Liiklussüüteod

Kaitsja

vandeadvokaat Ants Nõmmik, määratud korras

Süüdistatav

FRED-RENE HABICHT

Isikukood või sünniaeg: 39208015222 Elu- või asukoht ja aadress: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Ülalpeetavad: X Karistatus: 09.06.2016 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 järgi 6 kuud vangistust 1 aastase katseajaga

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määratud korras

Kannatanud

X

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309, § 310 lg 1, 311-313, § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:

2 (20)

1-19-2385 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) aastat, 5 (viis) kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest 09.12.2018.a. Raimond Laiva suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3 (20)

1-19-2385 eurot. Rahuldada kaitsja taotlus ning võimaldada Raimond Laival KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 28ndaks kuupäevaks vähemalt 120 eurot ning viimase osamakse summa on 2369,26 eurot. Välja mõista süüdimõistetult Tiit Pendiselt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 1350 eurot, DNA ekspertiisi maksumusest 1/3, s.o 532 eurot (ekspertiisi maksumus 1596 eurot) ja tasu riigi õigusabi eest 619,20 eurot, kokku 2501,20 eurot. Võimaldada Tiit Pendisel KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 28ndaks kuupäevaks vähemalt 120 eurot ning viimase osamakse summa on 1181,20 eurot. Välja mõista süüdimõistetult Fred-Rene Habichtilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 1350 eurot, DNA ekspertiisi maksumusest 1/3, s.o 532 eurot (ekspertiisi maksumus 1596 eurot) ja tasu riigi õigusabi eest 680,40 eurot, kokku 2562,40 eurot. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus sõidukulude riigi kanda jätmiseks. Samas võimaldada KrMS § 180 lg 3 alusel Fred-Rene Habichtil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 28ndakas kuupäevaks vähemalt 120 eurot ning viimase osamakse summa on 1242,40 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele isiklik viitenumber Raimond Laiva - 99919700050601; Tiit Pendis 99919700050672; Fred-Rene Habicht - 99919700050698. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

4 (20)

1-19-2385 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL nr 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 25.10.2019.a kell 14:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Raimond Laiva on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - olles karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning olles seega KarS § 423-1 järgi täheldatav isik, juhtis 21.10.2018.a kella 10:32 ajal X tee 6 km mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga X omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus kehtiv liikluskindlustus. - olles eelnevalt kahel korral 27.09.2018.a. ja 21.10.2017.a. juhtimiselt kõrvaldatud Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 alusel, kuna temal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 423-1 täheldatud isik, juhtis 09.12.2018 kella 00:16 ajal X maakonnas X vallas X külas X tee 1 kilomeetril suunaga X tee suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimisega omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust süstemaatiliselt pani Raimond Laiva toime KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. -

14.05.2018.a kella 09.56 ajal IP aadressilt X ning 02.07.2018 kella 21.53 ja 22.12 ja 03.07.2018 kella 09:13 ajal IP aadressilt X X linnas X kõrvaldas ebaseaduslikult interneti suhtlusportaalis Facebook.com X kasutajakonto kasutajatunnuse ja vahetas ära portaali sisenemise salasõna, tagades sellega endale ebaseadusliku juurdepääsu X Facebook.com kasutajakontole. Raimond Laiva sisenes ajavahemikul 14.05.2018.a kuni 03.07.2018.a kokku 103 korral erinevatelt IP aadressidelt X teadmata ja nõusolekuta tema Facebooki kontole.

5 (20)

1-19-2385 Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimisega kaitsevahendi kõrvaldamise teel pani Raimond Laiva toime KarS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

