Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

13.40 summas 250 eurot ja 02.12.2018 kell 13.41 summas 10 eurot. Sedasi tekitas Mati King Q-le varalist kahju kokku summas 260 eurot. 1.3 Samuti tema varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult sisestas G pangakaardi ja selle PIN-koodi erinevatesse Swedbank sularahaautomaatidesse ning võttis kannatanu pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Luminor Pank) kolmel korral sularaha järgmiselt: 27.05.2019 kell 00.04 Harjumaal Kuusalu alevikus aadressil Kuusalu tee 13 asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00191 summas 5 eurot; 28.05.2019 kell 10.20 Tallinnas aadressil Viru 27a asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00077 summas 750 eurot; 28.05.2019 kell 10.21 Tallinnas aadressil Viru 27a asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00077 summas 250 eurot. Sedasi tekitas Mati King kannatanule G varalist kahju kokku summas 1005 eurot. Samuti Mati King 14.09.2019 kella 18.30 paiku, pärast Z-lt pangakaardi varastamist, varalise kasu saamise eesmärgil sisestas ebaseaduslikult pangakaardi ja kaardi PIN-koodi Tallinnas aadressil Pärnu mnt 12 asuva SEB panga sularahaautomaati ning võttis kannatanu arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX välja sularaha järgmiselt: 14.09.2019 kell 18.34 summas 700 eurot ja 14.09.2019 kell 18.39 summas 30 eurot, tekitades kannatanule Z arvelduskontolt sularaha väljavõtmisega varalist kahju summas 730 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja arvutikelmuse, võttis 10.10.2020 pärastlõunal F`ilt ära AS-i SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pangakaardi, eesmärgiga võtta viimase arvelduskontolt välja sularaha. Samal päeval kella 17:26 ajal sisestas Mati King varalise kasu saamise eesmärgil F`i teadmise ja nõusolekuta viimase pangakaardi ja PIN-koodi Tallinnas Katusepapi 37/Kivimurru 48 asuvasse AS-i Swedbank sularahaautomaati HAN00224 ja võttis kannatanu arvelduskontolt välja 20.00 eurot, mille omastas. Samuti sisestas ta varalise kasu saamise eesmärgil kannatanu pangakaardi ja PIN-koodi 13.10.2020 kella 01:08 ajal Tallinnas Mustakivi tee 17 asuvasse AS-i Swedbank sularahaautomaati HAN00469 ning võttis F`i teadmise ja nõusolekuta viimase arvelduskontolt kahes osas välja 480.00 eurot, mille omastas. Nimetatuga tekitas Mati King F`ile varalist kahju kokku vähemalt 500.00 eurot. Oma tegevusega pani Mati King tahtlikult toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi, sekkudes varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja arvutikelmuse, s.o KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.4 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdistatuna on Mati King kohtu alla antud selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse, taas 04.08.2019 Tallinnas XXX asuvas Õ korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Õ-le kuuluvad järgmised esemed: püksirihm Armani maksumusega 100 eurot; 2 pudelit viina Beluga 1 l maksumusega 100 eurot pudel; pudel konjakit Baron Ordhard 0,7 l maksumusega 80 eurot; pudel viskit Ambelour 0,7 l maksumusega 60 eurot; pudel šampust maksumusega 50 eurot; pudel viina Nemiroff 0,5 l maksumusega 12 eurot; 2 pudelit punast veini 0,7 l maksumusega 15 eurot pudel; pudel brändit Ibis XO 0,7 l maksumusega 40 eurot; sularaha 2000 eurot; käekell Emporio Armani maksumusega 100 eurot; käekell Daniel Wellington maksumusega 20 eurot; käekell Rolex maksumusega 30 eurot; sõiduauto Renault Latitude võti (väärtuseta); mootorratta BMW võti (väärtuseta); LHV panga krediitkaart (väärtuseta); Sellise tegevusega tekitas Mati King Õle varalist kahju kokku summas 2722 eurot.

Samuti tema 14.09.2019 päevasel ajal Tallinnas XXX asuvas korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Z-le kuuluvad järgmised asjad: briljant suurusega 0,89 karaati (plombeeritud ümbrikus) väärtusega 350 eurot; briljant suurusega 0,97 karaati (plombeeritud ümbrikus) väärtusega 280 eurot; kullast naiste sõrmus helesinist värvi (läbipaistev) tehiskivi spinelliga väärtusega 150 eurot; hõbedast naiste sõrmus kividega väärtusega 50 eurot; metallist portsigar (musta värvi ja metallist heleda raamiga) hetkeväärtusega 10 eurot; üle hõbetatud peeker, kõrgusega u 12 cm, läbimõõduga 8 cm, väärtusega 10 eurot; Z nimele välja antud Coop panga pangakaart. Vargusega tekitas Mati King kannatanule Z varalist kahju kokku summas 850 eurot. Seega pani Mati King toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

karistust ning kohaldada KarS § 69 sätteid. Liitkaristus lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud. Tsiviilhagid jätta rahuldamata. Maakohtu väljamõistetud kulud jätta osaliselt riigi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta osaliselt riigi kanda ning anda tasumise tähtaeg 12 kuud. 3.2 Süüdistatav Mati King taotleb tühistada Harju Maakohtu 12.03.2021 otsus täies ulatuses ning mõista ta esitatud süüdistustes õigeks.

