Era Liisingu Inkassoteenused A. 10625474; e-post )
(rg-kood
8.A. Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; epost XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A. R.J-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada A. T. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada A. menetluses.
R.J usaldusisiku kohustustest A.
T.
kohustustest vabastamise
4.Määrus saata menetlusosalistele. A. teade (PankrS § 175 lg 7 alusel) A. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
R.J
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,
2-17-7515
võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 12.03.2021 määrusega välja A. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Tartu Maakohtu 24.01.2023 määrusega lõpetati A. T. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. A. T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati A. R.J-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määrus jõustus 17.02.2023. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik esitama aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt 1.augustil ja 1. veebruaril ning tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 20. jaanuaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 67 273,07 eurot (II järgu nõuded).
2.Võlgnik on menetluses esitanud aruanded 21.07.2023, 06.02.2024, 11.07.2024, 27.01.2025, 19.05.2025, 06.02.2026 ja 08.05.2026. A. kohaselt on võlgnik terve menetluse aja viibinud xxxxxxxx ja alates 01.02.2024 töötanud xxxxxxxxxxxxxxx. .
3.Kohus küsis 15.05.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas.
3.1.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 18.05.2026 seisukoha, milles leiab, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku menetlus tuleks lõpetada ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et A. R.J ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. A. R.J on teinud võlausaldajale makseid summas 102,02 eurot ja võlgnevuse jääk on 1475,09 eurot. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi on võlgnikul selleks olnud vahendeid. Võlausaldajate õigustatud huve arvestades oleks eeltoodut arvesse võttes mõistlik pikendada kohustustest vabastamise menetluse, et võlgnik saaks enda kohustusi rahuldada suuremas ulatuses ja vastavalt enda reaalsetele võimalustele ja kohustusi arvesse võttes ja seega oleksid ka võlausaldajate õigused kaitstud ja võlgnik saaks võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, mis on ka menetluse peamine eesmärk. A. võiks menetluse lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
3.2.Kohtutäitur M.A. esitas 19.05.2026 vastuse, milles märgib, et võlgnikult on laekunud kokku 10,31 eurot. Kohtutäitur palub kohtul võtta seisukoht menetluse jätkamise/lõpetamise osas lähtudes teadaolevatest asjaoludest.
3.3.A. Finance Group OÜ on 19.05.2026 seisukohas leidnud, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve, kuna on viibinud kogu kohustustest vabastamise perioodi ajal vanglas. xxxxx viibib isik vaid ainult tänu oma süülisele ja seadusevastasele käitumisele. xxxxx viibimine ei saa olla mitte kuidagi vabandav asjaolu, miks oma pankrotiseadusest tulenevad kohustused on jäänud täitmata. Juhul kui võlgnik oleks käitunud õiguskuulekalt, oleks tal võimalus tegeleda tööga ja/või tulutoovama töö otsimisega. Võlausaldaja teavitab, et võlausaldajale on laekunud kahe nõude katteks menetluse kestel kokku 885,16 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning osaliselt tasunud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest. Võlausaldaja palub menetlus lõpetada ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 2/5
2-17-7515
3.4.Themis Õigusbüroo OÜ esitas 27.05.2026 seisukoha, milles palub lõpetada võlgniku suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus teda võlgadest vabastamata. A. pikendada menetlust maksimaalses määras. Võlausaldaja tunnustatud nõudeks on 4060,24 eurot, menetluse kestel on laekunud 262,47 eurot ehk 6,46% võlgnevusest. Võlgnik ei ole aruandluskohustust sisuliselt täitnud. Konto väljavõtted esitas võlgnik vaid ühel korral. Samuti ei ole võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega ega esitanud põhjendusi või tõendeid selle kohta, miks tal ei ole võimalik tulutoovat tegevust teha. Võlausaldaja on seisukohal, et aluseid võlgniku kohustustest vabastamiseks ei esine ja võlgniku vabastamine kohustustest riivaks olulisel määral võlausaldajate õigusi.