1-20-5029
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuli 2020.a, Pärnu
Kriminaalasja number
1-20-5029
Kohtunik
Teet Olvik
Kriminaalasi
Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Määruse sisu
Kriminaalmenetluse lõpetamine
Kahtlustatav
x x, xxx.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, kohus määras:
KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada x x tasuma 3 (kolme) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada x x tasuma 3 (kolme) kuu jooksul riigituludesse 400 (nelisada) eurot. Asitõendid - DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel jätta kriminaalasja juurde; - 16-kaliibriline kaheraudne sileraudne lahtimurtav püss IŽ-27 H12024 ja ekspertiisist tagastatud 37 padrunit, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas - KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o kokku 820 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank; EE567700771003819792 LHV Pank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392000014292. Selgituseks märkida: x x, 1-20-5029, rahaline kohustus.
1-20-5029
Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Kohtumäärus edastada kahtlustatavale ja prokurörile ning asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas on x x esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema alates 2005. aastast kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajast kuni 21.01.2020.a tema elukohas x x x x x toimunud läbiotsimiseni, omamata tulirelva soetamiseks, omamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks vastavat luba, omandas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult enda elukohas Nõukogude Liidu päritolu 16kaliibrilist kaheraudset sileraudset lahtimurtavat püssi IŽ-27 nr H12024, mis vastavalt 01.05.2020.a tehtud ekspertiisiaktile nr 20E-TB0012 kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Samuti samal ajavahemikul x x omandas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult enda eelnimetatud elukohas 44 tk 16-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit, millede põhjal järgmised markeerimistähised „16 16 16 16“; „CHEDDITE – 16 –„; „16 CLEVER 16 MIRAGE“; „- 16 – 16 – 16 – 16“; „SELLIER & BELLOT 16“; „RECORD 16 RUSSIA“, „16 75“; „16 AZOT 16 MADE IN USSR“ ning milledest 41 tk on valmistatud tööstuslikult, kolm padrunitest laetud käsitöönduslikult, neist üks on ümber laetud 16-kaliibrilise signaalraketi kesta, ja 1 tk tööstuslikult valmistatud 12-kaliibrilise sileraudse püssi padrunit, mille põhjal on markeerimistähised „SCHÖNEBECK -12“. Kõik padrunid (kokku 45 tk) kuuluvad eelnimetatud ekspertiisiakti kohaselt tulirelva laskemoona hulka. Sellise tegevusega rikkus x x relvaseaduse § 32 lõiget 1, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relva soetamisluba; relvaseaduse § 33 lõiget 1, mille kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; relvaseaduse § 34, mille kohaselt tulirelva käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba; ja relvaseaduse § 45 lõiget 1, mille kohaselt võib tulirelva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. 16.07.2020.a saabus Pärnu Maakohtule kriminaalasja toimik koos prokuröri taotlustega lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes kahtlustuses KarS § 418 lg 1 järgi KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb x x kohustamist tasuda riigituludesse 400 eurot ning kriminaalmenetluse kulud 420 eurot kolme kuu jooksul. Lisaks taotleb prokur püssi ja padrunite konfiskeerimist. Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise, nimetatud kohustuste ning konfiskeerimisega nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. x x süüks pandava KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on
1-20-5029
tegemist teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades KarS § 418 lg 1 sanktsiooni määra, sh antud teo eest on võimalik mõista ka rahaline karistus, võib järeldada, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ilmselgelt ka väiksemale süüle. Seega tuleb järeldada, et x x süü ei ole antud kuriteo toimepanemisel suur. Samuti on kohus seisukohal, et antud kriminaalmenetluses puudub avalik menetlushuvi. x x ei ole kehtivaid karistusi, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole isikuga, kellele oleks kuritegude toimepanemine elustiiliks. Tegemist on üle 60-aastase isikuga, kes on ülekuulamisel avaldanud kahetsust ja selgitanud kuriteo asjaolusid. x x süü ei ole suur, tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteo karistused, samuti ei ole ta käesoleval ajal üheski teises kriminaalmenetluses kahtlustatav. Märgitust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule elustiiliks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavad järeldused. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et kahtlustatav suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Seega tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks üld- ega eripreventiivset eesmärki. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega täidab riik antud juhul piisavalt karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning isik on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 tunnustel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus x x suhtes. Kohus nõustub prokuröri taotletud kohustuste määramisega, mistõttu tuleb x x kohustada tasuma kolme kuu jooksul riigituludesse 400 eurot ja kriminaalmenetluse kulud 420 eurot. Asitõendid - DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel jätta kriminaalasja juurde; - 16-kaliibriline kaheraudne sileraudne lahtimurtav püss IŽ-27 H12024 ja ekspertiisist tagastatud 37 padrunit, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas - KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.