tegutsedes ühises grupis koos Tiit Pendis’e ja Fred-Rene Habicht’iga, pani toime röövimise, mis seisnes selles, et kui Tiit Pendis oli Raimond Laiva ja Fred-Rene Habicht’i musta värvi sõiduautoga Volkswagen Passat reg.märgiga X 29.11.2018.a enne kella 22.20 X vallas X külas asuva „Piiri“ kohviku juurde sõidutanud, väljusid Raimond Laiva ja Fred-Rene Habicht sõiduautost ning sisenesid näo ees maske kandes kohvikusse. Kohvikus jäi Raimond Laiva esialgu seisma välisukse juurde, kuid Fred-Rene Habicht hüppas üle müügileti ning lõi müügileti taga olnud müüjat X rusikatega korduvalt pea piirkonda ning jalaga ühel korral keha piirkonda. Sel ajal, kui Fred-Rene Habicht peksis X, läks Raimond Laiva müügileti juurde ning võttis müügileti pealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha summas 134 eurot. Kui Fred-Rene Habicht oli X peksmise lõpetanud, väljusid Raimond Laiva ja FredRene Habicht kohvikust, misjärel Tiit Pendis toimetas Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva kuriteo toimepanemise kohalt koos kuriteo toimepanemise käigus saadud varaga minema. Fred-Rene Habicht tekitas oma käitumisega X füüsilist valu ja erinevaid tervisekahjustusi pea ja keha piirkonnas. Raimond Laiva, Fred-Rene Habicht ja Tiit Pendis põhjustasid ühise tegevuse käigus kogumis X varalist kahju summas 134 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis pani Raimond Laiva toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tiit Pendis on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - tegutsedes ühises grupis koos Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva’ga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik, et Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva tahavad X vallas X külas asuvat „Piiri“ kohvikut röövida, juhtis enda kasutuses olevat musta värvi sõiduautot Volkswagen Passat reg.märgiga X ja sõidutas Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva 29.11.2018.a enne kella 22.20 „Piiri“ kohviku juurde. Kui Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva olid sõiduautost väljunud ning „Piiri“ kohvikusse sisenenud, jäi Tiit Pendis neid sõiduautoga kohviku vahetusse lähedusse ootama. Kui Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva oli „Piiri“ kohvikus röövimise toime pannud ning kohvikust väljunud, istusid Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva Tiit Pendis’e sõiduautosse, misjärel Tiit Pendis toimetas Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva kuriteo toimepanemise kohalt koos kuriteo toimepanemise käigus saadud varaga minema. Tiit Pendis, Fred-Rene Habicht ja Raimond Laiva põhjustasid ühise tegevuse käigus kogumis X varalist kahju summas 134 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis pani Tiit Pendis toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Fred-Rene Habicht on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - olles alkoholijoobe seisundis ja tegutsedes ühises grupis koos Tiit Pendis’e ja Raimond Laiva’ga pani toime röövimise, mis seisnes selles, et kui Tiit Pendis oli Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva musta värvi sõiduautoga Volkswagen Passat reg.märgiga X 29.11.2018.a enne kella 22.20 X vallas X külas asuva „Piiri“ kohviku juurde sõidutanud, väljusid FredRene Habicht ja Raimond Laiva sõiduautost ning sisenesid näo ees maske kandes kohvikusse. Kohvikus jäi Raimond Laiva seisma välisukse juurde, kuid Fred-Rene Habicht läks müügileti juurde ning pani mõlema käe labad müügileti peale, et sellest üle hüpata. Müügileti taga olev müüja X püüdis takistada Fred-Rene Habicht’i üle müügileti tulemast,

6 (20)

1-19-2385 lükates Fred-Rene Habicht’i ühe käega eestpoolt rindkere piirkonnast tahapoole, kuid FredRene Habich’til õnnestus üle müügileti hüpata ning selle käigus X ühe käe labaga eestpoolt rindkere piirkonnast tahapoole lükata, mille tagajärjel X kukkus istuli enda selja taga oleva tooli peale. Kui Fred-Rene Habicht oli müügileti taha ära hüpanud, sooritas ta ühe käe rusikaga ühe löögi X näo piirkonna suunas, aga kuna X õnnestus ennem seda mõlemad käed enda näo ette kaitseks tõsta, tabas Fred-Rene Habicht rusikalöök X pähe, kas lauba või oimu piirkonda, millise löögi tagajärjel kukkus X koos tooliga põrandale kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil pikali maha. X ajas end käpukile ja hakkas niimoodi olles liikuma koridoris oleva häirenupu suunas, misjärel Fred-Rene Habicht lõi seljaga enda poole käpukil asendis olevat X jalaga ühel korral alaselja piirkonda, mille tagajärjel kukkus X koridori põrandale kõhuli maha. Pikali maas olles keeras X end koheselt selili, misjärel hakkas ühe käega otsima koridori seina peal olevat häirenuppu, mida nähes kummardus Fred-Rene Habicht pikali maas oleva X kohale ja lõi ühe käega X käe häirenupust eemale. Seejärel õnnestus X ikkagi häirenuppu vajutada, misjärel Fred-Rene Habicht, kummardudes pikali maas oleva X kohale, lõi X, kes hoidis mõlemat kätt enda näo ees kaitseks, rusikatega kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kolmel korral, pea ülaosa piirkonda. Peksmise ajal võttis X vähemalt ühe käega kinni Fred-Rene Habicht nägu katvast maskist ning tõmbas selle peast ära, misjärel Fred-Rene Habicht lõpetas X peksmise ning läks koridorist müügisaali. Sel ajal, kui Fred-Rene Habicht koridoris X peksis, võttis Raimond Laiva müügisaalis oleva müügileti pealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha summas 134 eurot. Kui FredRene Habicht ja Raimond Laiva olid kohvikust väljunud, toimetas Tiit Pendis Fred-Rene Habicht’i ja Raimond Laiva kuriteo toimepanemise kohalt koos kuriteo toimepanemise käigus saadud varaga minema. Fred-Rene Habicht tekitas oma käitumisega X füüsilist valu ja erinevaid tervisekahjustusi pea ja keha piirkonnas. Fred-Rene Habict, Raimond Laiva ja Tiit Pendis põhjustasid ühise tegevuse käigus kogumis X varalist kahju summas 134 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis pani Fred-Rene Habicht toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör nõudis süüdistatavate esitatud süüdistustes süüdimõistmist ja karistamist järgnevalt: R. Laivale mõista KarS § 423-1 järgi 6 kuud vangistust; KarS § 217 lg 1 järgi 8 kuud vangistust ning KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 vähendada ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 02.05.18 Harju MK poolt mõistetud karistuse 2 aasta 6 kuu võrra, lõplikuks karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse aja algust lugeda alates 09.12.2018. Tiit Pendisele mõista karistuseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, karistuseks jääb 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitmisele 09.05.19 Pärnu MK poolt mõistetud 8 kuud vangistust, lõplik 2 aastat 8 kuud vangistust. F-R. Habichtile mõista karistuseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 3 aastat vangistust. Kaitsjad ja süüdistatavad taotlesid kergemaid karistusi.

