1-19-3990
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2019.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-19-3990 (19231601088)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Kriminaalasi Prokurör
M.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Katerin Hovi
Süüdistatav
M.L Ik: XXX; EV kodanik; põhi haridus; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2019 kell 22.45. Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 17.09.2018.a otsusega nr 1-186686 KarS § 199 lg 2 p 4, § 424 lg 2 ning KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mida KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega ära kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, tähtajaga 2 aastat. 20.05.2018 seisuga oli tehtud 71 üldkasuliku töö tundi ning tegemata 556 tundi. 20 kehtivat väärteokaristust.
kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada M.L-i karistusaja hulka eelvangistus ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuu ja 16 (kuusteist) päeva ärakandmist arvestada alates M.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.05.2019. Kohaldada M.L-i suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada M.L kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. M.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 810 eurost 1/2, s.o 405 (nelisada viis) eurot; mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ M.L , 1-19-3990, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel M.Ltema kinnipidamise koha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD plaat xxxx asuva xxxx 18.05.2019 turvakaamera salvestistega, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus (tl 13) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 04.06.2019. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg -le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Seega pani süstemaatiliselt varguseid toimepanev isik M. L Plinik toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta eseme stilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatu d kaubaga kinni pidanud, siis ei oleks ta neid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Vastupidi, süüdistatava enese selgituste kohaselt ei olnud tal rah a ja sellele vaatamata, teades, et tal puuduvad rahalised vahendid kauba eest tasumiseks, võttis ta alkoholi osakonnast pudeli õlut, pani pudeli kaasas olnud üleõla koti peale ning väljus müügisaalist kauba eest maksmata. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Harju Maakohtu 17.09.2018 otsuse nr 1-18-6686 (tl 28-29) kohaselt karistati M.L-i KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mida KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 21.03.2016 ot susega ära kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, tähtajaga 2 aastat. 20.05.2018 seisuga oli tehtud 71 üldkasuliku töö tundi ning tegemata 556 tundi. Kiirmenetluse otsuse nr 2317,19,000843 (tl 35- 36) kohaselt määrati 24.02.2019 M.L-ile KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 20 eurot ning kiirmenetluse otsuse nr 2700,19,000457 (tl 33-24) kohaselt määrati 09.03.2019 M.L-ile KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 80 eurot. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava varavastase süüteo pani M.L toime 18.05.2019. Seega on süüdistatav nelja kuu jooksul toime pannud kolm varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku ning vajalike asjade saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu võeti ära, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et M.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Ankeetandmete kohaselt M.L töötab, kuid tema sissetuleku suurus ega regulaarsus ei ole Maksu- ja Tolliametilt saadud teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tuvastatav. Sissetuleku ebapiisavusele viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloom ja süstemaatilisus. Viimase nelja kuu jooksul on süüdistatav varastanud kauplustest kaupa, valdavalt alkoholi, mis viitab sellele, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid ka 1, 39 eurot või 4, 09 eurot maksva kauba ostmiseks ja süüdistatav peab vajalikuks sellise hinnaga kaupa varastada. Seejuures ei pea ta võimalikuks ka seda kaupa võtmata jätta, mis võib viidata süüdistatava sõltuvusprobleemile. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud rahalisi kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning 20 kehtivat väärteokaristust, mille hulgas on karistusi ka varavastas te süütegude toimepanemiste eest ning süüdistatav on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud korduvalt erinevate süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tä htaegselt tasumata, mis viitab sellele, et rahaline mõjutamine oodatud tulemusi ei anna . Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamisest loobuda ja kohaldada tuleb isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates M.L-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuna kaup võeti temalt ära ja tagastati kauplusele. Arvestades varastada proovitud eseme väärtust ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates M.L-i süü on hinnatav alla keskmisena. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et süüdistatavat on pärast Harju Maakohtu 17.09.2018 otsust nr 1-18-6686 karistatud kahel korral KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ning seetõttu pea ks mõistetav karistus olema rangem eelmistest karistustest, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus leiab ka seda, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa kergema karistuse kohaldamisega hakata süüdlase olukorda kergendama. Sellisel juhul kaotaks karistuse kohaldamine oma mõtte ja eesmärgi Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades aga kuriteo asjaolusid, s.o süüteo jäämist katsestaadiumisse, samuti varastada püütud eseme vähest väärtust ja kergendava asjaolu esinemist, siis on siiski võimalik süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o suhteliselt miinimummäära lähedases määras. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 20-27) on süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 lg 2 ning KrMS § 238 lg 2 järgi karistatud Harju
Maakohtu 17.09.2018 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 1 (üks) aasta, mida KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrr a, kuivõrd uued kuriteod pandi toime katseajal ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis karistused liidetakse KarS § 69 lg 7 alusel. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. KarS § 69 lg 6 kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega . Seega, kuna süüdistataval on 20.05.2019 seisuga 627 üldkasuliku töö tunnist tehtud vaid 71 tundi, siis tegemata jäänud ühiskondlik töö 556 tundi võrdub 556 päeva vangistusega, so vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 16 päeva, milline karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.