Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Leonid Jegorov mõisteti Tartu Maakohtu 21.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10529 süüdi KarS §-de 255 lg 1, 391 lg 2 p 2, 209 lg 2 p 1, 4 ja 213 lg 2 p 1, 4 kirjeldatud kuritegude toimepanemises ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 27.07.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 2 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust võrra- ja mõisteti Leonid Jegorovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat, 1 kuu ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestama Leonid Jegorovi kahtlustatavana kinnipidamisest 5.maist 2017. 13.10.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Leonid Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Leonid Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Leonid Jegorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Leonid Jegorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Leonid Jegorov kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Leonid Jegorov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 3 aasta 7 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx, kus asub kinnipeetava naise vennale ning venna naisele kuuluv 4-toaline korter. Antud aadressil elavad igapäevaselt korteri omanikud koos kahe alaealise lapsega. Korteris elavad täisealised isikud, kes on ühtlasi korteri omanikud, on andnud oma nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid ka sellest möödub peagi aasta ning tegemist ei olnud ohtliku üleastumisega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, omandamas riigikeelt B1 tasemel ning osalemas vangla tööhõives. Tagasiside sotsiaalprogrammi ning SPOT töölehe täitmise kohta on positiivne ning kajastab isiku sisemist motivatsiooni ja temas toimunud muutusi. Kaaskinnipeetavate või vanglaametnikega probleeme ei materjalidest ei ilmne. Kokkuvõtvalt kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Vabanemisel saavad kinnipeetavale tuge ja motivatsiooni pakkuda ka lähedased. Kuivõrd isik on kuritegusid toime pannud grupis, on põhjendatud käitumiskontrolli ajal keelata suhtlus

kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmed. Seeläbi on võimalik välistada negatiivne grupi mõju ning toetada isikut seadusekuulekal teel püsimisel. Samuti positiivne on, et sõltuvuskäitumisega, mis võiks ohustada isiku suutlikkust seadusekuulekal teel püsida, kinnipeetaval probleeme ei ole. Vangistusasutuses on isik osalenud tööhõives, mistõttu võib ka loota, et Töötukassa abiga suudab isik ka endale töökoha ja sissetuleku saada. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ka asjaolu, et tegemist on isiku jaoks esimese vangistusega, võimaldab loota, et ta on sellest teinud õiged järeldused. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Leonid Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.12.2020 kohtuistungist määratud korras advokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas 15.12.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 136,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 136,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Leonid Jegorovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.