7 (20)

1-19-2385

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, Raimond Laiva süüdistus KarS § 4231, KarS § 217 lg 1 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning Tiit Pendise ja Fred-Rene Habichti süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

8 (20)

1-19-2385 Lisaks T. Pendise ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja H. L. ütlused, kelle ütluste kohaselt T. Pendis oli röövimise plaanist teadlik. H. L. ütluste kohaselt oli T. Pendis sellel õhtul purjus ning teda oli kerge mõjutada. H. L. ütluste kohaselt T. Pendis rääkis talle, et nad käisid kolmekesi – tema ise, Fred-Rene Habicht ja R. Laiva, Piiri kohvikut röövimas. Ka eeltoodu kinnitab P. P. ütluste ebausaldusväärsust, mis tema väidetavat rolli süüdistuse järgi pisendavad. R. Laiva ülekuulamise protokolli kohaselt tolle õhtu sündmusi ei mäleta, mäletab vaid, kuidas nad T. Pendise juures alkoholi tarvitasid ning läksid T. Pendise autoga sõitma. Ta luges internetist röövimise kohta ning T. Pendisega kokku saades küsis, kas nad kolmekesi käisid röövimas, mille peale T. Pendis vastas jaatavalt. F-R. Habichti ning T. Pendise ütlustega on tõendatud, et kuriteosündmuses osales ka tema, ta oli plaani väljakäijaks, autol numbrimärkide äravõtjaks ja kohvikus kohapeal oli tema rolliks raha võtmine, seni kuni F-R. Habicht müüjat n.ö maha surub. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et kuriteo toimepanemise päeval on süüdistatavad olnud omavahel tihedas kontaktis. Kohus leiab, et seega on tõendamist leidnud süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus „Piiri“ kohvikut röövima minnes. Fred-Rene Habicht ütlustest tulenevalt valitses igaüks neist tegu ning süüteo toimepanemine sõltus plaani järgi neist kõigist. Fred-Rene Habicht tarvitas kannatanu kallal vägivalda, seni kuni R. Laiva raha ära võttis ning T. Pendis ootas autos, et neid kiiresti sündmuskohalt minema saada. Kohus on seisukohal, et ka T. Pendis valitses tegu, kuna kellelgi teisel ei olnud autot ning kui ta oleks öelnud, et ta ei sõida, poleks teised kohvikut röövima saanud minna. KarS § 200 lg 1 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Seega analüüsib kohus, kas süüdistatavate poolt toimus võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t kas tegemist oli süüdistatavate jaoks võõraste vallasasjadega. Ning edasi, kas süüdistatavad kasutasid asja hõivamiseks vägivalda. 30.11.2018 X kannatanuna ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 29.11.2018 Piiri kohvikus tööl, kui umbes kella 22.15 ajal sisenesid kaks maskidega meesterahvast. Üks meestest jäi kohviku välisukse juurde seisma, teine hüppas baarileti taha ning lükkas kannatanut ühe käega rindkere piirkonnast taha poole nii, et kannatanu kukkus istuli enda selja taga olevale toolile. Kohe peale seda sooritas mees löögi rusikaga kannatanu näo suunas, kannatanu sai käed näo ette kaitseks tõsta ning löök tabas lauba või oimu piirkonda. Kannatanu kukkus koos tooliga maha. Mees lõi teda jalaga ühel korral alaselja piirkonda. Kannatanu sai kuidagi häirenupule vajutada. Seda nähes aga mees ägestus ning hakkas kannatanut mõlema käe rusikaga pea piirkonda lööma, ta lõi vähemalt kolmel korral. Kannatanu tõmbas mehel maski peast ning nägi ta näo paremat poolt. Mees suundus teenindussaali ning kui kannatanu sinna järgi läks mehi enam seal polnud. Ta lukustas ukse ning helistas häirekeskusesse. Pärast seda märkas ta, et kassaaparaat rippus juhtme küljes, sealt oli rahasahtel välja tõstetud. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad A. T. ütlused, kellele kannatanu helistas vahetult pärast kuriteosündmust. Samuti haakub kannatanu ütlustega sündmuskoha vaatlusprotokoll, millistele lisatud piltidelt nähtub segi pekstud kohvik. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kohviku esisel parkimisalal oli erinevates kohtades euromünte (vaadeldud 10.01.2019 asitõendi vaatlusprotokollis). Mündid on kannatanu X tagasi saanud. Eelnev viitab, et süüdistatavatel oli kiire kohvikust äraminekuga ning nad lihtsalt pillasid osad mündid maha, sest varastatud raha oli enamuses müntides (vahetusraha). Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka Häirekeskuse kõne, milles kannatanu ütleb, et kaks maskides meest röövisid piiri kohvikut ning tungisid talle kallale, ta ei tea palju ja mida võeti, kuna kõik on segi pekstud. Samuti