et ajal, kui Mati King on väidetavalt tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ning ähvardanud, olid nad kahekesi toas ning keegi seda pealt ei näinud. X aga väidab, et nägi seda juhtumit pealt. Seega on tegemist valeütlustega. Juhin ka tähelepanu sellele, et ei ole eluliselt usutav, et keegi laseb teisele isikule põhjuseta gaasi näkku nagu seda väidetakse eelmainitud isikute poolt. Toimikus puuduvad tõendid, mis kinnitaksid nende isikute ütlusi. Samuti on tõendamata 25.02.2019.a episood, kuna juhul, kui kannatanute X ja C ütlused vastaksid tõele, siis oleksid naisel tekkinud ka kehavigastused, kuid neid pole tuvastatud. 5.2 Mati King seletas mh, et 25.02.2019.a oli sunnitud kasutama C suhtes enesekaitseks füüsilise jõudu (lükkas eemale) viimase õigusvastase ründe tõrjumiseks. Nimetatud asjaolu välistab Mati Kingi teo õigusvastasust, kuna ta tegutses hädakaitseseisundis. Juhul, kui Mati King oleks kasutanud kannatanu C suhtes süüdistuses kirjeldatud vägivalda, siis oleksid viimasel tuvastatud tõsisemad tervisekahjustused. C-l fikseeritud punetus põsel ei kinnita kannatanu ütlusi. Juhul, kui Mati King oleks teda rusikaga näkku löönud, peaks löögi kohal tekkima paistetus, kuid punetus võis tekkida nt kukkumisest põsega vastu lumehange pärast seda, kui Mati King lükkas ta enesekaitseks eemale. 5.3 Kannatanu W ütlused suvel 2019.a väidetava näopiirkonda löömise kohta, ei ole samuti muude tõenditega kinnitatud. Kannatanu ei ole politseisse pöördunud, vigastused ei olnud fikseeritud, keegi ei näinud sündmust pealt. O ütlustest nähtub, et hoopis temale oli kutsutud politsei ning mh W väitis, et O lõi teda. Veel rääkis tunnistaja mingist jalaga näkku löömisest, mida talle väitis W hiljem, kuid need ütlused ei ole W ütlustega kooskõlas. Tunnistaja Š pole kunagi Mati Kingi ja W konflike näinud ning tugineb, ütluste andes, oma õelt saadud infol. Tunnistaja kinnitas, et isiklikult süüdistatavat ei tunne ning on teda näinud maksimaalselt 2 korda elus. Seega ei ole võimalik tal anda usaldusväärset iseloomustust isikule ning tema ütlustele tuginemine Mati Kingi süüdimõistmisel on põhjendamata. 5.4 W väidetav ähvardamine Mati Kingi poolt ei ole samuti millegagi tõendatud ning vastav süüdimõistmine tugineb ainult isiku ütlustele. Keegi kannatanutest ei ole politsei kohale kutsunud, mis oleks kindlasti tehtud juhul, kui nende isikute ütlused vastaksid tõele. Seda enam, et eelmainitud politsei infosüsteemist nähtub, et need isikud võtsidki ühendust Häirekeskusega ka vähemoluliste asjade puhul. Kohus ei võtnud neid asjaolusid arvesse ega hinnanud eelmainitud isikute ütluste usaldusväärsust, kusjuures põhineb süüdimõistmine ainult nende isikute ütlustel. Tegemist on sõnasõna vastu olukorraga. Kohus ei ole viidanud konkreetsetele asjaoludele, millele tuginedes, ei pea ta süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks. Süüdistatava Mati Kingi ütlused on kinnitatud kaitsja esitatud ja avaldatud tõenditega. 5.5 Kohus ei ole põhjendanud, miks kannatanute ja tunnistaja O asotsiaalne ja õigus-vastane käitumine ei ole aluseks nende ütluste kahtluse alla seadmiseks, olukorras, kus nende ütlustes esinevad ka eelmainitud vastuolud ning on tuvastatud, et isikud on teinud alusetuid politsei väljakutseid, kus edastatud info ei olnud kinnitamist leidnud, millega seoses ei alustatud mingeid menetlusi. Kannatanute ja tunnistaja O puhul on tegemist isikutega, kes saavad toetusi ja elamispindu Kuusalu Vallavalitsuse poolt ning oma tervisliku seisundi ja alkoholi tarvitamisega seotud elustiili tõttu on kergesti mõjutatavad, s.o sõltuvad nad Kuusalu Vallavalitsuse ametnikest, kes meelega käitusid Mati Kingi suhtes õigusvastaselt, mida kinnitavad halduskohtu lahendid, kuid nii kohus kui prokurör on seda fakti ignoreerinud. Kohus leidis, et Mati Kingi süüd tõendavad tunnistajate ja Kuusalu Vallavalitsuse antud iseloomustused. Kusjuures ei sisalda need tõendid tõendamiseseme asjaolusid puudutavaid andmeid. Süüdistatava ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel peetud kohtumenetluste käigus on

