A. J. ), A. K. (K. ) ja M. J. ) hagi M. L. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
A. J. hind 3500 eurot A. K. hagi hind 3500 eurot M. J. hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A. J. (isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja II: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Hagejate I ja II seaduslik esindaja Artur K. ; Hageja III: M. J. xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx); Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Risto Sidok ja vandeadvokaadi abi Pilleriin Peedosk Kostja: M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista M. L. A. J. välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.
3.Mõista M. L. A. J. välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt (1000 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
4.Mõista M. L. A. K. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis
5.Mõista M. L. A. K. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt (1000 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.Mõista M. L. M. J. välja mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot.
7.Mõista M. L. M. J. välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt (5000 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
8.Jätta kehtima Tartu Maakohtu 12. aprilli 2021 määrusega seatud hagi tagamise abinõud otsuse täitmist tagavate abinõudena.
9.Jätta menetluskulud kostja M. L. kanda.
10.Mõista M. L. A. J. , A. K. ja M. J. solidaarselt välja menetluskulud 2833 eurot 6 senti.
11.Mõista M. L. A. J. , A. K. ja M. J. solidaarselt välja viivis menetluskuludelt (2833 eurolt 6 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
12.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.A. J. (hageja I), A. K. (hageja II) ja M. J. (hageja III) esitasid
9.aprillil 2021 Tartu Maakohtule hagi M. L. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagejad paluvad, et kohus mõistaks kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja
22.augustil
kell 15.09 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõidukiga Honda Civic registeerimismärgiga xxxxxx liiklusõnnetuse. Kostja juhtimisel kaldus Honda Civic vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõidukiga Audi A4 registeerimismärgiga 520BVH, mille tagajärjel sõitsid mõlemad autod teelt välja. Sõidukit Audi A4 juhtis õnnetuse toimumise ajal hageja III ning kaasresisijatena viibisid sõidukis hageja I ja hageja II. Kostja oli õnnetuse põhjustamise hetkel joobeseisundis, ühes grammis veres oli vähemalt 2,3 mg alkoholi. Tartu Maakohtu 16. novembri 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7627 tunnistati kostja süüdi karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi. Avarii tagajärjel said hagejad kehavigastusi. Toona 8-aastane hageja II ja 11-aastane hageja I pidid nägema pärast õnnetust ema abitus seisundis. Hädaabinumbrile helistas hageja I, kuna tema ema ei saanud seda teha. Hagejal I tuvastati kõhu- ja lülisamba kontusioon, hagejal II marrastused
parema rangluu piirkonnas. Vigastused koos traumeeriva kogemusega põhjustasid hagejatele tõsist füüsilist ja hingelist valu. Hagejatel I-II esinevad tänaseni ärevushäired ja on olnud ka unehäireid. Sõidukis viibimine ning autoga sõitmine tekitavad hirmu, mistõttu on raskendatud igapäevaste toimingute tegemine. Hageja III sai õnnetuse tagajärjel mitu rasket vigastust: ristluu murd, vaagna põrutus, reite põrutus, vasaku silma sarvkesta vigastus. Hageja III ei olnud võimeline ise abi kutsuma. Päästjatel tuli hageja III sõiduautost välja lõigata. Hageja III vigastuste paranemine võttis ligi neli kuud. Alaselja ja puusavalud annavad tänaseni tunda, tööl tuleb hagejal III teha tavapärasest enam pause. Hageja III on käinud taastusravis. Lisaks on hagejal III tekkinud õnnetuse toimumise järgselt unehäired. Autoga sõitmine tekitab hagejas III ärevust, ta ei tunne end liikluses turvaliselt. Eeltoodu takistab hagejal III igapäevaste toimingute tegemist. Kahjuhüvitise õiglaseks suuruseks hindasid hagejad 15 000 eurot igale hagejale. Kahju hüvitamise nõude alusena tuginevad hagejad VÕS § 1056 lg 1 ja VÕS § 1057 riskivastutuse sätetele. Alternatiivselt taotlevad hagejad kahju väljamõistmist VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel.