9 (20)

1-19-2385 kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust AS G4S Eesti turvatöötaja, G. L. ütlused, kes sai 29.11.2018 kell 22.20 läbi tehnilise seadme teate, et Piiri kohvikus on paanikahäire väljakutse. Ta sõitis kohale ning nägi, et müüjal oli muhk otsa ees, suunurga juurest verine ning ta oli šokis. Kannatanu on äratundmiseks esitamise protokolli järgi tundnud ära end peksnud meesterahvana Fred-Rene Habichti. Seega on üheselt tuvastatud, et füüsilist vägivalda tarvitas kannatanu suhtes just süüdistatav Fred-Rene Habicht. Kannatanu ütlustega tõendamist leidnud seega Fred-Rene Habichti poolt tema löömine vastavalt süüdistusele. Kannatanu X on ütlustes kinnitanud, et löömine tekitas talle valu. Ülekuulamise protokollile lisatud fotodega, SA Pärnu Haigla teatisega ning ambulatoorsete epikriisidega on tõendatud vigastused - sinikad näo ja keha piirkonnas ning nende tekkimise aeg. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav F-R. Habicht tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Kannatanu X suhtes kasutatud füüsilise vägivalla tarvitamise ajal võeti kassaaparaadist ning baarileti pealt ära sularaha. Kannatanu X koheselt ei osanud öelda, mis ära võeti viia, kuid see on arvestades tema peksmist arusaadav. Kannatanu X esindaja A. T. ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et süüdistuses toodud ajal ja kohas oli X äravõetud sularaha summas 134 eurot. Kannatanu on esitanud ka inventuuri akti nimetatud summa kohta. Ka süüdsitatavad ise on andnud ütlusi, et said kohviku röövimisest sularaha, kuid täpset summat nad pole osanud välja tuua. T. Pendise ütluste kohaselt võis olla paberraha 40 eurot (5-eurolistes) ja sente 40 eurot. Fred-Rene Habichti ütluste kohaselt oli aga paberraha umbes 15 eurot ja sendid, kokku umbes 60 eurot. Kohus peab sularaha summa osas usaldusväärseteks kannatanu esindaja ütlusi, kuna süüdistatavate ütlused rahasumma suuruse osas on niivõrd erinevad ning seega võis varastatud summa olla suurem. Samuti on summa kannatanu esindaja ütluste kohaselt selgunud inventuuri käigus. Sularaha oli süüdistatavate jaoks võõras vara. Seega on antud juhul täidetud ka röövimise objektiivne koosseis. Sealjuures röövimise puhul ei oma tähtsust röövitud eseme väärtus, siis olnuks röövimise objektiivne koosseis täidetud ka väiksemas summas raha röövimisega. DNA ekspertiisiakt ei tõenda, et X oli kontaktis süüdistatavatega, sest ekspertiisi käigus ei leitud süüdistatavate DNA-d. Samuti ei anna olulist teavet kuriteosündmuse kohta T. K. ütlused ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Samas on piisavalt tõendeid, mis esitatud süüdistust täielikult tõendavad. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 200 järgi. Arvestades eelnevalt tõendamist leidnud süüdistatavate rollijaotust, saab järeldada, et röövimine pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavad tegutsesid koos ühise eesmärgi saavutamise nimel, tegutsedes kooskõlastatult nii vägivalda tarvitades kui ka sularaha ära võttes. Kohus on seisukohal, et T. Pendis, F-R. Habicht ja R. Laiva panid teo toime kavatsetusega. Nad plaanisid röövimist põhjalikult ette ning läksid Piiri kohvikusse eesmärgiga vägivalda kasutades raha ebaseaduslikult ära võtta. Röövi planeeritust näitab ka asjaolu, et auto numbrimärgid eemaldati R. Laiva poolt kohviku läheduses tee ääres vastavalt Fred-Rene Habicht ütlustele. Enne lepiti kokku, et R. Laiva võtab ära raha, seni kuni F-R. Habicht n.ö surub müüja maha. T. Pendis oli plaanist täielikult teadlik ja tema oluline panus oli plaani õnnestumises selles osas, et sõita röövima ja kiirelt seejärel lahkuda. Vägivallateod olid toime pandud teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga saada kannatanult tema vara, mida süüdistatavad ka said. Tegu toime pandud grupi poolt ning kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