tuvastatud väga tõsised isiku õiguste rikkumised vallavalitsuse ametnike poolt. Tegemist on väga tähtsa asjaoluga, mida ei ole võimalik jätta tähelepanuta. Arvestades vastava valla suurust, vallavalitsuse ametnike väikest arvu ning nendega kokku puutuvate isikute piiratud ringi, on põhjendatud seada Kuusalu Vallavalitsuse iseloomustuse usaldusväärsust kahtluse alla ning võtta arvesse kannatanute ja tunnistaja sõltuvust vallavalitsuse ametnikest. 5.6 Apellant juhib ka kohtu tähelepanu sellele, et kannatanul X ei olnud isiku läbivaatuse käigus tuvastatud mingeid tervisekahjustusi. Kohtu vastav järeldus ei põhine kogutud tõenditel. Asjas puuduvad ka usaldusväärsed tõendid süüdistatava poolt kannatanute ähvardamise kohta, seega tugineb Mati Kingi süüdimõistmine vaid oletustele ning isikute ebausaldusväärsetele ütlustele.

palvel ning tõi raha kannatanule. Videosalvestiselt on näha, et kl 18.33 tuleb Mati King pangaautomaadi juurde, kusjuures vaatab ta mingit paberit. Samal päeval kl 19.09 sõidab Mati King Peterburi teele Narva poole (lk 126). See on viimane fikseeritud moment tol päeval Mati Kingi liikumise kohta, kuid pole tuvastatud, kuhu ta edasi sõitis. Seega asjas kogutud tõendid ei lükka ümber Mati Kingi ütlusi selle kohta, et ta tõi raha kannatanule koju, kuid enne seda sõitis ringi. Samas on salvestises fikseeritud, et enne raha pangaautomaadist võtmist vaatab Mati King minit paberit, s.o see samuti on kooskõlas tema ütlustega, et kannatanu andis talle pangakaardi ja kirjutas PIN-koodi paberi peale. Kannatanu ütlused selle kohta, et ukse sulgemisel läheb lukk kinni ei sea samuti Mati Kingi ütlusi kahtluse alla, kuna ta võis kaasa võtta kannatanu võtmeid, kui läks raha järgi, ning jätta pärast võtmed koos rahaga kannatanu koju, samas ta võis uks mitte sulgeda või siseneda pärast hoonesse koos naabritega. 6.3 G episood (28.05.2019.a). Arvestades kannatanu ütlusi, jääb arusaamatuks, et juhul, kui pangakaart läks kannatanu valdusest tema tahte vastaselt, miks ta ei ole seda sulgenud, teades, et kaardile peab laekuma suur rahasumma. Miks peaks süüdistatav helistama kannatanule ning tagastama kaarti, juhul, kui ta oli seda varastanud ja kontolt kannatanu teadmata raha võtnud. Mati Kingi ütlused, et raha oli võetud kannatanu palvel ning talle üle antud ei ole millegagi ümber lükatud. 6.4 Õ episood (04.08.2019.a.). Kannatanu ei ole tõendanud esemete, mille varguses ta Mati Kingi süüdistab, olemasolu, nende soetamist ja turuväärtust tõendavad dokumendid puuduvad. Kannatanu väidab, et peale süüdistuses loetletud asju olid teised väärtuslikud asjad alles. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu sülearvuti ja tahvelarvuti, mis olid nähtavas kohas, ei olnud varastatud (lk 195, 213, 218). Jääb arusaamatuks, miks siis väärtuslikud esemed, mis olid nähtaval kohal ei olnud varastatud, kuid oli väidetavalt võetud hulgaliselt alkoholi pudelid, mida on raskem tassida ja mis maksavad vähem. Kannatanu toodud alkoholi hinnad on ülepaisutatud. Kaitsja poolt on esitatud tõendid vaidlusalase alkoholi maksumuse kohta, nendest nähtub, et kannatanu ütlused ei vasta tegelikkusele ning alkoholi hinnad on peaaegu kaks korda väiksemad. Kui kannatanu andis meelega valeütlusi alkoholi maksumuse kohta, siis ei saa olla kindel, et tema ütlused väidetavalt varastatud muude esemete, m.h raha, kohta on usaldusväärsed. Kannatanu ei tõendanud ka 2000 euro päritolu ning seda fakti, et see raha oli tal kodus 04.08.2019.a kodus. Kannatanu hoovis pargitud sõiduauto ja mootorratas (lk 198) ei olnud varastatud, seega ei ole eluliselt usutav ka vastavate võtmete vargus, kuna võtmete võtmine ilma, et seejärel toimuks ka läheduses pargitud mootorsõidukite vargus, on mõttetu. Kusjuures City Motors AS pakkumine on tehtud 13.09.2019.a, s.o peaaegu 1,5 kuud pärast vaidetavat vargust. Ei ole eluliselt usutav, et nii pika perioodi jooksul ei muretseks isik kasutuses olevate mootorsõidukite võtmeid. Seega on põhjendamata ka võtmete taastamiskulud. 6.5 F episood (10.10.2020.a). Mati King on andnud ütlusi selle kohta, kuidas kannatanu pangakaart sattus tema kätte ning miks ta on kontolt raha välja võtnud. Nimelt kannatanu soovis aidata ning andis süüdistatavale pangakaardi koos PIN-koodiga. Kannatanu abikaasa J andis ütlusi selle kohta, et kohe kui mees koju jõudis, avastas ta, et kaks pangakaarti on kadunud. Mees rääkis, et oli mingi kaklus ja talt olid asjad ära võetud (21-23). Naine oli esialgu šokis, kuid kutsus 12.10.2020.a mehele kiirabi ning kiirabikaardist nähtub, et oli soovitatud seoses juhtunuga politseisse pöörduda (23b). Seega kannatanu ütlused, selle kohta, et alles 8 päeva möödudes avastas ta, et pangakaart on kadunud, ei vasta tegelikkusele ning vastava avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks esitamine võis olla tingitud hirmust öelda naisele tõtt. Kannatanu rääkis, et 12. või 13. oktoobril 2020.a sai SMS teavituse selle kohta, et palk on kontole laekunud. Kui pangakaart oleks Mati Kingi poolt saadud süüdistuses

