Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-21-4681 taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles E. J-ile esitati kahtlustus tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selles, et tema, omamata tulirelva soetamisluba ja relvaluba, kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast alates kuni 01.01.2020.a, käitles ebaseaduslikult enda elukohas xxx asuval kinnistul tulirelvade hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssi Mosin 1891/1930 numbriga AK1416. Tulirelva ekspertiisiaktist nähtub, et tulirelva raua padrunipessa on kinni jäänud lastud padrunikest ning tõenäoliselt on relvarauda kinni jäänud kuul ja selle eemaldamiseks kasutatud varrast, mistõttu vintpüss ei ole esitatud kujul laskekõlbulik, kuid kõik relvaosad peale relvaraua on kasutuskõlbulikud. 01.01.2020.a eelpool nimetatud kinnistul toimunud sündmuskoha vaatluse käigus leiti õuest üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun ning elumajast üks laskekõlbmatu tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun ning üks 7,62x54R kaliibrilise vintpüssipadruni ära lastud kest. Eelpool nimetatud padrunid on ette nähtud laskmiseks sealhulgas ka vintpüssist Mosin 1891/1930 numbriga AK1416. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relva valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

1-21-4681 RelvS § 5 lg 1 sätestab, et isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseile RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Samuti sätestab RelvS § 9 lg 1, et isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. RelvS § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 järgi peab füüsilisel isikul olema relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaluba. RelvS § 19 lg 1 p 5 järgi on tulirelvad, välja arvatud RelvS § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad, piiratud tsiviilkäibega. RelvS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetada RelvS §-s 32 sätestatud relva soetamisloa alusel ja tingimustel. Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. RelvS §-s 33 lg 1 järgi on relva soetanud isik kohustatud 7 tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, relva registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. RelvS § 46 lg 1 ja 3 järgi peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis on kooskõlastatud politseiga ja hoidmiseks kohandatud. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ja ta on asunud (või võtab kohustuse) heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi ja vanust, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokurör jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav E. J. on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et tõenäoliselt kuulus relv juba tema isaisale, kuivõrd tema elukohas on elanud ka vanavanaemad ning läbi aastate on kogunenud igasuguseid asju. E. J. on avaldanud kahetsust, et hoidis kinnistul tulirelva selleks luba omamata. E. J. ütlustest nähtub, et ta hoidis relva kui mälestuseset oma esivanematest ning kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel ei ole võimalik väita, et E. J. valdusest leitud tulirelvadega oleks kuritegusid toime pandud. Kahtlustatava rikkumise sisuks on tulirelva ja selle laskemoona omamine, mis süü suurust hinnates on väiksem kui tulirelvade kasutamine kuritegude toimepanemiseks (nt röövimine, ähvardamine jms). Sellest tulenevalt saab kahtlustatava süüd hinnata väikeseks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et arvestades E. J-iga (ta on käesoleval ajal X aastane) ja asjaolu, et karistusregistri andmetel ei ole E. J-il kehtivaid karistusi. Seega on ilmne, et kuritegude toimepanemine ei ole E. J. elustiiliks, samuti on kahtlustatav teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Seega on E. J. näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks enam mingit eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole E. J. karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale

1-21-4681 käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtajaga teatud kohustuse panemist, samuti tuleb kahtlustataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Kahtlustatav on vanaduspensionär ja tema sissetulek ei ole suur. Samas ea ja tervise tõttu ei saa ta endale täitmiseks võtta ka üldkasuliku töö kohustust, mistõttu kahtlustatav palub määrata talle kohustusena täitmiseks rahaline kohustus, kuid arvestada selle määramisel, et määratud kohustuse täitmine ei käiks tal 6 kuu jooksul üle jõu, mistõttu isiku süü suurust ja tema igakuist sissetulekut arvestades taotleb prokurör panna kahtlustatavale kohustuseks tasuda 250 eurot riigituludesse. Täiendavalt on kahtlustataval kohutus tasuda tulirelvaekspertiisi kulu summas 420 eurot. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kriminaalasjas on isikult ära võetud tulirelv ja selle laskemoon, mille omamiseks E. J-il luba puudub ja mis sellest tulenevalt kuuluvad konfiskeerimisele vastavalt KarS § 83 lõikele 1 ja 4 ning § 421. Kriminaalasjas on Pärnu jaoskonna relvurile hoiule antud (1) pakend nr 2 (padrun), (2) pakend nr 14 (padrunikest), (3) pakend nr 15 (padrun); (4) pakend nr 2 (tulirelv). Kuna pakend nr 14 (padrunikest) on piiramata tsiviilkäibega, siis nimetatu hävitada või töödelda ümber KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaalasja materjalide hulgas olevad kaks DVD-plaati jätta materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud ning DNA-proovi ning sõrmeja peopesajälgi ei võetud. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks E. J. suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg 1 ja KarS § 83 lg 1, 4, ringkonnaprokurör taotleb:

KOHTU SEISUKOHT

1-21-4681

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. E. J-ile on esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Tegemist on II astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on täidetud esimene eeldus KrMS § 202 kohaldamiseks – E. J-ile on esitatud kahtlustus II astme kuriteos. Kohtule esitatud toimiku materjalidest nähtub, et kahtlustatav E. J. on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et tõenäoliselt kuulus relv juba tema vanaisale, kuivõrd tema elukohas on elanud ka vanavanaemad ning läbi aastate on kogunenud igasuguseid asju. E. J. on avaldanud kahetsust, et hoidis kinnistul tulirelva selleks luba omamata. Samuti nähtub E. J-i ütlustest, et ta hoidis relva kui mälestuseset oma esivanematest ning kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel ei ole võimalik väita, et E. J-i valdusest leitud tulirelvadega oleks kuritegusid toime pandud, kahtlustuse sisuks on tulirelva ja laskemoona omamine. Kohus nõustub prokuratuuriga, et eelnevaid asjaolusid arvesse võttes võib hinnata E. J. süü väikeseks. Seega on täidetud ka teine eeldus KrMS § 202 kohaldamiseks – kahtlustatava süü talle etteheidetavas süüteos on väike. Kahtlustatav on nõustunud hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on tulirelva ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 20E-TB0011) summas 420 eurot, samuti on E. J. nõus talle rahalise kohustuse määramisega, milleks on 250 euro tasumine riigituludesse. Kohus peab E. J-ile määratud kohustuse suurust ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustust E. J. sissetulekuid ning kohustuse täitmise tähtaega arvestades igati mõistlikuks. Samuti nõustub kohus prokuratuuriga selles, et E. J. süüteo edasise menetlemise osas puudub avalik menetlushuvi. E. J. on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, seega ei ole kuritegude toimepanemine tema elustiiliks. Seega on E. J. näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks käesoleval juhul mingit eripreventiivset eesmärki. Samuti ei ole E. J-i suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Seega, lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole E. J. karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Eelneva tõttu rahuldab kohus prokuröri taotluse E. J. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga KrMS § 202 lg 1, 2 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamisest alates kuue kuu jooksul tuleb E. J-il tasuda riigituludesse kindla summana 250 eurot ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 420, s.o kokku 670 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks on

1-21-4681 seega 02.01.2022 ning kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Kohustuse täitmist jälgib prokuratuur. Asitõendite ja kriminaalmenetluse käigus äravõetud esemete osas rakendatavad meetmed on nimetatud käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.