10 (20)

1-19-2385 Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus T. Pendise, F-R. Habichti ja R. Laiva süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

21.10.2018.a kella 10:32 ajal toimepandud episoodis

Kaitsja pool on märkinud, et neil ei ole vaidlust süüdistuste osas KarS § 4231 järgi. R. Laiva on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud. Puudub vaidlus selles, et R. Laiva juhtis 21.10.2018.a kella 10:32 ajal X tee 6 km mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga X omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatu kohta on koostatud ka väärteoprotokoll. R. Laiva on kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistanud, et oli süüdistuses toodud ajal ja kohas sõiduki roolis ning tal puudus juhtimisõigus. Süüdistatava ütlusi kinnitavad politseinikust tunnistaja J. L. ütlused, milliste kohaselt olles patrullteenistuses 21.10.2018 X, X vallas, X külas, X tee 6 km koos T. V. peatas ta 10.32 ajal mootorsõiduki Ford Mondeo reg nr X ning sõidukit juhtis R. Laiva. Kontrollimisel selgus, et R. Laiva ei oma mootorsõiduki juhtimise õigust ja on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ja puudus kehtiv liikluskindlustus. 21.10.2018 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et R. Laiva kõrvaldati 21.10.2018 kell 10.32 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning seda kuni juhtimisõiguse omandamiseni. R. Laival juhtimisõiguse puudumist tõendab ka maanteeameti andmebaasi väljavõte. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta (RKL nr 3-1-1-75-15 p 8). Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud süüteod moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui antud süüteod on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Jätkuva teo puhul on tegemist õiguslikult ühe süüteoga ja see kvalifitseeritakse põhikoosseisu järgi. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline (RKL nr 3-1-1-87-08 p 10). Karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et R. Laiva on karistatud KarS § 423-1 järgi Harju Maakohtu 02.02.2016 otsusega, toimepanemise aeg 31.01.2016. Seega R. Laiva ei muutnud enda elustiili ja tuleb tuvastada käesoleva süüdistuse järgi, et ta on toime pannud uue süstemaatilise rikkumise. Seda näitab kogumis ka järgmine episood, et isik ei ole ajas enda käitumist kuidagi muutnud, harjumus sama regulatsiooni rikkuda ei ole kuhugi kadunud, vaid jätkub. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik KarS § 423-1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus on seisukohal, et R. Laiva pani teo toime kavatsetusega. Ta teadis, et tal puudub

11 (20)

1-19-2385 juhtimisõigus, kuid läks teadlikult sõitma. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus R. Laiva süüdi KarS § 423-1 järgi.

09.12.2018 kella 00:16 ajal toimepandud episoodis

R. Laiva on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud. Puudub vaidlus selles, et R. Laiva juhtis 09.12.2018 kella 00:16 ajal X maakonnas X vallas X külas X tee 1 kilomeetril suunaga X tee suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatu kohta on koostatud ka väärteoprotokoll. Süüdistus on tõendamist leidnud R. Laiva on kohtueelses menetluses antud ütlustega, millistes ta on tunnistanud, et oli süüdistuses toodud ajal ja kohas sõiduki roolis ning tal puudus juhtimisõigus. Süüdistatava ütlusi kinnitavad politseinikust tunnistaja M. M. ütlused, milliste kohaselt olles patrullteenistuses märkas ta X tee ja X tee ristmikul sõiduautot reg numbriga X ning kontrollides selgus, et sõidukil oli läbi saanud liikluskindlustus ja puudus ka tagumine registreerimismärk. Seetõttu peatasid nad sõiduki kontrolliks kell 00.16. Juhiks oli R. Laiva, kes kohe tunnistas, et tal puudub juhtimisõigus. Autos viibis veel sõiduki vastutava kasutaja vend T. Pendis, kes ütles, et tema on joobes ning ei saa sõita. 09.12.2018 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et R. Laiva kõrvaldati 09.12.2018 kell 00.19 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning seda kuni juhtimisõiguse omandamiseni. R. Laival juhtimisõiguse puudumist tõendab ka õiend. Käesoleva kohtuotsusega on tõendamist leidnud R. Laiva poolt juhtimisõiguseta juhtimine 21.10.2018 ning Karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et R. Laiva on karistatud veel LS § 201 lg 1 rikkumise eest 17.10.2018 otsusega, teo toimepanemise aeg 27.09.2018. Kohus leiab, et teod on omavahel seotud ning moodustavad teatud sisulise süsteemi, sest R. Laiva sooritab samu süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt edasi. Juhtimisõiguseta sõitmine on R. Laivale muutunud elustiiliks, sest ajavahemikul 2016-2018 R. Laiva juhtimisõiguseta sõitnud kokku 2016 otsuse alusel 3 korral ning 2018 seisuga veel 3 korral, s.o kokkuvõtvalt käesolevaga kolm korda ja koos varasema Harju Maakohtu otsusega kolm korda. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik KarS § 423-1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus on seisukohal, et R. Laiva pani kahes episoodis teod toime kavatsetusega, sest ta oli igati teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus R. Laiva süüdi KarS § 423-1 järgi.