2.Kostja oma vastuses ja hilisemas täpsustuses tunnistas õnnetuse põhjustamist. Kostja märkis, et kahetseb oma tegu, on ise selle pärast stressis. Kostja pole kannatanutega ühendust võtnud, kuna ei soovi ennast ega oma tegu neile meelde tuletada. Kahjuhüvitise suuruse jätab kostja kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
1.3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hagejad on esitanud hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagejad paluvad, et kohus mõistaks kostjalt iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt.
5.Esmalt käsitleb kohus seda, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejatele tekkinud mittevaraline kahju (I). Seejärel määrab kohus kindlaks kahjuhüvitise suuruse (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III). I
3.6. Hagis toodud asjaoludest lähtuvalt võiks hagejate nõue olla kvalifitseeritav VÕS § 1056 ja § 1057 alusel.
4.VÕS § 1056 lg 1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS 1056 lg 2 kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1057 kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Puudub vaidlus, et liiklusõnnetus toimus ning selle põhjustas kostja. 22. augustil 2020 kell 15.09 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaldus kostja juhtimisel sõiduki Honda Civic vastassuunavööndisse ning põrkas kokku sõidukiga
Audi A4 (dtl 37 – 47). Kostja oli õnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes (dtl 48 – 49) ning teda on ka joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud (dtl 54 – 58). Kostja juhtis vastassuunavööndisse kaldunud sõiduautot ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Seega on kostja mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja ning vastutab sõidukiga Honda Civic maanteeliikluses osalemisel põhjustatud kahju eest.
7.Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata suurema ohu allikat valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. Kohtule esitatust ei nähtu VÕS § 1057 punktides 1-5 nimetatud asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul aluse kostja kui mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamiseks ja kahjuhüvitise välja mõistmata jätmiseks. Kahjunõude esitamist kostja vastu ei välista ka see, et hagejad I ja II on kindlustuselt juba saanud hüvitist tekkinud mittevaralise kahju eest kumbki summas 100 eurot ning hageja III summas 1500 eurot (dtl 130). Liikluskindlustuse seaduse § 34 lg 2 ja VÕS § 521 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustus ja kahju põhjustaja solidaarvõlgnikud. Kohus mõistab kostjalt välja hüvitise hagejatele tekkinud mittevaralise kahju eest osas, mis ei ole kaetud eelnevalt kindlustuse poolt makstud hüvitistega.
8.VÕS § 1056 lg 1 teise lause kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul nõuavad hagejad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud tervisekahjustustega. Seega on tegemist riskivastutuse juhtumi puhul hüvitatava kahjuga. Riskivastutuse realiseerumise korral kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju. Eelnevast tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada hagejatele tekkinud mittevaraline kahju. II
9.Järgnevalt määrab kohus kindlaks kahjuhüvitise suuruse. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahjuna tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses mootorsõiduki valdaja vastutuse alusega, praegusel juhul hagejatele kehavigastuste tekitamisega. Hüvitise saamiseks ei pea hagejad iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab neile kehavigastuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest.