kirjeldatud viisil, siis oleks kannatanu seda kohe blokeerinud, kui kaineks sai. Kannatanu rääkis, et pangakaardi parool ei ole tal kuskil kirjutatud ega pole kombeks kellelegi oma parooli ütelda. Kui kannatanu ei oleks ise oma PIN-koodi Mati Kingile öelnud, siis kust võiks süüdistatav seda teada saada. Kannatanu vihjed sellele, et kaardiga makstes, ei varja ta parooli, ei ole asjakohased, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et Mati King oleks koos kannatanuga kaupluses viibinud hetkel, kui viimane tasus kaardiga. Kannatanu pangakonto väljavõttest nähtub, et makse alkoholipoes (Araxes Oytulika) oli teostaud 10.10.2020.a kl 14.03 (lk.8). Asitõendi vaatlusprotokollist lisadega (videosalvestised) nähtub, et Mati King sisenes alkoholipoodi kl 14.03.36, s.o pärast kannatanu poolt makse tegemist (lk 53-54). Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud, mis viitab sellele, et tema ütlused ei vasta tõele. Seega ei ole Mati Kingi süü ka eeltoodud episoodides usaldusväärselt tõendatud ning puuduvad ka tsiviilhagide rahuldamise alused.

sissetulekuks oli töövõimetoetus. Seega on ilmselge, et isikul puudub võimalus tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud isegi 12 kuu jooksul, seda enam, et kohus karistas teda reaalse vangistusega. Vanglas on tööle asumine väga komplitseeritud ning, arvestades Mati Kingi tervist, ei ole töö saamine tema puhul tõenäoline. Samas on vanglas tehtava töö eest makstav palk väga madal ning ei võimaldaks menetluskulude tasumist isegi 12 kuu jooksul. Seega tuleb vähendada Mati Kingilt väljamõistetud menetluskulude summat ning jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Maakohus on tuginenud süüdistatava Mati Kingi süüdimõistmisel otsesele tõendile, s.o kannatanu X, Y, W, C ütlustele ja teistele tõenditele, sh tunnistajate Š, O ütlustele, mis toetavad kannatanute antud ütlusi. 14.1 Kolleegium peab põhjendamatuks apellatsioonis toodud taotlust tunnistada kannatanute X, Y, W, C ütlused ebausaldusväärseks. Maakohtu järeldused tõendi, s.o kannatanute X, Y, W, C ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohtu otsuses on veenvalt põhistatud X, Y, W, C ütluste usaldusväärsust ning maakohus on analüüsinud ja hinnanud X, Y, W, C kohtueelsel uurimisel antud ning kohtuistungil avaldatud ütlusi ning leidnud, et nimetatud ütlused on usaldusväärsed ning neid ütlusi ka arvestanud tõendina. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi kannatanute X, Y, W, C ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude osas ning rõhutab, et ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 14.2 Maakohus on lugenud kannatanute X, Y, W, C ütlused usaldusväärseks põhjusel, et need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtupraktika kohaselt on usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiteks, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 3-1-1-10-17, p 8). Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-89-12, p 14 on märgitud, et kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. 14.3 Apellatsioonides puuduvad väited, et kannatute kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei oleks järjepidevad ning maakohtuga saab nõustuda, et riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Samas jätavad apellandid tähelepanuta, et kannatanute X, Y, W, C ütlusi kinnitavad ka tunnistajate Š, O ütlused. 14.4 Kaitsja viitab KrMS § 61 lg 1 sättele, kuid asub seisukohale, et süüdistatava ütlusi tuleb eelistada kannatanute ütlustele, kuna kannatanute näol on tegemist erinevate terviseprobleemide ja alkoholi kuritarvitavate isikutega, kes teevad alusetuid hädaabikõnesid ning tülitsevad tihti. Sisuliselt on analoogseid väited esitanud apellatsioonis ka süüdistatav. Kolleegium leiab, et kannatanute erinevad terviseprobleemid ning nende poolt alkoholi kuritarvitamine ning alusetute hädaabikõnede tegemine ja mingil määral asotsiaalne eluviis ei muuda nende ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik on apellandi arusaam, nagu tuleks kannatanute X, Y, W, C ütlused nende sellise eluviisi tõttu lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks. Taoline apellandi käsitlus on otseses vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kannatanute, kes on erinevate terviseprobleemidega ja asotsiaalse või vägivallale kalduva eluviisiga ütluste hindamisel, ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdselt teiste tõenditega. Teisalt muudaks sellise arusaama jaatamine isiku kannatanuna/tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks. 14.5 Asjaolu, et kannatanu W võib olla kaitsja arvates vaimse puudega ning kuritarvitab alkoholi ja on agressiivne teiste suhtes, ei sea kahtluse alla tema ütluste õigsust temaga aset