12 (20)

1-19-2385 andmeid. Kannatanu X ütluste kohaselt on tema Facebooki konto alt saadetud sisult roppe ja ähvardavaid sõnumeid R. Laivale, mida kannatanu ise kirjutanud ei ole. Kuriteoavalduses ja ütlustes kannatanu ei osanud kahtlustada R. Laivat ning kohus leiab, et see on ka loogiline, sest on täiesti ebamõistlik, miks R. Laiva pidi saatma sõnumeid kannatanu konto alt n.ö iseendale. Puudub ka mõistliku inimese seisukohalt arusaadav motiiv selliseks teoks, kuid samas on süüdistus erinevate tõenditega kogumis tõendamist leidnud. Motiivi tuvastamine tõenduslikus mõttes ei ole ka antud juhul obligatoorne. On kuritegusid ilma selgelt piiritletava motiivita, mis on aga lihtsalt mõtlematud ja pöörased teod, nö sõgedad ehk millel puudub mõistuspärane-loogiline seletus, mis ei tee sooritatud kuritegusid siiski olematuks. Süüdistuses nimetatud IP aadresside kasutamine R. Laiva poolt on tõendatud, kuna ta ise andis ütlusi, et elas koos kannatanuga X. Nimetatud aadressil sai seega IP aadressi kasutada vaid kannatanu ise või R. Laiva. Ka kannatanu on kinnitanud enda ütlustes, et nad seal elasid. 28.11.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tlk 57-58) on tõendatud kannatanu Facebooki kasutajakontol X tundmatute seadmetega tehtud parooli muudatused ning IP aadressid ning kellaajad esitatud süüdistuse järgi. IPaadress X X

Kuupäev ja kellaaeg (UTC+03) 14.05.2018 kell 09:56 02.07.2018 kell 21:53; 22:12 03.07.2018 kell 09:13

Kasutatud seade X X X

28.11.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et IP aadresside X ja X lepinguliseks kliendiks on M. R., kasutuskoht X. 09.12.2018 kinnipeetu läbiotsimise protokolliga on tõendatud, et R. Laiva kasutuses oli mobiiltelefon X. 24.10.2019 asitõendi, R. Laiva mobiiltelefoni, vaatlusprotokolliga koos CD-ga on tõendatud, et telefoni mudel on X, s.o sama mudel, millisega on 28.11.2018 vaatlusprotokolli järgi tehtud parooli muudatusi. Kannatanu X ütlustega on tõendatud, et kannatanul oli X. R. Laiva ütluste kohaselt käib X enda Facebooki kontol ainult enda telefoniga, mis ei lähe aga kokku 28.11.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga, millise kohaselt on sama telefoni mudeliga, mis on ka R. Laival, parooli vahetatud eeltoodud aegadel kokku neljal korral ning sisse logitud perioodil 14.05.201903.07.2018 kokku 103–l korral. Lisaks on R. Laiva telefonist leitud vestlustest pildifaile (asitõendi vaatlusprotokoll 24.01.2019, II kd tlk 80). 29.11.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud R. Laiva ja X abonentnumbrite kasutamine ja et nad olid iga kuriteosündmuse ajal erinevates kohtades. Näiteks 14.05.2018 kell 09:56 R. Laiva viibis kell 12:02:28 X tugijaama levialas, X aga kell 09:49:45 X tugijaama levialas. Seega sai kannatanu Facebooki kasutajakontot kasutada just tema elukaaslane R. Laiva, kes oli süüdistuses toodud aegadel kannatanuga erinevates kohtades. Ka kannatanu X on andnud ütlusi, et sellel ajal, kui vestlust R. Laivaga enda konto alt märkas, oli ta X enda venna juures ning R. Laiva oli tema teada kodus. Viimane kord märkas kannatanu, et ta Facebooki parool on muudetud 03.07.2018, sest ta ei saanud enam kontole sisse. Kannatanu ütluste kohaselt ta ei ole kasutanud teisi seadmeid peale enda X telefoni Facebooki kontol käimiseks. Kannatanu 17.07.2018 ütluste kohaselt seadistas ta R. Laiva telefonisse umbes kaks-kolm kuud tagasi gmaili, kuna ei saanud seda enda telefonis tööle. Facebooki kasutajakonto oli seotud gmailiga. Kohus on seisukohal, et selliselt saigi R. Laiva endale maikuus 2018 võimaluse kannatanu Facebookis paroole muuta - kontole seatud kaitsevahendi kõrvaldada. Kannatanu aga R. Laivale luba enda Facebooki minemiseks ei andnud ning seega oli sisenemine süüdistatava poolt