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 18.06.2026 seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest. Kohus märgib, et võlgnik ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele ning kolm võlausaldajat arvavad, et ei tohiks kohustustest vabastada võlgnikku. Võlgnik selgitas, et käib tööl, kuid raha, mis oli deponeeritud läks kõik pere toetuseks. Kohus märgib, et K-raha väljavõttelt nähtub, et kohtutäiturile on makstud ja kaks täiteasja on menetluse kestel algatatud võlgniku suhtes. Võlgnik selgitab, et need on elatise nõuded. Kohus selgitas, et kui võlgnik oleks jaanuaris tasunud võlausaldajatele ettenähtud osa, siis oleks vabanenud võlgadest, kuid kuna võlgnik on menetluse lõpus rikkunud oma kohustusi, siis ei saa teda seetõttu kohustustest vabastada. Lisaks selgitas kohus tagajärgi, et nõuded lähevad uuesti täitmisele ja aegumistähtaeg hakkab otsast peale jooksma.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 24.01.2023 kohtumäärusega, mis jõustus 17.02.2023, saab kohus otsustada PankrS § 193 3 lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 17.02.2026.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. R.J ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas 3/5
2-17-7515
võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on kohtule esitatud andmete kohaselt viibinud terve menetluse kestel kinnipidamisasutuses ja töötanud alates 01.02.2024 xxxxxxxxxxxxxxx. . A. eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
10.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. A. eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks menetluse kestel olnud töötasu ja lähedaste rahaline abi. Vangistusseaduse § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks. 2024. aastal on Riigi Tugiteenuste Keskus teinud võlgniku avalduse alusel väljamakseid võlausaldajatele summas 97,37 eurot. Tulenevalt vangla töökorralduslikust muudatusest ei tee vangla enam alates 2025. aastast väljamakseid võlausaldajatele. Väljamaksed tehakse vaid pankrotihalduri või usaldusisiku kontole, kes peab tagama võlgniku kohustuste täitmise võlausaldajate ees. Võlgniku sissetulekutest rahaliste nõuete katteks deponeeritud summad on välja makstud võlgniku (olles usaldusisiku rollis) kontole selgitusega TA. VA. A. R.J 2-21-102 pankrotinõuete katteks kogunenud raha järgmiselt: 02.05.2025 summas 5892,12 eurot (millest 4251,67 eurot on võlausaldajatele välja makstud), 30.05.2025 418,25 eurot, 30.06.2025 489,64 eurot, 31.07.2025 549,50 eurot, 29.08.2025 497,52 eurot, 30.09.2025 547,12 eurot, 31.10.2025 544,03 eurot ja 28.11.2025 625,52 eurot. Eelnevast tulenevalt on võlgniku kui usaldusisiku kontole laekunud pankrotinõuete katteks kokku 9563,70 eurot, millest vaid 4251,67 eurot on võlausaldajatele välja makstud. Seega on 5312,03 eurot jäänud võlausaldajatele välja maksmata ning võlgnik on ärakuulamisel tunnistanud, et seda on kasutatud pere toetuseks. A. 2025.a detsembrist on vanglale edastatud kaks nõude arestimisakti kohtutäituri poolt, millest tulenevalt on nõuete fondist tehtud maksed kohtutäiturile. A. eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
10.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud 4/5
2-17-7515
üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus on võlgnikule 25.09.2025 kohtuistungil selgitanud tema kohustust teha väljamaksed jaanuaris, et menetlust veebruaris lõpetada. Võlgnik kinnitas, et mõistab enda kohustusi. Sellele vaatamata rikkus võlgnik ilma mõistlike põhjendusteta enda kohustusi, kahjustades süüliselt võlausaldajate huve, tegemata neile väljamakseid pankrotinõuete katteks ettenähtud vahenditest, mida ta kasutas enda ja pere tarbeks. Kohus leiab, et võlgnik on teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on jätnud ca pool pankrotinõuete katteks eraldatud vahenditest võlausaldajatele välja maksmata ehkki kohus on 25.09.2025 istungil selgitanud võlgnikule tema kui usaldusisiku kohustust väljamakseid teha. Kohtul puudub alus arvata, et menetluse jätkumisel käituks võlgnik teisiti ning hakkaks võlausaldajate nõudeid suuremal määral rahuldama. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetluse pikendamist.
13.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik ei ole menetluses näidanud üles valmidust anda endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on jätnud käesolevas menetluses võlausaldajatele ettenähtud osa võlausaldajatele välja maksmata.
14.Võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustust olles vähemalt hooletu ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. R.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A. R.J-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A. T. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A. R.J vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.