(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.01.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18063
Tsiviilasi
Svea Finance AS-i hagiavaldus Eesti Jäätmekäitlus OÜ, Scand Finance OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
12 743,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943; asukoht Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Piret Palm (Svea Inkasso OÜ; e-post: xxx) Kostja I: Eesti Jäätmekäitlus OÜ (registrikood 14980628; asukoht Puidu, Ojaküla, Paide linn, 72610 Järvamaa; e-post: [email protected]) Kostja II: Scand Finance OÜ (registrikood 14243338; asukoht Puidu, Ojaküla, Paide linn, 72610 Järvamaa; e-post: xxx)
menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 21.06.2024 sõlmitud nõuete loovutamise lepingu nr 10317 ning 09.07.2024 sõlmitud lisa 3. 09.07.2024 sõlmisid hageja ja kostjad garantiikirja 21.06.2024 nõuete loovutamise lepingule nr 10317, mille kohaselt lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks garanteerib kostja II tingimusteta ja tagasivõtmatult kostja I poolt hagejale lepingu ja selle lisade alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise hagejale esimesel kirjalikul nõudmisel. Lepingu aluselt loovutas kostja I 09.07.2024 hagejale rahalise nõude summas 39 820,80 eurot Demolit OÜ vastu, mis tuleneb 09.07.2024 väljastatud arvest nr 12163. Enne nimetatud arve finantseerimist küsis hageja vaidluste vältimiseks Demolit OÜ-lt 09.07.2024 e-kirja teel kinnituse arve hagejale tasumise kohta. Demolit OÜ kinnitas, et arve tasumine toimub hageja arvelduskontole. Hageja on 09.07.2024 lepingu lisa alusel seoses arvega nr 12163 teinud kostjale I väljamakse summas 39 091,83 eurot. Demolit OÜ kohustus hagejale tasuma summa hiljemalt 08.08.2024, kuid ei teinud seda ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Tulenevalt asjaolust, et Demolit OÜ ei ole hagejale arvet nr 12163 tähtaegselt tasunud, kohaldas hageja 10.09.2024 lepingust tulenevat
õigust nõuda kostjalt I Demolit OÜ vastu oleva nõude tagasiostmist. Hageja edastas kostjatele 09.09.2024 e-kirjaga teate nõude tagasiostuõiguse kohaldamise kohta ja võlgnevuse tasumise nõude garantiiandjale ning palus kostjatel hiljemalt 16.09.2024 tasuda 39 808,60 eurot ja intress summas 2468,13 eurot. Nõude tagasiostmise teates märgitud tähtpäevaks ning ka hagi esitamise seisuga ei ole kostjad võlgnevust täielikult tasunud, kuid on oma võlgnevust korduvalt tunnistanud ning lubanud võla tasuda, kuid ei ole enda poolt antud lubadustest ja tähtaegadest kinni pidanud. 18.10.2024 on Demolit OÜ tasunud hagejale arve nr 12163 alusel 10 000 eurot ja 06.11.2024 on kostja II tasunud hagejale 25 000 eurot. Hagejale nõuab hagiavalduses kostjatelt põhinõudena 9188,07 euro ja viivise 202,14 euro, kokku summas 9390,21 eurot väljamõistmist. Kohus tegi kostjatele menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 02.12.2024, kuid seisuga 13.01.2025 polnud kostjad dokumente kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid e-posti aadressidele xxx, [email protected] ja xxx ning luges menetlusdokumendid kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 51 alusel. Kostjaid hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad kohustusid hagile vastama hiljemalt 10.01.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kostjad vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb välja mõista kostjatelt solidaarselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 910 eurot ning esindajakulu 549 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks taotleb hageja kohustada kostjaid solidaarselt tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud tunnihinnaga 90 eurot viie tunni ulatuses kokku 450 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 549 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindajakulu mõistlik ja põhjendatud. Hageja selgitab, et hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2024. aastal on hagejal õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 7% sisendkäibemaksust. Seega peab hageja kuludesse kandma 93% tasutud käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatust palub hageja hüvitada
käibemaksust 93%, so 92,07 eurot (99 x 93/100) ning palub määrata hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks 542,07 eurot (450 + 92,07). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1452,07 (910+ 542,07) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1452,07 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis 02.12.2024 kohtumäärusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, esitas hageja 31.12.2024 taotluse hagi tagamise taotluselt tasutud tagatise tagastamiseks. Kuivõrd kohus hagi ei taganud, ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks küsida tagatise tagastamise taotluse osas kostjalt seisukohta. Juhindudes TsMS § 195 lg-st 1 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele hagi tagamise taotluselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele 28.11.2024 tasutud hagi tagamise tagatis 469,51 eurot, mis tuleb kanda vastavalt hageja taotlusele Svea Finance AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX (AS
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.