13 (20)

1-19-2385 ebaseaduslik. Kannatanu Facebooki konto oli kaitstud parooliga X, mis kohtu hinnangul oli piisavaks kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud süüdistuse järgi kõik KarS § 217 objektiivse koosseisu tunnused. R. Laiva pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta tegi aktiivseid toimingud, selleks, et salasõna kõrvaldada ning kannatanu Facebooki kontole sisse saada ning seejärel seal sõnumeid saata. Kohus tunnistab R. Laiva KarS § 217 lg 1 järgi süüdi. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

14 (20)

1-19-2385 Arvestades teisi episoode, milles R. Laiva on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud ning ka asjaolu, et R. Laiva on ka varasemalt korduvalt süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ei ole kohtu hinnangul põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Eelnevat arvestades, nõustub kohus prokuröri karistusettepanekuga, milleks on 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 02.05.2018.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega 2 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistusega, mõistes liitkaristuseks 5 aastat, 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest 09.12.2018.a. Raimond Laiva suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkendi jätkuv kohaldamine on põhjendatud ja vajalik, arvestades R. Laiva kuritegude arvu, võib ta jätkuvalt toime panna kuritegusid.

1-19-2385 elukorraldust enne karistuse kandmist korraldada.

1-19-2385 kanda jätmiseks. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kannab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Millistel juhul võib kohus menetluskulud osaliselt jätta riigi kanda, sätestab sama paragrahvi kolmas lõige. KrMS § 180 lg 3 näeb ette, et kohus jätab menetluskulud riigi kanda juhul, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Kohus ei leia, et nimetatud asjaolusid oleks kohtule esile toodud, millest saaks järeldada ilmset ülejõu käimist ajas. Muid aluseid menetluskulude riigi kanda jätmiseks kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Eelnevast tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohus 14.04.2016 otsuses asjas nr 1-15-10991 leidnud, et kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmiseks ei anna ainuüksi alust see, kui riigi õigusabi osutas teisest piirkonnas muidu tegutseva büroo advokaat. Antud juhul kohus võib arusaadavalt vangistuse pikkuse tõttu, küll ajatada maksimaalse tähtajaga kulude tasumist, kuid riigi kanda jätmiseks alust ei ole. Samas kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg 3 tuleb F-R. Habichtile võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Seaduse kohaselt tuleb tasumine määrata ositi tasumisega. Samuti rahuldab kohus R. Laiva kaitsja taotluse menetluskulude ositi tasumiseks. Kohus võimaldab tulenevalt KrMS § 180 lg 3 nii R. Laival kui ka T. Pendisel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas asjas ei ole keegi taotlenud sundraha vähendamist ega esitanud vastuväiteid prokuröri taotlusele sundraha väljamõistmise osas, siiski kohus selgitab kohtu kaalutlusi T. Pendise osas. T. Pendisele on mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel, kuid vastavalt Riigikohtu 02.05.2011 otsusele asjas nr 3-1-1-24-11 punktile 10.1, ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Sundraha suurus sõltub KrMS § 179 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kuriteo raskusastmest KarS § 4 mõttes. Kriminaalasjas nr 1-19-3619 on sundaraha määratud teise astme kuritegude toimepanemise eest ja kokkuleppemenetluses, millega on ka T. Pendis ise nõustunud. Esimese astme kuriteo. Käesolevalt on T. Pendis aga süüdi mõistetud oluliselt raskemas ja keerukamas, s.o isikute grupis toime pandud ning esimese astme kuriteos, millise toimepanemisega kaasnevalt on ettenähtud alati suurem sundraha. Riigikohus on varasemas praktikas sedastanud, et sundraha instituut ei kanna karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki kriminaalmenetluse üldiste kulude hüvitamiseks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et sundraha käesolevas asjas tuleb T. Pendiselt täies ulatuses esimese astme kuriteos süüdimõistmise tõttu välja mõista, sest on põhjendatud eelnimetatud kompensatoorsetel kaalutustel.

17 (20)

1-19-2385 Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu X varaline kahju. Tõendamist on leidnud süüdistuses nimetatud suuruses X kuuluva sularaha vargus Raimond Laiva, Tiit Pendise ja FredRene Habichti poolt. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu X tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel rahuldada ning välja mõista solidaarselt Raimond Laivalt, Tiit Pendiselt ja Fred-Rene Habichtilt kannatanu X kasuks 134 eurot seoses hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 alusel.