leidnud sündmuste osas. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest puudub alus arvata, et kannatanu ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, st kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu ei olnud adekvaatne ja kontaktne ja ei mäletaks toas toimunud asjaolusid terviklikult. Seejuures kinnitavad kannatanu ütlusi süüdistatava käitumise osas ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd 3, tl 20-26). Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et apellatsioonis välja toodud asjaolud ei osuta kannatanu W ütluste ebausaldusväärsusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 14.6 Kolleegium nõustub kaitsja ja süüdistatavaga, et kannatanu W ei helistanud politseisse ehk häirekeskusesse ning ei fikseerinud vigastusi perearstil. Asjaolu, et kannatanu W ei pöördunud koheselt politseisse või perearsti poole, ei sea kahtluse alla kannatanu ütlusi temaga aset leidnud sündmuste osas ning ei lükka ümber kannatanu ütlust, et süüdistatava käitumine, s.o löömine lahtise käega näkku tekitas valu ja selle tegevuse tulemusel tekkis hematoom vasaku silma juurde. See, et kannatanu ei pöördunud koheselt häirekeskuse/ politsei või arsti poole ei ole kannatanule etteheidetav. Ka ei eelda kehaline väärkohtlemine seda ega tee kehalist väärkohtlemist ebausutavaks, kui kannatanu ei anna koheselt teada juhtunust või ei pöördu arsti poole. Apellandid jätavad tähelepanuta, et kannatanu on andnud ütlusi, et varasemalt ei ole politseisse pöördunud, kuna kardab süüdistatavat, mitte üldistes küsimustes, millele kaitsja viitab (varalised vaidlused, juhtimisõiguseta sõitmine jms), vaid seoses kehalise väärkohtlemisega. 14.6.1 Asjaolu, et tunnistaja Š ei ole ise sündmust vahetult pealt näinud, ei tähenda seda, et tema ütlustele ei saa tugineda. Tunnistaja Š ütlusi saab kasutada kannatanu W ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt nt nr 3-1-1-73-15 p 11). Seega sai maakohus tunnistaja ütlustele tugineda ning kasutada tunnistaja ütlusi kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja hindamiseks. Kolleegium asub seisukohale, et hinnates tunnistaja ütlusi selles osas ja kõrvutades neid kannatanu W ütlustega, ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kannatanu W ütlused ei ole usaldusväärsed. 14.7 Kolleegium nõustub kaitsja ja süüdistatavaga, et Y on kinnitanud, et viibis Mati Kingiga kahekesi toas kui süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda kasutas ning keegi seda pealt ei näinud. X on väitnud, et nägi juhtunut pealt. Seega tuleb nõustuda, et isikute ütlustes on teatud vastuolu, kuid kuna tegemist on lühimenetlusega, siis puudus maakohtul ja puudub ka ringkonnakohtul võimalus kannatanuid täiendavalt üle kuulata. Kuigi lühimenetluses võidakse kohtus sõna anda ka kannatanule, siis ei saa nende isikute sõnavõttude tulemiks olla sellise tõendusliku teabe lisandumine, mis erineb kriminaaltoimikus sisalduvast tõendusteabest. Nii näiteks ei saa kohus kohtuotsuse tegemisel lähtuda kannatanu poolt kohtumenetluses räägitust, kui see hälbib tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (vt nt RKKKo nr 31-1-79-10, p 10.2, 3-1-1-98-13, p 11). Samas ei anna selline vastuolu alust jaatada, et tegemist on automaatselt valeütlustega, kuna pole välistatud, et Y ei märganud, et X nägi juhtunut pealt või on sellel muu loogiline selgitus. 14.8 Süüdistatav ja kaitsja soovides ristküsitleda kannatanuid teatud asjaolude täpsustamiseks ja seada kannatanu ütlused kahtluse alla pidanuks süüdistatav loobuma lühimenetlusest. Juhul kui süüdistatav ja kaitsja leidsid, et toimiku materjalid ei ole piisavad süüdistatava süüküsimuse lahendamiseks, tulnuks apellantidel taotleda maakohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. Seega pole alust apellatsioonis ka maakohtule ette heita kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste

