Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2021 määrus, millega jäeti Olev Valgu taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdlane Olev Valk (ik 35803090343), määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Olev Valgu määruskaebus Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2021 määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 19. märtsi 2021 otsusega tunnistati Olev Valk süüdi KarS § 169 järgi ning teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Otsus jõustus 2. detsembril 2021.
2.5. detsembril 2021 esitas O. Valk kohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kuue kuu võrra. Oma taotlust põhjendas O. Valk järgnevalt. Viiruse laialdase leviku tõttu peatasid haiglad plaanilise ravi, mida ta on oodanud. Tegemist on XXX ravi vajadusega. Hetkel on haiglad avatumad ja ta loodab ravi enne karistuse kandmist kätte saada ja kodus taastuda. Lisatud tõendist nähtub, et O. Valk on käinud 23. novembril 2020 üldkirurgi konsultatsioonil, diagnoos XXX. 1(4)
1-20-1298 Lisaks on ta kaasatud peresisesesse kohtuprotsessi, milles toimub vara omaniku tuvastamine. Kohus on andnud aja kompromisskokkuleppe sõlmimiseks, misjärel saaks kohtuasja lõpetada. O. Valgu puudumise ja temaga infovahetuse võimatuse tõttu saavad kahjustatud pereliikmed. O. Valgu kasutada ja tema vastutusel on elamu, mille kütmata jätmisel külmuksid lõhki küttesüsteemi põrandas asuvad torud. Küttesüsteemi purunemine oleks suur kahju O. Valgu perekonnale. Teised pereliikmed ei saa kütmisega tegeleda.
3.Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2021 teatise kohaselt pidi O. Valk asuma vangistust kandma
27.detsembril 2021 Tallinna Vanglas. Maakohtu seisukoht
4.Pärnu maakohus jättis 10. detsembri 2021 määrusega O. Valgu taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata ja kohustas O. Valku asuma karistust kandma temale kohtu poolt saadetud teatises märgitud kuupäeval. KrMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. Kohtule esitatud taotlusest nähtub, et O. Valk käis 23. novembril 2020 üldkirurgi konsultatsioonil ning ootab plaanilist ravi, mis on seoses viiruse laialdase levikuga edasi lükatud. Kui süüdimõistetu taotleb karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist seoses raskelt haigestumisega peab ta kohtule esitama ka sellekohased tõendid. Enam kui aastatagune tõend kirurgi konsultatsioonil käimise kohta ei kinnita, et O. Valk on raskelt haigestunud ning vajab ravi, mida vanglas ei ole võimalik tagada. Taotluse kohaselt on O. Valk oodanud kirurgilist ravi enam kui aasta. 2021. aasta kevad – suvel taastus haiglates plaaniline ravi, kuid O. Valk ravil ei käinud. Eelnev viitab pigem sellele, et tegemist ei ole sellise haigestumisega, mis vajaks vältimatut ravi väljaspool vanglat. KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Selliste asjaoludena on O. Valk toonud taotluses välja peresisese kohtuprotsessi ja selle, et elamu kütmata jätmisel võivad lõhkeda küttesüsteemi torud. Karistuse kandmine ei takista O. Valgul kohtumenetluses osalemist, kuna Tallinna vanglal on võimekus tagada süüdimõistetute osalemine kohtuistungitel läbi tehniliste lahenduste. Pärnu Maakohus tunnistas O. Valgu KarS § 169 järgi süüdi 19. märtsil 2021 ning mõistis talle liitkaristuseks ühe aasta viis kuud vangistust. Seega teadis O. Valk juba 19. märtsil 2021, et suure tõenäosusega tuleb tal minna kinnipidamisasutusse karistust kandma ja tal on olnud piisavalt aega, et lahendada oma elamu kütmisega tekkida võivad probleemid. Määruskaebus
5.O. Valk esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. O. Valk peab kohtu argumente ebamõistlikeks ja kummastavateks. Kohtule ei piisanud põhjendusest, et O. Valgu pere, kes hetkel temaga koos ei ela, jääb kahjukannataja rolli, kui talvel maja ei köeta. Ilmselt kohus ei mõista, et loodusjõud ühelegi määrusele ega selgitusele ei allu. Kummaliseks peab O. Valk ka kohtu argumenti, justkui peaks tal olema selgeltnägemise võime, et ta juba suvel endale talveks kütjat ei otsinud. On selgemast selgem, et küttesüsteem puruneb takistamatult, kuna tehniline lahendus ei võimalda sellest vett täielikult eemaldada. Kütjale tuleks ka töö eest maksta, aga see on võimatu. O. Valk leiab, et tema tervisliku seisundi arutamine ei kuulu kohtu pädevusse. Pealegi on tegemist andmetega, milliseid kohtul üldse pole. Sellegipoolest tegi kohus järelduse, et tal pole häda midagi, vanglas ravitakse. Vangla peaks esmalt ütlema, kas neil on kirurgiaosakond või mitte. 2(4)
1-20-1298 Hetkel toimuvad ka läbirääkimised kohtuliku kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus ei saanud aru, et tegemist on igapäevase vaidlusega kokkuleppe sisu üle, mitte istungile minemisega. Kahjukannatajad on jälle teised inimesed – O. Valgu pereliikmed.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
