Liiklussüüteod

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Fred-Ingvar Kirsipuult menetluskuluna ekspertiisitasud summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Fred-Ingvar Kirsipuult menetluskuluna kaitsjatasu summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot riigituludesse vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Fred-Ingvar Kirsipuul tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1719 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 146 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 143 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700026637 ning selgitus: „Fred-Ingvar Kirsipuu, 1-19-10236, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Fred-Ingvar Kirsipuult 450 (nelisada viiskümmend) eurot kannatanu M P kasuks, tema poolt valitud esindajale vandeadvokaat Indrek Sirgile makstud tasu katteks, mis kanda M P arveldusarvele xxxx. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – juuksekarvad ühes paberkotis (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 133 16.01.2018), kohtuotsuse jõustumisel hävitada. DVD-plaat xxxx Olerexi kaamerate salvestustega ja 3 DVD-plaati valvekaamerate videosalvestustega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUSED

Fred-Ingvar Kirsipuu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 11.03.2017 kella 04.10 paiku xxxx maja juures kasutas vägivalda oma ametikohustusi täitva võimuesindaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik K K vastu, mis seisnes selles, et Fred-Ingvar Kirsipuu lõi tugeva löögi vastu selga K K, kes samal ajal paigaldas R J käeraudu, mille tagajärjel tundis politseiametnik seljas valu ja kaotas tasakaalu ning R J pääses jooksu. Seega Fred-Ingvar Kirsipuu, kasutades vägivalda võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Fred-Ingvar Kirsipuu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 03.06.2017 kella 20.55 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Moe-Nõmmküla maantee 0,2.-l kilomeetril juhtis Bkategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles sõiduki juhtimist keelavas alkoholi piirmäära ületavas seisundis (tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seerianumbriga 80005391 lõplik mõõtetulemus 0,78 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus), kaotas ebaõigelt valitud sõidukiiruse, alkoholi tarvitamisest vähenenud reaktsioonide ja funktsioonide ning tähelepanematuse tõttu sõiduki üle kontrolli ning kaldus parempoolsete ratastega paremale teepeenrale, mille tagajärjel sõitis tagant otsa tema ees parempoolsel teepeenral otse liikunud kolmele jalgratturile M P, K P ja M J, millega põhjustas ettevaatamatusest K P ja M J kergemaid tervisekahjustusi ning M P eluohtliku tervisekahjustuse, ohustades elu nende tekitamise momendil – lülisamba kaelaosa kinnine murd seljaaju funktsiooni häirumisega, haavad parema kõrvalesta piirkonnas ja pea kuklapiirkonnas. Oma sellise tegevusega rikkus Fred-Ingvar Kirsipuu Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 (Liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist), LS § 16 lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda), LS § 33 lg 1 (Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist), LS § 33 lg 11 p 2 (Juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule), LS § 35 lg 1 (Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalgratturit, eriti tähelepanelik peab juht olema lapse suhtes), LS § 45 lg 1,7,12 (Juht tohib sõidukiga teepeenral sõita ainult sõiduki peatamiseks ja parkimiseks, manöövri sooritamiseks, paremalt möödasõiduks või möödumiseks), LS § 46 lg 1 (Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile), LS § 50 lg 3 p 1,2 (Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.), LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem) ja LS § 90 lg 1 p 1 (Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) nõudeid. Seega Fred-Ingvar Kirsipuu, rikkudes tahtlikult mootorsõiduki juhina LS § 14 lg 2, LS § 16 lg 1, LS § 33 lg 1 ja lg 11 p 2, LS § 35 lg 1, LS § 45 lg 1,7,12; LS § 46 lg 1, LS § 50 lg 3 p 1,2; LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning tekitades sellega ettevaatamatusest ühele inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime KarS § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Fred-Ingvar Kirsipuu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 01.05.2018 kella 05.00 paiku varastas xxxx asuva baari xxxx juurest P A kuuluva motorolleri registreerimismärgiga xxxx väärtusega 400 eurot. Seega Fred-Ingvar Kirsipuu, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on FredIngvar Kirsipuule mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 422 lg 1 järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 199 lg 1 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 04.06.2017 kuni 05.06.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Fred-Ingvar Kirsipuu ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Fred-Ingvar Kirsipuu katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud heastama kuriteoga tekitatud kahju, s.o kannatanu P Ai poolt esitatud tsiviilhagi summas 400 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Fred-Ingvar Kirsipuud tasuma kannatanu M P esindajale adv. Indrek Sirgile makstud tasu 450 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav Fred-Ingvar Kirsipuu on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Fred-Ingvar Kirsipuu on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Fred-Ingvar Kirsipuu tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1, § 422 lg 1 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1) ja § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub Fred-Ingvar Kirsipuult välja mõistmisele kannatanu P Ai kasuks tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 400 eurot, mis kanda P Ai arveldusarvele xxxx Swedbankis. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kuulub Fred-Ingvar Kirsipuult välja mõistmisele 450 eurot kannatanu M P kasuks (arveldusarve xxxx), tema valitud esindajale adv. Indrek Sirgile makstud tasu katteks. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: M J kohtuarstliku ekspertiisi nr xxxx tasu 61 eurot, K P kohtuarstliku ekspertiisi nr xxxx tasu 61 eurot, M P kohtuarstliku ekspertiisi nr xxxx tasu 84 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi nr xxxx tasu 457 eurot ja DNA ekspertiisi nr xxxx tasu 627 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 180 eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Fred-Ingvar Kirsipuult menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvatest menetluskuludest DNA ekspertiisi nr xxxx tasu summas 627 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada Fred-Ingvar Kirsipuul tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1719 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes esimesel kuul 146 eurot ja järgnevad 11 kuud igakuiselt vähemalt 143 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel: juuksekarvad ühes paberkotis – asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 133 (1. kd tl 119). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäävad kriminaalasja toimiku juurde: − DVD-plaat xxxx Olerexi kaamerate salvestustega (1. kd tl 224); − 3 DVD-plaati valvekaamerate videosalvestustega (2. kd tl 117). Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx (sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 89) on hävitatud ja liiklusregistrist kustutatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.