Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-113694
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
788 eurot ja 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht XXX ), lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post XXX)
hagi
B.R-i
vastu
Kostja: B.R (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista B.R-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 692,69 eurot, millest põhivõlg on 401,87 eurot, viivis 14. oktoobri 2024 seisuga 265,82 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
Mõista B.R-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 401,87 eurolt alates 15. oktoobrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Pärnu Maakohtu 16. septembri 2024 määrusega anti nõue B.R-i vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14. oktoobril 2024 hagiavalduse B.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 401,87 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, kuni 14. oktoobrini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 265,82 eurot ja alates 15. oktoobrist 2024 edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 14. detsembril 2020 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 10288946 ja 19. juunil 2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 11073783. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 25. detsembril 2021 ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles ning loovutas 31. mail 2023 kostja vastu nõude hagejale.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23. oktoobri 2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele XXX ja XXX. Kohtusse esitatud hagiavaldusel on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Rahvastikuregistri kohaselt on isiku lisa-aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja ei ela antud aadressidel. Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil kostjaga kokkupuude ning teave tema elu- ja viibimiskohast. Eesti Töötukassa vastuse järgi on kostja 20. jaanuaril 2024 esitanud enda aadressi XXX, xxxxxxxxxxxx (puudub korterinumber). xxxx rahvastikuregistri kohaselt kostjal xxxx kehtiv aadress puudub. Kohus edastas menetlusdokumendid aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-, XXX (tagastatud – ei viibinud kohal). Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. detsembril 2024 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 29. detsembril 2024, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 20. jaanuaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (sh käibemaks).
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot (käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ei ole õiguslikult keeruline.
TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 244 eurot (2 t x 100 + käibemaks).
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 509 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.