kajastamist või nendele kui usaldusväärsetele tõenditele tuginemist karistusõigusliku hinnangu andmisel. 14.9 Arusaamtuks jääb kaitsja apellatsioonis toodu, et 25.02.2019 episoodis oleks kannatanul X-l pidanud tekkima kehavigastused ja kannatanul C-l tõsisemad tervisekahjustused. Rindkere piirkonda löömine ei tekita alati kehavigastusi, vaid võib tekitada ka pelgalt valu ning see oleneb sellest, kui kõvasti lüüakse, millisesse kohta ja mis on kannatanul seljas. Seejuures täidab süüdlane KarS § 121 objektiivse koosseisu juba teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Ka näkku löömisel ei pruugi järgneda alati paistetust, vaid ka siin oleneb kui kõvasti lüüakse. Seega kaitsja sellised väited on ainetud. Süüdistatava väide, et C-l on pildil seljas õhuke dressipluus ja X-l õhuke kevad-suvine jope, on ainetu. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub üheselt, et C-l on seljas jope, mitte õhuke dressipluus (kd 3, tl 8-9 pöördel) ning X-l jope, mis ei ole kindlasti õhuke nagu väidab süüdistatav (kd 3, tl 12-13). Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonides välja toodud asjaolud ei osuta kannatanute kohtueelsel uurimisel antud ütluste ebausaldusväärsusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist.

Süüdistatava ja kaitsja väide, et süüdistus on sisuliselt fabritseeritud kannatanute ja tunnistajate poolt, kes saavad vallalt toetusi ja on valla poolt kergesti mõjutatavad ning vallavalitsuse töötajate poolt, kes on kohtus kaotanud vaidlused süüdistatavaga, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et kõik need argumendid on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument (või argumentide kogum) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (KrMS § 7 lg 3) rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni (vt RKKKo nr 3-1-177-15). Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium üheselt antud lahendis märkinud, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et sellised kaitseversioonid ei ole tõendamist leidnud ning käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