10.Hageja I vigastusteks on asja materjalidest nähtuvalt kõhu- ja lülisamba kontusioon, mida on tervishoiuasutuses hinnatud kergeks vigastuseks. Haiglaravi hageja I ei vajanud (dtl 51). Hageja II (vigastusteks on asja materjalidest nähtuvalt marrastused parema rangluu piirkonnas, mida on tervishoiuasutuses hinnatud kergeks vigastuseks. Haiglaravi hageja II ei vajanud (dtl 52). Hageja III vigastusteks on asja materjalidest nähtuvalt ristluu murd, vaagna põrutus, reite põrutus ja vasaku silma sarvkesta vigastus, mida on tervishoiuasutuses hinnatud rasketeks vigastusteks. Haiglaravi hageja III ei vajanud (dtl 50). Õnnetuse järgselt kiilus hageja III turvavöö kinni, ta ei saanud autost ise välja ega olnud võimeline abi kutsuma (dtl 14). 13. novembril 2020 (ligikaudu
kolm kuud pärast õnnetust) on hagejale III määratud taastusravina füsioteraapiat, kuna tal esines jätkuvalt valu alaseljas, olid takistused istumisel ja lamamisel, lihaspinge ning piiratud liigesliikuvus. Juulis 2020 (ligikaudu 10 kuud pärast õnnetust) on hageja III suunatud veelkord füsioterapeudi juurde seoses valuga alaseljas. Valu süvenes sundasendis, pikemal seismisel ja istumisel, samuti ei saanud hageja III kõndida pikemat maad ega lamada selili. Tehtud röntgenülesvõttelt nähtub, et hagejal III on tagasihoidlik skolioos vasakule (dtl 132 – 133). Seega on tõendatud, et praegusel juhul on hagejad I ja II saanud õnnetuse tagajärjel kergemaid kehavigastusi, mis ei vajanud haiglaravi. Samas kaasnes õnnetusega ehmatus ning emotsionaalne ja psühholoogiline trauma. Õnnetuse hetkel 8-aastane ja 11-aastane laps nägid ema abitus seisundis, ema ei suutnud laste eest hoolitseda, abi kutsuda ega autost väljuda. Laste vanust arvestades mõjus ema sellises olukorras nägemine neile äärmiselt traumeerivalt. Hageja III sai raskemaid kehavigastusi, mis ei vajanud haiglaravi. Vigastustest paranemine oli aeganõudev ning hagejal III on siiani aeg-ajalt valu ja ebamugavustunne, eriti pikemal seismisel ja istumisel, veel 10 kuud pärast õnnetust ei saanud ta käia pikemat maad ega lamada selili. Samuti kaasnes õnnetusega hagejale III ehmatus ning emotsionaalne ja psühholoogiline trauma. Ta ei saanud oma ohutuse tagamiseks autost väljuda, samuti ei saanud ta abi kutsuda ega emana veenduda oma laste heaolus.
11.Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (Riigikohtu 31. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 13). Eelnimetatud muude asjaoludena on hagejad esile toonud unehäired ja õudusunenäod, samuti hirmu autoga sõitmise või autojuhtimise ees. Hagejad I ja II on hagis väitnud, et õnnetusejärgselt on neil ärevushäired ja hirm autosõidu ees, mis takistab igapäevaseid toiminguid. Hageja III on väitnud unehäirete ja õudusunenägude esinemist ning hirmu autojuhtimise ja pimedal ajal sõitmise ees. Väited on eluliselt usutavad ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus ka ärevushäired ja hirmu autoga sõitmise ees (hagejad I ja II) või auto pimedal ajal juhtimise ees (hageja III) tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel. Siinkohal ei analüüsi kohus hagejate esitatud helisalvestust selle kohta, kuidas hageja I kiirabisse helistas ning oli paanikas. Samuti ei analüüsi kohus väljavõtet „Reporteri“ saatest. Kohtu hinnangul ei ole tegemist selliste tõenditega, millel on asjas tähtsust. Kostja ei ole vaidlustanud selliste asjaolude esinemist, mida hagejad nende tõenditega tõendada soovivad. Samuti on need asjaolud juba piisavalt tõendatud teiste asjas esitatud tõenditega. Kohus ei arvesta neid tõendeid TsMS § 238 lg 1 otsuse tegemisel.
