Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ajavahemike

järel

mitte tarvitama alkoholi;



otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 10 kalendripäeva jooksul peale vanglast vabanemist;



alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel alkoholivastasele ravile programmis Kainem ja tervem Eesti ja läbima selle;



teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed;



alluma elektroonilisele järelevalvele kohtumääruse resolutsiooni p. 3 määratud tähtaja jooksul kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 17.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6921 tunnistati Andrias Suits süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Andrias Suitsule 15.10.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-6323 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu ja 3 päeva vangistuse võrra ning Andrias Suitsile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva vangistust alates 17.09.2019. 11.06.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist ning seda koos vabatahtliku elektroonilise järelevalvega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrias Suitsu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Andrias Suitsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrias Suitsu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Andrias Suits kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andrias Suits temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut alla aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressile xxx. E-kinnistusraamatu päringu kohaselt kuulub korteriomand Tartu linnale. Antud aadressil tegutseb xxx, mis osutab nõustamisteenust, sotsiaalprogrammide läbiviimist, psühholoogi nõustamist, võlanõustamist, majutusteenust. Seoses VO korraldus nr 4 COVID-19 tõkestamisest vanglas ei toimunud füüsilist kodukülastust, kuid ametnik suhtles kirjavahetuse teel Tartu Vangla kaplani O. I. . Andrias Suits hakkaks elama 1-toalises, kus on olemas eluksvajalikud esemed, tubades elatakse kahekesi. Vesteldud O. I. , kes on samuti nõus, et kinnipeetav vabaneks antud aadressile. Asutuses on olemas ühine köök ning sanitaarvõimalused, toad on soojad. On olemas pistik ning koht, kuhu saab panna elektroonilise valve seadme. Eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti Tartu linn on andnud kirjaliku nõusoleku 14.05.2020 elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning see vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole hetkel ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ( materjalide esitamise hetkel siiski oli ) ning ametnikega suhtluses probleeme ei ole esinenud. Samuti on isik osalenud vangla tööhõives. Seega kinnitab Andrias Suitsi käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust oma arusaamiste piires kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Vanglapäringu kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisel töökoht, kuid A.Suitsule on määratud töövõimetus 80% ulatuses ning ta sai vabaduses töövõimetuspensioni, mille maksmine peaks tema vabanemise korral jätkuma. Mõningane töökogemus süüdlasel küll on ning ka vangistuses on ta töötanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ise arvab, et ta tuli majanduslikult toime, kuid toime pandud teod näitavad vastupidist. 11.05.2020 seisuga TÄITIS andmete järgi 1308 euro suuruses maksmata võlanõudeid. Vabanemisfondis 85,81 eurot. Soovib teha maksegraafiku ning hakata neid järjest tasuma, kuid eestkoste määrus piirab kinnipeetava raha kulutamist, kõik ostud, mis ületavad 50 eurot, siis selle kohta peab isik võtma nõusoleku. Kohus leiab, et süüdlasel tuleb end siiski Töötukassas arvele võtta ja leida tervislikule olukorrale vastav töö. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, võimaldades asuda tasuma ka temal lasuvaid nõudeid ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Seadusekuulekale teele naasmisel on abiks ka lähivõrgustik. A.Suitsu perekonda kuuluvad ema M. S. , kasuisa M. P., õde L. S., õde L. S. . Ema ja õdedega on suhted head, suheldakse pidevalt telefoni teel, suhted kasuisaga paremaks läinud ning enam nii suuri pingeid ei ole. Ema sõnul lubab ta Andrias Suitsul käia nende juures külas ja õdedega suhtlemas, kuid elada koos ja majanduslikult aidata ei soovi. Kohtumäärusest lähtudes ei suuda isik oma tegusid juhtida ning seetõttu on talle määratud eestkostja. Kohtu hinnangul on

äärmiselt oluline, et kinnipeetav vabanemisel leiaks tuge ja juhendamist, mida tema tervislikust seisundist tulenevalt suudabki ehk enim pakkuda rehabilitatsioonile suunatud xxx, sest suhted päritoluperekonnaga on puudulikud. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. A.Suits tarvitas enne vangistust alkoholi koos sõpradega ja tuttavatega vähemalt kord nädalas suurtes kogustes. Tavaliselt tarvitas viina ja õlut. Varasemates kuritegudes on episoode, mis on sooritatud joobes peaga. Viimase kuriteo mitmes episoodis oli isik joobes. Alkoholi tarvitades vägivaldset käitumist siiski esinenud ei ole. A.Suits saab aru alkoholi tarvitamise mõjust enda käitumisele ning sellega kaasnevatest probleemidest. Praeguseks on väljendanud tahet muuta oma alkoholi tarvitamise harjumusi, kuid varasemalt ei ole see õnnestunud ning kuritegude üheks ajendiks on olnud samuti alkoholi tarbimine. Ta sõnas, et tulevikus ei plaani ta enam kuskil pargipingil end täis juua. Ka kohtuistungil selgitas Andrias Suits, et on valmis läbima sõltuvusprogrammi Kainem ja tervem Eesti ja soovib alkoholisõltuvusega tegeleda, saades ka vastavaid ravimeid. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ja tal on tahe konkreetset riski maandada. Toetamaks isiku soovi vabaneda alkoholisõltuvusest, on kohtu hinnangul vajalik määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – allutada ta ravile programmis Kainem ja tervem Eesti. Kuna Andrias Suitsu sõprusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes mõjutavad A. Suitsu käitumist negatiivselt, siis tuleb katseaja lõpuni selline suhtlus keelata. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud oma võimetele vastavalt järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses siiski reeglitekohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ning vabatahtliku elektroonilise järelevalve kohaldamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.