1-21-1047
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-21-1047 (20230101152)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
Karl-Matthias Linderburg süüdistatuna KarS § 178 lg 11 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marika Reintop
Süüdistatav
Karl-Matthias Linderburg – isikukood 39701010028, elukoht xxx, xxx keel, xxx kodanik, xxx, xxx, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata.
Süüdi tunnistada Karl-Matthias Linderburg KarS § 178 lg 11 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui KarlMatthias Linderburg ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:
6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
situatsioonis. Kokku on Karl-Matthias Linderburg salvestanud 1538 pildifaili andmemahuga 863 MG ja 125 videofaili andmemahuga 7,9 GB. Seega pani Karl-Matthias Linderburg korduvalt toime nooremaid kui 14-aastaseid isikuid pornograafilises või erootilises situatsioonis ja nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis kujutavate foto- ja videofailide omandamise ning hoidmise, so KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjend used Süüdistatav Karl-Matthias Linderburg, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.02.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Karl-Matthias Linderburg süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,4 ja KarS § 83 lg-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD-, BD- ja DVD-plaadid ning väljaprinditud failid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Sülearvuti seest eraldatud SSD-ketas xxx xxx (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kuivõrd süüdistatav on üliõpilane ning osalise töövõimega, on tema sissetulek piiratud. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel
ekspertiisikulu summas 451 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 98,40 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundraha, summas 876 eurot, riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.