12.Mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel peab kohus arvestama kõiki asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks tuua kaasa ebaõiglase hüvitise määramise. Riigikohtu praktikast tulenevalt arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8105, p 17 ja 22. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Praegusel juhul tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada lisaks rikkumise laadile ja raskusele ka kahju tekitaja majanduslikku seisundit. Hüvitise väljamõistmisel ei tohiks muutuda võimatuks kostja ja tema ülalpeetavate igapäevavajaduste rahuldamine ja elementaarne majanduslik toimetulek. Kostjale kuulub tema 19. detsembri 2021 vastusest tulenevalt üks kinnisasi, ta töötab Uma Elekter OÜ-s ja saab töötasu 550 eurot kuus ning lisaks töötukassast töövõime alanemise toetust 453 eurot kuus. Need laekumised nähtuvad ka kostja kontoväljavõttelt (dtl 138 – 145). Kostjale kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
number xxxxxxxx, maatulundusmaa suurusega 3,63 ha (dtl 28)) ning ta on xxxxxxxxxxxxxxxx ja juhatuse liige (dtl 30 – 34). 2019. aastal on kostja deklareeritud tulu olnud 6604 eurot (dtl 35). Lisaks nähtub kostja vastusest, et tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, kes elab emaga. Kostja vastusest nähtuvalt saab ta õnnetuse tagajärjel psühhiaatrilist ravi. Kindlustusele AB Lietuvos Draudimos on kostja võla 4000 eurot tasunud. Sõiduki eest, millega tekitas liiklusõnnetuse, on kostja võlgu Luminor Liisingule AS-ile 8081 eurot. TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel loeb kohus nimetatud asjaolud tõendatuks. Kohus võtab arvesse ka seda, et kostja on ka varem juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, teda on ka selle eest karistatud 23. juunil 2017, 22. juulil 2020 ja 22. augustil 2020 (dtl 16 – 19 ja 54 – 58). Seega ei ole kostja puhul alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise puhul tegemist ühekordse erakordsetest asjaoludest tingitud eksimusega, vaid järjepideva hoolimatust suhtumisest tingitud käitumisviisiga. Kostjale pidi olema ettenähtav, et ta võib põhjustada liiklusõnnetuse ning tekitada sellega teistele isikutele kahju.
13.Kohus otsustab rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus kõike otsuse eelmistes punktides välja toodut. Hagejad on hinnanud igale hagejale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 15 000 eurot. Õige on hageja seisukoht, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kohus leiab, et kohtulahendid, millistes välja mõistetud hüvitisi kasutavad hagejad ka oma kahjuhüvitise suuruse põhistamiseks, ei ole tehtud praegusega võrreldavatel asjaoludel. Erinevalt Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-9505 ei lõppenud praegusel juhul liiklusõnnetus ühegi inimese surmaga. Samuti võeti selles kohtuasjas tsiviilhagi õigeks, mistõttu puudus kohtul vajadus ja kohustus kahjuhüvitise suurust sisuliselt detailselt hinnata. Ka Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5273 mõisteti välja hüvitis oluliselt raskemate kehavigastuste ees, kui praegu ühelegi hagejale osaks said. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist võrreldavate olukordadega.
14.Riigikohtu 2020. aasta analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018. – 2019. aastal“ nähtub, et üldiselt oli analüüsis kajastatud perioodil keskmine hüvitis mittevaralise kahju eest 2437 eurot, mediaan 1000 eurot. Sellest ei nähtu, et tsiviilkohtumenetluses oleks nimetatud aastatel lahendatud liiklusõnnetustes kannatanud isikute mittevaralise kahju nõudeid. Küll aga on hagejate taotletule lähedases suuruses hüvitisi väljamõistetud teistsugustel asjaoludel. Harju Maakohtu 27. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4146 mõisteti hüvitisena välja 17 0000 eurot olukorras, kus hagejal jäi õnnetuse tagajärjel püsiv töövõime kaotus 50% ning kostja vastutava isikuna ei taganud piisavalt kiiret arstiabi. Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-5143 mõisteti hüvitisena välja 9000 eurot, kui raskes tööõnnetuses kannatanud hagejal oli töövõime kaotus 60% ja püsiv elukvaliteedi muutus. Võrreldes vigastuste ulatust ei ole ka nende juhtumite puhul tegemist hagejatega võrreldavas olukorras olevate isikutega. Hagejal III ei ole erinevalt eelnimetatud kohtulahendites nimetatud isikutest kannatanud hulgaliselt raskeid luumurde ega ühegi organi kaotust Samuti ei ole hageja III vigastused toonud kaasa püsivat töövõime kaotust.