7.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu lahend on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
8.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikaga ning määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
9.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et praegusel hetkel puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et O. Valk oleks raskelt haigestunud ja teda ei ole võimalik vanglas ravida. KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks peab olema tõendatud esiteks see, et isik on raskelt haigestunud. Raske haiguse all tuleb ringkonnakohtu hinnangul mõista seda, et haigus põhjustab isikule tõsiseid vaevusi või võib tuua kaasa rasked tagajärjed. Teiseks peab olema ära näidatud, et haigust ei ole võimalik vanglas ravida. O. Valk on esitanud maakohtule tõendi, millest nähtub, et ta on käinud enam kui aasta tagasi, 23. novembril 2020 üldkirurgi konsultatsioonil, kus tal diagnoositi XXX. Taotluses on O. Valk väitnud, et haigus vajab plaanilist kirurgilist ravi, kuid ühtegi muud tõendit, sealhulgas vajaliku ravi kohta, ta kohtule esitanud ei ole. Määruskaebuses leiab O. Valk, et tema tervisliku seisundi arutamine ei kuulu kohtu pädevusse. Seega ei ole tõendatud, et O. Valk oleks haigestunud selliselt, et teda ei ole võimalik kinnipidamisasutuses ravida. Seetõttu asub ka ringkonnakohus seisukohale, et süüdimõistetu tervislik seisund võimaldab tal vanglakaristust kanda. Ringkonnakohus osutab, et ainuüksi terviseprobleemide esinemine ei anna alust vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. VangS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav vanglas tervishoiuteenusega ning arst on kohustatud pidevalt jälgima tema tervise seisundit, ravides teda vangla võimaluste piirides ja suunates kinnipeetava vajaduse korra ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei saa igasugune haigestumine kaasa tuua vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, kuna haigestunud süüdlast ravitakse ka vanglas. Olukorraks, kus kinnipeetav vajab ravi, mille osutamise võimalus vanglas puudub, näeb VangS § 53 lg 2 ette tema suunamise eriarstiabi osutaja juurde väljaspool kinnipidamiskohta.
10.O. Valk taotleb karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist ka põhjustel, et ta osaleb omandivaidlust puudutavas kohtuprotsessis ning et tema vastutusel on elamu, mille kütmata jätmisel külmuksid lõhki küttesüsteemi põrandas asuvad torud. O. Valgu väitel ükski teine 3(4)
1-20-1298 pereliige kütmisega tegeleda ei saa. Nende väidete kinnituseks ei ole O. Valk esitatud ühtegi tõendit. Maakohus leidis, et eeltoodust ei tulene selliseid erakorralisi asjaolusid, mis õigustaksid vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Pärnu Maakohus tegi süüdimõistva otsuse O. Valgu suhtes
19.märtsil 2021. Hoolimata otsuse vaidlustamisest tuli O. Valgul arvestada võimalusega, et tal tuleb lähiajal vanglasse karistust kandma minna. Seega on tal olnud aega, et teha oma karistuse kandmisele asumiseks ettevalmistusi. Ringkonnakohus märgib ka seda, et taotluses märgitud asjaolud on üldsõnalised ja tõendamata. Seega on elukorralduslikud asjaolud, millised O. Valk on esitanud, paljasõnalised, kuid isegi, kui need esinevad, siis on O. Valgul olnud aega vajalike ettevalmistuste tegemiseks. O. Valk selgitab määruskaebuses, et temaga seotud kohtuasjas käivad läbirääkimised kohtuliku kokkuleppe sõlmimiseks, mis tähendab igapäevaseid vaidlusi kokkuleppe sisu üle. Kohus möönab, et vangistuses on see raskendatud, kuid mitte takistatud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on võtnud arvesse kõiki taotluses väljatoodud asjaolusid ning leidnud, et need ei anna alust O. Valgu karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohtukolleegium maakohtu otsustusega ning leiab, et esitatud kaebusel puudub edulootus.
11.Kuna ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on Pärnu Maakohtu määratud tähtaeg 27. detsember 2021 möödunud ja ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole O. Valk karistuse kandmiseks Tallinna Vanglasse ilmunud, siis selgitab kohtukolleegium, et O. Valgul tuleb seda teha viivitamatult. Käimasolev määruskaebusmenetlus ei lükka O. Valgu vanglasse minemise aega edasi. Vastasel juhul muutuks KrMS § 415 lg-s 1 sätestatud tähtajad sisutühjaks, kuivõrd kaebemenetluste kulgemisega on võimalik neid tähtaegu ületada. Eelnev tähendab, et vanglal on kohustus KrMS § 414 lg 3 kohaselt teatada O. Valgu ilmumata jäämisest politseid. Politseil on KrMS §-st 139 tulenevalt kohustus viia O. Valk sundkorras vanglasse. Arvestades eeltoodut, tuleb Tallinna Vanglal teha politseile O. Valgu sundtoomise taotlus, mille alusel viib politsei O. Valgu vanglasse. Seetõttu edastab ringkonnakohus määruse ka Tallinna Vanglale.
12.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.