Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
1-20-3082 1. juuli 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalasi Mati Kinga (King) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 213 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur (esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Mati Kinga kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 30. juuni 2021, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2021. a määrus osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 12. märtsi 2021. a otsuse ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule alates eelmenetluse staadiumist.
Harju Maakohtu 12. märtsi 2021. a otsusega tunnistati Mati King lühimenetluses süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 213 lg 2 p 1 järgi. Sama kohtuotsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ja Mati Kingalt mõisteti välja 1005 eurot R. M-i kasuks, 4312 eurot 15 senti S. L-i kasuks ja 1580 eurot A. N-i kasuks.
Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova, kes taotlesid otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või alternatiivselt karistuse kergendamist ning selle asendamist üldkasuliku tööga. Tsiviilhagid paluti jätta rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohus tegi 20. mail 2021 eelmenetluses määruse, millega vaidlustatud otsus tühistati täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Sama määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata süüdistatava taotluse
1-20-3082 prokuröri taandamiseks, samuti jäeti muutmata süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine ja määrati kaitsjale riigi õigusabi tasu.
Kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist põhjendas ringkonnakohus järgmiselt. Prokuratuur kutsus kannatanud 15. veebruariks 2021 üldmenetluse istungile. Sinna ilmus üks kannatanu. Sel päeval kohtuistungit ei toimunud ja istung lükati edasi 16. veebruarile 2021. Neid kaht kannatanut, kes 15. veebruari 2021. a kohtuistungile ei ilmunud, järgmisel päeval toimuvast kohtuistungist ei teavitatud. 16. veebruaril 2021 esitati kohtule lühimenetluse kohaldamise taotlus ja kriminaalasja arutati lühimenetluses. Kohus ei taganud kannatanutele, kes
15.veebruaril 2021 kohtusse ei ilmunud, reaalset võimalust asja arutamisest osa võtta, mistõttu ei saanud nad tsiviilhagi toetada või sellest loobuda ega avaldada arvamust karistuse kohta. Asudes kannatanute istungile kutsumata jätmisest hoolimata kriminaalasja arutama, rikkus kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Tuvastatud rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb selle tühistamist osas, millega maakohtu otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kriminaalasi palutakse saata lahendamiseks ringkonnakohtule.
Kaebuse esitaja märgib, et kannatanud kutsuti 15. veebruari 2021. a kohtuistungile, kuid nendest kaks ei soovinud kohtulikust arutamisest osa võtta. Puudub teave selle kohta, et kannatanud ei saanud istungile tulla. Prokurör suhtles kannatanutega enne kriminaalasja kohtusse saatmist ja ka pärast seda korduvalt. Keegi neist ei avaldanud soovi tsiviilhagist loobuda. Kohus rahuldas tsiviilhagid täies ulatuses. Kannatanu arvamus karistuse kohta ei ole kohtu jaoks siduv. Järelikult pole alust väita, et kannatanute õiguste rikkumisega kaasnenuks ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Ükski kannatanu pole otsust vaidlustanud. Kannatanute 16. veebruari 2021. a istungist teavitamata jätmine võib olla menetlusõiguse rikkumine, ent mitte oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 236 lg 2 kohaselt ei takista lühimenetluses kannatanu istungile ilmumata jäämine kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Ringkonnakohtul polnud alust seda kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saata. Kolleegium märgib taas kord, et tühistades ebaõigetel kaalutlustel maakohtu otsuse ja saates kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, rikub ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-30-16, p 16; 21. septembri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-57-16, p 17; 19. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-71-16, p 14, vt ka 5. juuni 2020. a määrus nr 1-17-11182/201, p 31).