15.Liiklusõnnetustega tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmist on käsitletud Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018. – 2020. aastal“ Harju Maakohtu 18. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7700 mõistus kohus välja 2000 eurot hüvitisena, kui süüdistatav sõitis joobeseisundis otsa kannatanule, kes sai raske tervisekahjustuse. Kohus arvestas hüvitise suuruse määramisel sellega, et süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning süüdistatava väikest sissetulekut. Kriminaalasjas nr 16
18-4969 on Tartu Maakohtu 28. detsembril 2018 välja mõistnud hüvitise 8000 eurot olukorras, kui liiklusõnnetusega põhjustati kannatanule hulgaliselt luumurde ja põrutusi, kannatule jäid liiklusõnnetusest armid ja talle määrati puue, kuna liikumine oli raskendatud. Viru Maakohtu
25.jaanuari 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5372 mõisteti elukvaliteedi püsiva languse ja kehal olevate armide korral hüvitisena välja 5000 eurot. Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-19-873 mõisteti välja kahjuhüvitis 5000 eurot olukorras, kui kannatanul oli hulgaliselt luumurde, samuti närvivigastus ja selle tagajärjel tekkinud parema deltalihase atroofia.
16.Hageja III on saanud rakemaid kehavigastusi, mis ei vajanud haiglaravi, ta ei saanud iseseisvalt autost väljuda ega oma lapsi õnnetusejärgselt lohutada ega abistada. Lisandunud on õudusunenäod ja igapäevaelu takistav hirm auto juhtimise ees. Hageja III vajas hilisemalt taastusravi ja pidi võtma ka valuvaigisteid, ei saanud lamada selili ega käia pikemat maad ning peab töötades tegema rohkem pause. Samas ei ole hageja III igapäevaelu häiritud sellisel määral, et talle oleks määratud puue või töövõimetus, hageja III on saanud pärast paranemist jätkata oma senise tööandja juures. Arvestades hageja III tervislikku seisundit ja eelpool nimetatud kohtulahendites väljamõistetud hüvitiste suurust, peab kohus põhjendatuks mõista hagejale III välja hüvitisena 5000 eurot lisaks kindlustusandja juba makstud 1500 euro suurusele hüvitisele. Suuremad kahjuhüvitise summad (6000 - 15 000 eurot) on liiklusõnnetuste puhul kriminaalasjades kohtupraktika analüüsist nähtuvalt välja mõistetud üksnes juhul, kui kannatanul on tekkinud eluohtlik tervisekahjustus, olnud hulgaliselt luumurde, siseorganite ja aju kahjustusi, kannatanud on vajanud haiglaravi, elukvaliteet on püsivalt oluliselt langenud, kuna on määratud puue või püsiv töövõime kaotus (vt nt Pärnu Maakohtu 5. juuni 2018 otsus kriminaalasjas nr 117-10119, Harju Maakohtu 7. jaanuari 2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-7387, Harju Maakohtu
12.märtsi 2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-966, Harju Maakohtu 22. mai 2020 otsus kriminaalasjas nr 1-20-2281, Viru Maakohtu 11. mai 2020 määrus kriminaalasjas nr 1-19-10236).
17.Hagejate I ja II kehavigastused olid oluliselt kergemad piirdudes põrutuste ja marrastustega. Hagejad I ja II kumbki haiglaravi ei vajanud. Kergemate vigastuste eest, näiteks kukkumisel saadud marrastused, labakäe ja randme põrutus, millest ei jäänud püsivaid tagajärgi, on kohtud mõistnud hüvitisena välja 200 – 500 eurot (Tartu Maakohtu 30. augusti 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7114, Tartu Ringkonnakohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7363 ja Viru Maakohtu 28. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9992). Praegusel juhul on hagejad I ja II saanud kergemaid kehavigastusi, mis ei vajanud haiglaravi, kuid põhjustasid hagejatele valu ja ehmatuse. Hagejad I ja II olid ise võimelised autost väljuma. Siiski tuleb arvestada, et hagejad I ja II olid õnnetuse toimumise hetkel 8- ja 11-aastased, nad on pärast õnnetust jätkuvalt psühholoogiliselt häiritud ja kardavad autoga sõita, nad ei saanud kahju tekkimise vältimiseks midagi teha ning pidid nägema ema abitus seisundis ja tundma ema pärast muret. Eelnimetatud asjaolud annavad alust mõnevõrra suurema hüvitise väljamõistmiseks. Kohus peab põhjendatuks hagejatele I ja II kummalegi hüvitise 1000 eurot väljamõistmist lisaks kindlustusandja juba makstud 100 euro suurusele hüvitisele.
