lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-3990/50

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-3990/50
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1018
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-3990/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.05.20191-19-3990/18Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.07.20191-19-3990/31Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

18. juuni 2020, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-19-3990

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud lahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. mai 2020. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Süüdimõistetu W.W

Teised määruskaebemenetluse pooled

Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. mai 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 20. mai 2019. a otsusega tunnistati W.W süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätteid arvestades vähendati 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu
17.septembri 2018. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osaga (1 aasta 6 kuud ja 16 päeva vangistust). Kohtuotsuste kogumis mõisteti W. W-le karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati tema kinnipidamine alates 18. maist 2019.
2.
Harju Maakohtu 14. jaanuari 2020. a määrusega vabastati W. W vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ning käitumiskontrolliga. Elektroonilise valve tähtaeg algas 3. veebruaril 2020 ja lõpptähtaeg on 3. juuni 2020. Katseaeg kestab kuni 3. veebruarini 2021. Selle ajani allutati W. W käitumiskontrollile.
3.6. mail 2020. a esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada W. W elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra.
4.Viru Maakohtu 15. mai 2020. a määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pikendas W.W elektroonilist valvet 1 kuu võrra, s.o kuni 3. juulini 2020.
5.W. W eiras elektroonilisele valvele allumise kohustust, mis on tõendatud ettekandele lisatud tõenditega. W. W 5. mail 2020 esitatud seletused rikkumise põhjendamiseks ei õigusta toimepandud rikkumist. Ta oleks võinud kutsuda telefoni teel kiirabi ja oma teekonda jätkata, rikkumata elektroonilise valve režiimi.
6.Viru Maakohtu 15. aprilli 2020. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus W.W kriminaalhoolduse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik leiab, et W. W-le tuleks anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Kohus leidis, et W. W karistuse täitmisele pööramine on praegu ennatlik ning kergemaliigilise mõjutusvahendi kasutamine otstarbekas. Elektroonilise valve tähtaja pikendamine on vajalik, et vältida W. W edasisi rikkumisi ning täita hoolduskavas püstitatud eesmärgid.

MÄÄRUSKAEBUS

7.W.W taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
8.W. W püüdis käituda heas tahtes täites oma põhiseaduslikke kohustusi. 5. mail 2020. a helistas ta järelevalveametnikule, kuna oli bussist maha jäämas ning soovis sellest teada anda. Ühtlasi soovis ta üle küsida, ega sellest probleeme ei teki, kui ta tuleb järgmise tasuta bussiga. Ametnik vastas, et probleeme ei tohiks tulla, kuna W. W andis ilusti hilinemisest teada. Tal paluti teavitada kojujõudmisest, mida W.W ka tegi.
9.Kriminaalhooldusametniku taotluses on välja toodud, et W.W väljus SEB pangakontorist ettenähtud ajast hiljem. See vastab tõele, ent joostes oleks ta bussi peale ehk jõudnud. Peatuses olles nägi W.W vastaspeatuses maas lamavat meest. Instinktiivselt liikus W.W üle tee, et hädasolijat aidata. Leides eest kahvatu ja punakas-sinise mehe, helistas W.W kiirabisse ja jäi abi ootama.
10.Kriminaalhooldajale pole arusaadav, et kui hooldusaluse sõnad vastavad tõele ning sündmus leidis aset ja kiirabi jõudis kohale Postkontori peatusesse umbes 10:45-10:46, siis miks jõudis hooldusalune koju kell 12:13. W. W selgitab, et inimese elustamine kestis pool tundi. W. W jaoks oli esimese taolise kogemusega ning ta oli šokis. W.W möönab, et üritas aidata hädasolijat, rikkus seetõttu elektroonilise valve ajakava ja jõudis koju hiljem. Sel põhjusel ei tohiks elektroonilise valve aega pikendada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
12.Maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda elektroonilise valve tingimuse rikkumise W. W puhul tuvastatuks. Määruskaebuses ei ole W .W ka vaidlustatud, et jäi koju saabumisega hiljaks ja rikkus ajakava. Küll aga leiab ta kaebuses, et see ei ole sobiv põhjus tema elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks. -2-
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on mõjutusvahendi valikut põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
14.Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2).
15.Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et arvestati W.W selgitusi ning ehkki need kohtu arvates toime pandud rikkumist ei õigusta, anti talle uus võimalus ning karistust täitmisele ei pööratud. Ringkonnakohus möönab W.W senist kriminaalhoolduse kulgu arvestades kuni teise erakorralise ettekande esitamiseni, et seda iseloomustab korduv elektroonilise valve ajakavade rikkumine (mh 19. veebruaril, 17., 26. ja 28. märtsil). W.W on korduvalt kirjalikult ja ühe korra ka suuliselt hoiatatud elektroonilise valve ajakava rikkumise eest. Kriminaalhooldusalusele oli selgitatud ka põhjalikult kohtuotsuse sisu, kriminaalhooldusega seonduvaid õigusi, kohustusi ja elektroonilise valve eesmärki ning tingimusi ja tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Ehkki W.W se õigustab rikkumist teisele inimesele appi minemisega, ei ole tema bussist mahajäämine selle sündmusega põhjuslikus seoses. W. W selgitust arvestades nägi ta juba pangast väljudes mingi bussi möödumist. Kõne ajal nägi bussi peatusest lahkumas ega jõudnud sellele. Alles bussipeatuses märkas ta teisel pool teed lebamas meest ning läks sinna, sooviga aidata (KoTo, tl 39). Seega jäi W. W bussist maha hooletusest, ehkki oleks (nagu ta määruskaebuses kirjutab) joostes ehk bussi peale jõudnud. Teist inimest aidates ja talle kiirabi kutsudes tegutses W.W küll oma kodanikukohustust järgides, ent see ei õigusta sedavõrd suurt ajakava rikkumist. Kriminaalhooldusaluse enda selgituste kohaselt saabus kiirabi 5-6 minutiga ning ehkki määruskaebuse kohaselt kestis elustamine umbes pool tundi, puudus W. W-l igasugune vajadus elustamise juures viibida.
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

-3-

/allkiri/ Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.