8.Olukorras, kus pole tegemist mõne KrMS § 339 lg 1 p-des 1–11 nimetatud menetlusõiguse rikkumisega, saab ringkonnakohus saata kriminaalasja KrMS § 341 lg 3 ja § 339 lg 2 või lg 1 p 12 kohaselt esimese astme kohtule uueks arutamiseks vaid siis, kui ühtaegu on täidetud kõik kolm alljärgnevat tingimust: 1) maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust; 2) selle rikkumisega kaasneb või võib kaasneda maakohtu otsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus või ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte eiramine kohtulikul arutamisel;
2(4)
1-20-3082 3) rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et maakohus ei järginud kannatanute kohtumenetlusest osavõtu tagamisel seadust ja seetõttu jäid kolmest kannatanust kaks
16.veebruari 2021. a kohtuistungist nõuetekohaselt teavitamata.
10.Käsilolev kriminaalasi saadeti maakohtusse lahendamiseks üldmenetluses. Asja arutamiseks määrati kohtuistung 15. veebruariks 2021. Prokuröri kinnitusel saadeti kannatanutele kutsed sellele istungile ja seda väidet pole kummutatud. Kohtuistungile ilmusid süüdistatav, kaitsja ja prokurör. Istungile tuli kohale ka üks kannatanu (kohtuistungi protokoll seda ei kajasta, kuid helisalvestisest kuuldub, et tegemist oli R. M-iga). Ülejäänud kaks kannatanut kohale ei tulnud. Kohus avas kohtuistungi, selgitas välja kohale ilmunud isikud, tegi süüdistatavale teatavaks tema õigused ja kohustused ja uuris, kas menetlusosalistel on enne kohtuliku uurimise alustamist taotlusi. Selle peale esitas kaitsja taotluse istungi edasilükkamiseks järgmise päevani, võimaldamaks pooltel tutvuda täiendavate tõenditega ja esitada taotlus üleminekuks lühimenetlusele. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud ja kohus kuulutas välja vaheaja, määrates, et asja arutamisega jätkatakse 16. veebruaril 2021. Järgmisel istungil mindigi üle lühimenetlusele. Kannatanuid sellele istungile ei kutsutud ja keegi neist seal ka ei viibinud.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ringkonnakohtu väide, et 15. veebruaril 2021 istungit ei toimunud. Samas ei järginud maakohtunik kohtuistungi rakendamise korda. Ehkki kohtuistungile olid kutsutud kannatanud, jättis maakohus KrMS § 277 lg-t 1 eirates välja selgitamata kahe kannatanu ilmumata jäämise põhjuse ega teinud KrMS § 271 lg 1 järgi nõutavat määrust kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta. Istungile kohale tulnud kannatanu ilmumine jäeti KrMS § 155 lg 2 p 3 rikkudes kohtuistungi protokollis fikseerimata. Olukorras, kus kohus ei selgitanud välja, millisel põhjusel kaks kannatanut 15. veebruaril 2021 kohtuistungile ei ilmunud, oli nende kutsumata jätmine 16. veebruari 2021. a istungipäevale vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku sätetega, mis näevad ette kannatanu õiguse kohtulikust arutamisest osa võtta (KrMS § 38 lg 1 p 8 ja § 265 lg 1 või § 236 lg 1). Maakohus jättis ka 16. veebruari 2021. a istungil välja selgitamata kannatanute puudumise põhjuse ega teinud KrMS § 271 lg 1 järgset määrust.
12.Maakohtu eelkirjeldatud rikkumisi ei saa siiski käsitada KrMS § 339 lg 2 tähenduses olulistena ega sellistena, mis muudaksid kohtuliku arutamise igal juhul KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes ebaausaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2017. a määrus nr 1-15-9213/80, p 44). Kannatanu osavõtt kriminaalasja arutamisest ei ole erinevalt prokuröri, kaitsja ja enamasti ka süüdistatava osavõtust alati kohustuslik ega takista kõigil juhtudel kohtulikku arutamist. Öeldu kehtib nii üld- kui ka lühimenetluses (KrMS § 271 lg 1 ja § 236 lg 2).