18.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja 1000 eurot, hageja II kasuks 1000 eurot ning hageja III kasuks 5000 eurot. Kõrgemas summas hüvitiste väljamõistmine võiks panna kostja ja tema ülalpeetava lapse äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ega oleks kooskõlas ühiskonna üldise heaolutuasemega. Ühelegi hagejatest ei ole õnnetusega kaasnenud selliseid tagajärgi, mis tooksid kaasa tervise parandamatu ja püsiva halvenemise igapäevaelu oluliselt takistaval määral ning töövõime olulise languse. Madalamate hüvitiste väljamõistmine ei oleks õiglane arvestades hagejate valu ja kannatusi ning kostja käitumist õnnetuse põhjustamisel (sõiduki juhtimine joobes olekus) ja pärast õnnetust (kostja ei ole enne kohtumenetlust hagejate ees vabandanud ega püüdnud kohtuväliselt kahju hüvitada). Kohus arvestas hüvitise suuruse määramisel ka asjaoluga,
et eelpool võrdlusena välja toodud kohtulahendite tegemise aluseks olevate kahjujuhtumite toimumise ajaga võrreldes on üldine elatustase mõnevõrra tõusnud. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esmase nõude riskivastutuse sätete alusel, ei analüüsi kohus hageja alternatiivset nõuet kahju hüvitamiseks deliktiõiguse sätete alusel. III
19.Kohus leiab, et praegusel juhul on hagis märgitud hagi hind vale ning seda tuleb muuta. Hagis on liidetud kõigi hagejate hagi hinnad kokku. Ehkki hagejatele tekkis kahju ühest ja samast õnnetusest, ei ole nende nõuded nii lahutamatult seotud (tegemist ei ole solidaar- või ühisvõlausaldajatega). Seega on igal hagejal eraldi nõue ning iga hageja kohta tuleb ka märkida eraldi hagi hind. Kuivõrd hagejad ei ole taotlenud hüvitise väljamõistmist konkreetse summana, vaid jätnud hüvitise suuruse kohtu määrata, ei tule hagi hinna määramisel võtta arvesse viivisenõuet. Viivisearvestuse aluseks on konkreetne sissenõutavaks muutunud, kuid täitmata jäänud rahasumma, mitte kohtumenetluses märgitud hagi hind. Seega on hageja I hagi hind 3500 eurot, hageja II hagi hind 3500 eurot ning hageja III hagi hind samuti 3500 eurot.
20.Kohus tagas 12. aprilli 2021 määrusega hagejate hagi kostja vastu. Hagi tagamise abinõuna arestis kohus kostjale kuuluv xxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) osa iga hageja kasuks summas 852 eurot ja määras teha selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse. Teise hagi tagamise abinõuna määras kohus seada kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kohtuliku hüpoteegi iga hageja kasuks summas 18 164 eurot 66 senti. Kohus leiab, et 12. aprilli 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta TsMS § 442 lg 5 ja 445 lg 2 alusel jõusse otsuse täitmist tagavate abinõudena. Pärast käesoleva otsusega väljamõistetud hüvitise summade tasumist on menetlusosalistel õigus esitada kohtule taotlus nimetatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks.
21.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd hagejad jätsid taotletava kahjuhüvitise suuruse kohtu määrata, ei mõjuta menetluskulude jaotust asjaolu, et kohus pidas põhjendatuks väiksemat kahjusummat kui hagejad ise.