kõik kannatanud palusid just temal nende jaoks arvelt raha võtta, ületab kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. Veel märgib kolleegium, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (vt RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Mati Kingi näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud korduvalt, sh KarS § 213 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo eest. 16.2 Kaitsja nõuab sisuliselt seda, et maakohtu otsus peaks olema motiveeritud selliselt, et seal olevatele kohtu järeldustele puuduks võimalus esitada vastuväiteid ning otsus oleks ümberlükkamatu. Siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes, mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15). Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo nr 1-20-1301, p 20). Maakohtu otsus ei tugine oletustele, vaid on kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste seaduspäradega ning maakohtu poolt on jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendikogumist. 16.3 Kaitsja apellatsioonis toodu, kuidas võis Z korteriukse sulgeda või kes võis võtmed kaasa võtta või kuidas võis süüdistatav hiljem korterisse siseneda jms on pelgalt kaitsja oletused, kuid kaitsja oletused ei ole kriminaalmenetluses tõendiks, seega ei saa ka apellant ise sellistele väidetele tõsikindlalt toetuda. Kolleegium ei nõustu ka kaitsjaga, et süüdistatav seisab pangaautomaadist piisavalt kaugel ajal, mil kannatanu raha võttis. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub üheselt (kd 1, tl 119), et süüdistatav seisab kannatanu taga ja nägu on pööratud pangautomaadi poole, mistõttu kannatanu Z ütlused, et parooli võis süüdistatav näha, kui võttis sularaha pangaautomaadist, ei ole ümber lükatud. 16.4 Asjaolu, et kannatanu Õ sõiduauto ja mootorratas ei olnud varastatud, ei välista seda, et süüdistatav ei varastanud sõidukite võtmeid. Taas toetub kaitsja elulisele usutavusele, kuid kolleegium viitas juba eelnevalt, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina. Seega jäävad sellised väited paljasõnaliseks. 16.5 Kannatanu F-ga seotud kuriteos viitab kaitsja valikuliselt kannatanu F ja tunnistaja J ütlustele. Kaitsja jätab tähelepanuta kannatanu ütlused, et ta ei mäleta kõike juhtunut ning järgmisena mäletab, et kodus avastas, et panagakaart on kadunud ja arvas algul, et naine on selle enda kätte võtnud (kd 2, tl 18). Tulevalt kannatanu ütlusest ei mäletanud ta, et naisega koos avastasid pangakaartide kadumise. Seega mingeid vastuolusid kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei esine. Seejuures ei pidanudki kannatanu pangakaarti blokeerima, kuna oli kindel, et pangakaart on naise käes, seega sellised väited jäävad tagajärjetuks. Ebaõige ja ainetu on ka kaitsja väide, et süüdistatav Mati King siseneb poodi kell 14:03:36, mistõttu ei saanud ta näha

PIN-koodi, kui kannatanu tasus alkoholi eest kell 14:03. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, siseneb Mati King tegelikkuseses poodi kell 14:02:36 (kd 2, tl 53) ehk enne ostu sooritamist kannatanu poolt (kd 2, tl 8). Lisaks vaikivad apellandid muude tõendite osas, millele maakohus on viidanud antud kuriteo osas, mis kinnitavad süüdistatava süüd.

17.3 Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-1-12 p 22 on aktsepteerinud kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaksmääramisel lähtumist selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Maakohtule esitatud kriminaalasja materjalid sisaldavad internetiportaali andmeid, mille põhjal on võimalik tuvastada vargusega kannatanult ära võetud esemete väärtust või keskmist turuhinda. Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et tänapäeval võivadki sertifikaadid ja ostutšekid- lepingud olla säilitatud elektroonilisel kujul, kas arvutis või telefonis. Kannatanu Z poolt kivide soetamist ja nende väärtust tõendab kannatanu enda ütlus, mis on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks. Asjaolu, et kannatanu hoidis esemeid pliidi peal on eluliselt usutav, kuna nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist hoiabki kannatanu esemeid (prillid, kalkulaator, märkmepaberid jms) pliidi peal (kd 1, tl 68, foto 12). 17.4 Tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1; 3-1-1-105-10) ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid lühimenetluses. Samuti puudub kannatanul lühimenetluses kohtulikul arutamisel õigus taotleda uute tõendite lisamist (RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 10.2). Osutatud seisukohad puudutavad mõistetavalt ka täiendavate tõendite esitamist kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Apellantide etteheited, et kannatanud ei ole esitanud täiendavad tõendeid on seega asjakohatud ja ka välistatud, kuna tegemist on lühimenetlusega. 17.5 Kolleegium märkis juba eelnevalt, et süüdistataval oli enne kohtuliku uurimise lõppu maakohtus võimalik loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, mida ta ei teinud. Seega pole alust apellatsioonides ka maakohtule ette heita kannatanute poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kajastamist või nendele kui usaldusväärsetele tõenditele tuginemist ka tsiviilõigusliku hinnangu andmisel. Juhul kui süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad lahendamaks kannatanute Z ja Õ tsiviilhagidega seonduvat ja soovisid kannatanute ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada, oli süüdistataval võimalik taotleda kohtult kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses.

