Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 10.09.2021. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raimond Laiva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Pärnu Maakohtu 07.10.2019. a kohtuotsusega tunnistati Raimond Laiva süüdi KarS § 4231 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 217 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 02.05.2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.12.2018. a ja lõpp on 07.06.2024. a. Raimond Laiva kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Raimond Laiva vanglas töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vestelnud riskivat ja hoolimatust käitumisest ühiskonnas. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja toetavate lähedastega, kuid puudub kindel töökoht. Raimond Laiva taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ange Selge edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha süüdimõistetu vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab Raimond Laiva tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja taotles Raimond Laiva vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistust elektroonilise valve alla. Ta loodab, et R. Laiva on teinud karistuse kandmisest tõsised järeldused ning elektroonilise valve all olemine tagab isiku seaduskuuleka käitumise. Taotles anda isikule võimalus asuda tööle ja asuda oma võlgnevusi hüvitama ning määrata talle alkoholi tarvitamise keeld. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Raimond Laiva tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava

tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Raimond Laiva omab praegusel ajal kahte kehtivat kriminaalkaristust, reaalses vangistuses viibib ta esmakordselt. Kuritegelik käitumine algas juba varasemalt, kuid 2018. a lisandus asja omavoliline lõhkumine (autode süütamine) ning käesolevas süüdimõistmises pani toime, lisaks juhtimisõiguseta juhtimisele, röövi ning ebaseadusliku arvutisüsteemi sisenemise. Käesolevas teos ilmneb vägivalla kasutamine, mida varem ei olnud ning mis viitab tegude raskemaks muutumisele. Liikluskuriteod toime pandud teadlikult ning ükskõiksest suhtumisest seadustesse, autode hävitamine, rööv ja arvutiprogrammi häkkimine viitab planeeritud tegevusele. Kuritegevust soodustab kaaslaste mõju ning alkoholi tarvitamine. Vanglas Raimond Laiva läbis sotsiaalprogrammi, ta töötab ning vestles riskivast ja hoolimatust käitumisest ühiskonnas. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on arvamusel, et tal ei ole alkoholiga probleeme, võtab umbes 2-3 korda aastas, kuid käesoleva kuriteo röövi episood oli toime pandud tugevas alkoholijoobes. R. Laiva võttis oma süüteokaaslastega viina ja viinaraha oli juurde vaja, mistõttu mindi röövima. R. Laiva narkootikume ei tarvita. Vägivaldne käitumine ei ole Raimond Laivale omane, kuid käesoleva kuriteo röövimise episoodis esines vägivaldsust, millest R. Laiva enda sõnul midagi ei mäleta. Tema liikluskäitumine viitab aga ükskõiksele ning impulsiivsele käitumisele. Ta seab tähtsamaks enda hüve ega mõtle, milliseid mõjusid tema käitumine kaasa toob (nt vajadus autoga tööle sõita, kuigi puudub juhtimisõigus). Vabanemisel on tema eesmärkideks taastada suhe, asuda ametlikult tööle ning saada juhtimisõigus. Isiku eesmärgid on realistlikud, kuid korduv karistatus viitab, et eesmärkide saavutamiseks ei ole senini oma käitumist muutnud. Raimond Laiva liikluskuritegude süstemaatilisus viitab teatud kuritegelikele hoiakutele. Peab tähtsamaks enda tegevust ning ei arvesta võimalike kahjudega, mida käitumine kaasa toob. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Raimond Laiva puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, vestlused ning vabaduses elukoha ning toetavate isikute olemasolu. Kuid elukoht ja toetavad lähedased olid Raimond Laival olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Küll aga Raimond Laiva omab praegusel ajal 1 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas nõuetekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda veel vabaduses tegema ning eriti veel range režiimiga elektroonilisele valvele alludes. Raimond Laiva on eelmise kohtuotsusega süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.05.2018. a kohtuotsusega nr 1-18-1705 KarS § 203 lg 1 järgi, kuna ta pani põlema mitmeid sõiduautosid. Kohus ei mõistnud talle selles kriminaalasjas reaalset vangistust, vaid määras ta käitumiskontrollile KarS § 74 alusel 3-aastaseks katseajaks ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kuid Raimond Laiva pani juba 21.10.2018. a ehk 5 kuu pärast toime juba uue kuriteo. Siit saab kohus järeldada, et kuigi eelmise kohtuotsusega võimaldati R. Laival vabaduses edasi olla ning temale mõistetud vangistust ei pööratud täitmisele, siis isik ei saanud aru kohtu vastutulekust temale ning jätkas süütegude toimepanemist. K-Raha andmetel on Raimond Laival rahalisi võlgnevuse 5660,30 € ja isikul puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht. Ta pani röövi toime just eesmärgil, et saada alkoholi ostmiseks raha. Isikult on välja mõistetud mitmeid kahjunõudeid kannatanutele, mis on senini

hüvitamata. Siit saab kohus järeldada, et jällegi kindal sissetuleku puudumine ning majanduslik kitsikus võib isiku viia uue süüteo toimepanemiseni. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest – KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü. Seega ei sõltu isiku ennetähtaegne vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. Raimond Laival on ärakandmata väga pikk karistusaeg – üle 2 aasta ja 7 kuu. Kohus leiab, et Raimond Laiva ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Raimond Laivat uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta R. Laiva tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Prokurör ja Tallinna Vangla küll toetavad R. Laiva tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör sellisele arvamusele jõudis. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Raimond Laiva asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.