22.Hagejate menetluskulud on hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 4056 eurot (koos käibemaksuga; dtl 159 – 161). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb 50 euro suurune riigilõiv kostjalt välja mõista.
23.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ehkki kostja ei ole hagejate menetluskuludele vastuväiteid esitanud, on kohtul seadusest tulenevalt kohustus kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate lepingulise esindaja ajakulu 27,75 tundi. Õigusabi on osutatud 8. veebruarist 2021 kuni 5. maini 2021 tehtud toimingute eest 20,75 tundi keskmise tunnihinnaga 115 eurot 66 senti (käibemaksuga 138 eurot 79 senti) ning 12. maist 2021
kuni 5. jaanuarini 2022 tehtud toimingute eest 7 tundi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuga 168 eurot). Kohus leiab, et hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna hagejad füüsiliste isikutena ei ole käibemaksukohuslased, puudub neil võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasi saamiseks. Seega tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Hagejaid on menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Praegu selliseid asjaolusid esile toodud ei ole, mistõttu hindab kohus menetluskulude põhjendatust ulatuses, kui hagejaid oleks esindanud üks lepinguline esindaja. Hagejate esindajad on kinnitanud, et lepingulised esindajad ei ole oma tegevusi dubleerinud, seega ei ole mitme lepingulise esindaja kasutamine kaasa toonud suuremaid kulusid kui ühe esindaja kasutamine.
24.Kohus ei pea aga hagejate lepingulise esindajate ajakulu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hagejatel oli oma õiguste kaitseks vaja koostada hagiavaldus ning hagi tagamise avaldus, menetluse kestel palus kohus esitada täiendavad selgitused, põhjendused ja tõendid kahjuhüvitise suuruse osas. Kostja hagejate seisukohale sisulisi vastuväiteid ei esitanud, puudus vaidlus õnnetuse toimumise ja selle asjaolude, samuti kahjuhüvitise suuruse üle. Hagejate esindajad on nimekirjas loetlenud hulgaliselt väikesemahulisi abitoiminguid, mis eelduslikult sisalduvad juba menetluse põhitoimingute ajakulus (nt 18. märtsil 2021 – menetlusdokumendi täiendamine, 5. aprillil 2021 – hagi analüüs, täiendamine, nõupidamine). Samuti on hagejate menetluskulude nimekirjas korduvalt välja toodud suhtlus kliendiga. Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaksid asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17479, p 8). Ei ole põhjendatud nõuda vastaspoolelt menetlusosalise ja esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Seega ei saa kõigi abitoimingute kulude kostjalt väljamõistmist pidada põhjendatuks.
25.Samuti arvestab kohus ka seda, et menetluses oli kolm hagejat, kes said õnnetuses mõnevõrra erinevaid vigastusi ning et hagiga koos oli vaja esitada mitmeid tõendeid. Eelneva tõttu peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hagejate lepingulise esindaja ajakuluks kokku 19 tundi. Sellest hagi ja hagi tagamise avalduse koostamise ja esitamise peale (toimingud 8. veebruar 2021 – 12. aprill 2021) peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks 14 tundi, mis sisaldab kõiki vajalikke kulusid. Sel perioodil on õigusabi esitatud tasumääraga 138 eurot 79 senti tund. Ülejäänud menetlustoimingute ja abitoimingute (nt 1. detsembri 2021 kohtumäärusele vastamise ja kostja vastusega tutvumine, kostjale kompromissettepaneku tegemine, menetluskulude nimekirja koostmaine jne) osas kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi, õigusabi tasumäär 168 eurot/tund. Kokku tuleb hagejate menetluskuludena põhjendatuks kostjalt välja mõista 2833 eurot 6 senti (50 + 14 x 138,79 + 5 x 168). Kuna hagejaid esindasid samas menetluses samad lepingulised esindajad ja hagejad I ja II on alles alaealised, mõistab kohus menetluskulude hüvitise välja kostjate kasuks solidaarselt. Vastavalt hagejate esitatud taotlusele tuleb kostjalt mõista hagejate kasuks solidaarselt ka viivis menetluskuludelt.