19.1 Kaitsja taotleb küll mõistetud karistuse kergendamist, kuid mingeid argumente esitanud ei ole. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on Mati Kingile mõistnud karistused KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi sisuliselt sanktsioonide alammääras ning KarS § 213 lg 2 p 1 järgi alla sanktsiooni keskmist määra ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistuse taas alla sanktsiooni keskmist määra, pigem alammäära lähedase. 19.2 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäärade valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Mati Kingi süüle ning selle vähendamiseks puudub alus. 19.3 Süüdistatava kaitsja palub lugeda Mati Kingile käesolevas kriminaalasjas mõistetud kergem karistus (8 kuud vangistust) kaetuks temale Harju Maakohtu 25.03.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega (1 aasta 10 kuud vangistust). Karistusseadustiku § 65 lg 1 reguleerib liitkaristuse mõistmist neil juhtudel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime ka teise kuriteo. Seega kirjeldab KarS § 65 lg 1 lause 1 olukorda, mil on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga. Kolleegium märgib, et tavaolukorras oleks pidanud arutama Mati Kingi kuritegusid koos ja mõistma nii üksikkaristused kui ka liitkaristuse ühe kohtuotsusega. Kuritegude kogumi hilisema tuvastamise korral ei ole aga võimalik sellist olukorda täielikult taastada. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-4-1-2-02 ja kriminaalkolleegiumi 22. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08). Seega tuleb antud põhimõtteid järgida ka käesoleva asja lahendamisel. 19.3.1 KarS § 65 lg 1 esimesest lausest tuleneb sõnaselgelt kohtu kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Viimane sätestab kuritegude kogumi eest mõistetava liitkaristuse üldised reeglid. Apellant taotleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Kolleegium asub seisukohal, et maakohus on õigustatult kohaldanud üksikkaristustest raskeima suurendamist ehk karistuste osalise liitmise põhimõtet KarS § 64 lg 1 alusel, kuna toimepandud kuriteod (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine ja arvutikelmus) on kindlasti nendeks teguriteks, mis mõjutavad süüdistatava süü suurust ja põhjendavad liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Väärib märkimist, et tõele ei vasta kaitsja väide, et tegemist on samalaadsete kuritegudega,

kuna ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises ei ole Harju Maakohtu 25.03.2019.a otsusega Mati Kingi süüdi tunnistatud. Maakohus on liitkaristust suurendanud, kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga. Harju Maakohtu 25.03.2019.a otsusega mõistetud karistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi on mõistetud tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra (keskmine määr 2 aastat 6 kuud). Antud kriminaalasjas on mõistetud karistused kas sanktsioonide alammäära lähedal või alla keskmist määra. 19.3.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt RKKKo nr 3-1-1-20-16). Kolleegium asub seisukohale, et liitkaristuse moodustamisel ei saa lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, kuivõrd raskeim karistus ei ole vastav süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Käesolevas asjas on tagatud selliselt isiku võrdne kohtlemine nende isikutega, kellele mõistetakse mitme kuriteo eest liitkaristus ühe kohtuotsusega. Seejuures tuleb märkida, et ka ühe kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse mõistmisel kohaldatakse KarS § 64 lg 1 sätteid ning ka siis on kohtul võimalus mõistetud raskeimat üksikkaristust suurendada või lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 19.4 Ka on maakohus õigesti KarS § 65 lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse. Karistuse mõistmisel Mati Kingile ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Mati King pani talle osad inkrimineeritud kuriteod toime katseajal, olles vangistusest tingimisi vabastatud. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Mati King ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 19.5 Apellandi taotlus kohaldada KarS § 69 sätteid ei kuulu rahuldamisele. Kolleegiumil tuleb märkida, et kuigi käesoleval juhul on olemas vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätab apellant tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Kolleegium on veendunud sarnaselt maakohtuga, et vangistuse asendamisel puudub Mati Kingi suhtes taotletav eripreventiivne eesmärk, kuna ka eelnevad põhikaristuse individualiseerimise viisid (karistuse kandmisest vabastamine, karistuse asendamine üldkasuliku tööga), ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad materiaalsed eeldused kohaldada KarS § 69 sätteid. Kolleegium leiab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei omaks ilmselgelt Mati Kingi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Mati Kingi karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 20.1 Esiteks märgib kohtukolleegium, et kaitsja argumendid on vastuolulised. Nii viitab kaitsja, et süüdistatav on võimeline tegema üldkasulikku tööd, kuid menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendab, et süüdistatava tervis ei ole hea, mistõttu on vanglas tööle asumine komplitseeritud. Teiseks tuleb märkida, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt RKKKo nr 3-1-1-90-16 p 13). Seejuures seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. 20.2 Apellant jätab tähelepanuta, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isikul puudub töökoht ning tema ainsaks sissetulekuks on toetus, ei ole aluseks jätta menetluskulu riigi kanda. Seejuures ka olukord, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-2-12 tooduga. 20.3 Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja taotlust menetluskulude osas ei ole jäetud maakohtu poolt tähelepanuta ja kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal kui ka arvestanud menetluskulude suurust ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.