13.Ringkonnakohus märkis, et kannatanute kohtuistungile kutsumata jätmisega võeti nendelt võimalus toetada tsiviilhagi või sellest loobuda ning avaldada arvamust karistuse kohta. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu osutatud tõdemusest ei ilmne, miks tuleb tuvastatud rikkumist hinnata käsiloleva kriminaalasja kontekstis oluliseks ehk kuidas võis see mõjutada maakohtu otsuse seaduslikkust või põhjendatust või kohtumenetluse ausust.
14.Menetletavas asjas rahuldas maakohus kõigi kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses. Kohtuotsus tehti kannatanutele kättesaadavaks, ent keegi neist pole otsust apelleerinud. Kõnesolevas olukorras saanuks ringkonnakohus lugeda kannatanute maakohtusse kutsumata jätmise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks eeskätt juhul, kui ta oleks ära näidanud, et mõni maakohtu otsustustest tuleb osaliselt või täielikult tühistada just sellise puuduse tõttu, mida kannatanute kohalolu võinuks aidata ära hoida (nt kui ringkonnakohus sedastanuks tsiviilhagide 3(4)
1-20-3082 rahuldamise (osalise) põhjendamatuse ja leidnuks, et kannatanute kohalolek maakohtus võinuks nende olukorda parandada). Midagi selletaolist pole teise astme kohus aga esile toonud.
15.Kuid isegi juhul, kui maakohtu rikkumist saaks pidada KrMS § 339 lg 2 või lg 1 p 12 mõttes oluliseks, poleks see automaatselt tinginud kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmist. Nimelt pidanuks teise astme kohus osutatud juhul KrMS § 341 lg-t 3 järgides esmalt hindama, kas maakohtu viga on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Riigikohus on viimati osutatud sätet tõlgendades leidnud, et kui ei ole ülekaalukaid põhjuseid, mis eeldaksid kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, tuleb ringkonnakohtul kriminaalasi ise ära lahendada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 701).
16.Vaidlustatud määruses on ringkonnakohus küll konstateerinud, et tuvastatud rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, ent pole sellist seisukohta üldse põhjendanud. Seega ei selgu kõnesolevast määrusest seegi, miks poleks maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks – eriti lühimenetluse kontekstis – piisanud näiteks kannatanute kutsumisest apellatsioonikohtu istungile (vrd ka viidatud määrus nr 1-15-9213/80, p 43). Ka asja materjalist ei ilmne põhjust, miks takistas kannatanute maakohtu istungile kutsumata jätmine ringkonnakohut seda kriminaalasja lahendamast.
17.Ehkki menetlusökonoomia argument ei ole KrMS § 341 lg-s 3 sätestatud toimimisalternatiivide vahel valiku tegemisel esmane ega otsustav kriteerium, peab ringkonnakohus sellega siiski arvestama (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 707 ja 22. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 128). Menetletavas asjas räägib kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise vastu mh asjaolu, et süüdistatav on vahi all. Kriminaalasja täiemahuline uus arutamine maakohtus pikendaks oluliselt kriminaalasjas lõpliku selguse saabumist ja eelduslikult ka süüdistatava vahi all viibimise aega.
18.Neil põhjusil asub kolleegium seisukohale, et ringkonnakohtu vaidlustatud määrusest ei nähtu, et praegusel juhul oleksid täidetud KrMS § 328 lg 1 p-st 2, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tulenevad tingimused selleks, et saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. Osutatud sätteid kohaldades rikkus teise astme kohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
19.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2021. a määruse osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 12. märtsi 2021. a otsuse ja saatis kriminaalasja maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks. Tühistatud osas saadab kolleegium kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule alates eelmenetluse staadiumist. Kolleegium ei muuda ringkonnakohtu määrust osas, mis puudutab prokuröri vastu esitatud taandamistaotluse lahendamist, tõkendi muutmata jätmist ja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.