18 (20)

1-19-2385 leidnud, et röövimine pandi toime isikute grupis, kaastäideviimisena, seega üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. T. Pendise kaitsja tõi välja, et tema kohtualuse roll oli teos väiksem ning taotles seega kohtult tsiviilhagi väljamõistmist väiksemas ulatuses. Kohus sellega ei nõustu, sest Raimond Laiva, Tiit Pendis ja Fred-Rene Habicht olid kaastäideviijad ning tekitasid kannatanule X kahju solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja õigustatud esitama hagi ka üksnes osa võlgine vastu, kes vastutavad selle eest siiski täies ulatuses. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted on reguleeritud VÕS §-s 69, milles sätestatust nähtuvalt võivad solidaarkohustuse täitnud võlgnikud esitada teistele solidaarvõlgnikele tagasinõude (Tallinna Ringkonnakohus 08.10.2019 otsus asjas nr 1-17-1477). Arvestades süüdistuses kirjeldatud vägivalla tegu, võib eeldada mittevaralise kahju teket kannatanul. Kannatanu on talunud valu ja pöördunud arsti poole, mistõttu kannatanu on viidanud ka arstivisiitidele, arstitõendile ja apteegi arvetele, mille kohaselt oli sunnitud tarbima ründe tagajärjel ravimeid. Haigla teatisest (III kd, tl 79) täpsustavalt nähtub otsmikul hematoom ja turse, suu piirkonna marrastus, valulikkus õlavarres, peas muhk, valulikkus kaelas. Pärnu Haigla ambulatoorsetest epikriisidest 30.11.2018 ja 03.12.2018 (III kd, tl 82-86) ka tuvastatud kannatanu iiveldus, peavalu, tugev põrutus - diagnoositud koljusisene vigastus ning manustatud erinevaid ravimeid. Epikriisidest nähtuvalt on valu tõttu kannatanu uuesti pöördunud EMOsse 03.12.2018. Eeltoodud tagajärjed on kausaalseoses süüdistatavate on kõik füüsilise ründega. Vigastused nähtuvad ka fototabelist, sh kehapiirkonnas (III kd lt 78). Eeltooduga on kannatanu valu ja kannatusi samuti piisavalt usutavalt selgitanud ning need haakuvad nõudega ja esitatud tõenditega. Kannatanu on hagis kirjeldanud hirmu öötöö vastu ja hirmu üksinda töötada, mis on eeldatav ja eraldi tõendamist ei vaja. Kannatanu on märkinud ka unehäireid, viimase kui meditsiinilise diagnoosi kohta ei ole esitatud tõendeid. Kuid arvestades asjaolusid, toimus öisel ajal maskides rööv isikute grupis, on mõistetav, et kannatanul võis olla teatud häiritud uni ja oleks igati eluliselt loomulik ka eeldada, et pärast sellist sündmust uni ei ole rahulik. Epikriisist nähtuvalt on vajanud kannatanu ka üldteada olevalt südametegevuse rahustamiseks ja vererõhu alandamiseks vajalikke ravimeid, millele ka kaitsja pool viitas, mistõttu kannatanu poolt viidatud hirmuseisund ja sellest tulenevad kannatused-tervisehäired on igati tuvastamist leidnud ning kannatanu ei ole abi saanud ilma EMOsse pöördumata. Tõendist on ka viiteid, et kannatanul on hüpertoonia tõbi, eeltoodu ei muuda kannatanu olukorda aga kergemaks. Süüdistatavatel puudub igasugune mõistlik eeldus ja õigustus, et nende poolt välja valitud kannatanu peaks olema a priori 100% eelnevalt terve ja muus osas nad ei vastuta. Kannatanu eelnev tervislik olukord on süüdistatavate poolt vabalt võetud risk, et nende poolt rünnatav isik võib evida ka muid haigusi, misläbi on kannatused veelgi raskemad. Pealegi ei ole kannatanul mingi eriline ja äärmusliku haigusjuhtumiga seotud diagnoos. VÕS § 1028 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega (p 5). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus ei ole süüdistatavate süüd

19 (20)

1-19-2385 välistavaid asjaolusid tuvastanud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust, samuti kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKL nr 3-2-1-81-05, p 17, RKL nr 3-2-185-08, p 14). Kohus arvestab kahjusumma tuvastamisel ka süüdimõistetute varalist olukorda, et leida seeläbi realistlik summa, mille tasumist isikult nõuda. Kohus võtab arvesse, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus arvestab ka seda, et süüdistatavad on avaldanud kahetsust. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 127, §128 lg 5, § 134 lg 2, 5 ning § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel kuulub välja mõistmisele solidaarselt Raimond Laivalt, Tiit Pendiselt ja Fred-Rene Habichtilt X kasuks moraalse kahju katteks 1000 eurot.

20 (20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.