetud Ülalpeetavad: 27.06.2025) väärteokorras korduvalt karistatud Tõkend:
ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 12.1
1-26-6507
13.06.2026. a Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
1-26-6507 Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700034788. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
1-26-6507
Vitali Hroli süüdistatakse selles, et ta omandas tuvastamata ajal, kohas ja asjaoludel ning käitles, s.o omas, valdas ja hoidis tahtlikult ja ebaseaduslikult, omamata relvaluba, kuni 12.06.2026. a enda elukohas X maakonnas X linnas X tänav X korteris X taskulambiks maskeeritud 6 mm kaliibriga tulirelvade hulka kuuluvat omavalmistatud laskekõlbulikku laskeseadeldist. Vitali Hroli valdusest ära võetud omavalmistatud püstol koosneb laskeseadeldisest, mis imiteerib enda kuju ja mõõtude poolest taskulampi, millest tulenevalt kuulub see püstol tsiviilkäibes keelatud tulirelvade hulka ning sellel puudub mistahes valmistaja markeering. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on RelvS § 31 lg 1 p 6 kohaselt tegevusloa alusel lubatud relva mh valmistada, hoida ja ümber teha. Lisaks käitles Vitali Hrol ebaolulises koguses, s.o ühte laskekõlbulikku omavalmistatud püstolipadrunit, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka ja on ette nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest ning mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalrelva padrunit kaliiber 9 mm P.A.K ja pliikuuli. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine; RelvS § 17 lg 1 kohaselt on laskemoon terviklik padrun; RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad piiratud tsiviilkäibega relvad, v.a RelvS § 20 lg-s nimetatud tulirelvad; RelvS § 20 lg 1 p 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv on tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv on tulirelv, millel puudub valmistaja markeering; RelvS § 32 lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses; RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab relvaluba õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras; RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega Vitali Hrol oma tahtliku tegevusega pani toime KarS § 418 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid
1-26-6507 kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust, milline asendatakse üldkasuliku tööga 538 tundi, mis tuleb sooritada 1 aasta ja 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Üldkasuliku töö tegemise kohustuse ajal on Vitali Hrol kohustatud alluma käitumiskontrollile ning osalema sotsiaalprogrammis.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Vitali Hrolilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1419 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 230,64 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi teostamise kulu 672 eurot, kokku 2321,64 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta määratud kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest kogusummas 192,44 eurot. Konfiskeerimise ja asitõendite osas on võetud seisukoht kohtuotsuse resolutsiooni punktides
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.