Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

1-20-2508 osaliselt. Koheselt tuleb ära kanda 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud osas, s.o 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, jäetakse karistus tingimisi kohaldamata ega pöörata täitmisele, kui Vjatšeslav Borzenkov ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1-20-2508 padrunikesta metallist põhjaosas, üks (1) signaalraketi metallist põhjaosa (pakend 5L05491/5L05490), kakskümmend kolm (23) .45 ACP kaliibrilist püstolipadrunit, üks (1) padruni kest, üks (1) padruni kuul, kaks (2) vintpüssi mantelkuuli, viisteist (15) 7,62x25 mm Tokarev kaliibrilist püstolipadrunit, kakskümmend viis (25) vintpüssipadrunit (5L05510 /5L05509) plastikkarbis, kolm (3) paukpadrunid kaliiber 7,62x51 mm, üks (1) õppeotstarbeline vintpüssipadrun kaliiber 7,92x57 mm Mauser (pakend 5L05503), üks (1) 7,92x57 mm Mauser kaliibrilise vintpüssipadruni kest (pakend 5L05454), üks (1) .45 ACP kaliibriline püstolipadrun, viis (5) 7,92x33 mm Kurz kaliibrilist vintpüssipadrunit, kolm (3).303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit, üks (1) 7,5x54 mm MAS kaliibriline vintpüssipadrun, üks (1) 7,92x57 mm Mauser kaliibriline vintpüssipadrun, kaks (2) 6,5x53,5R Mannlicher kaliibrilist vintpüssipadrunit (pakend nr 5L05453), 1 kahurite laskemoona paiskelaengu elektriline süüteelement (pakendist nr 5L05453), 1 vintpüssipadrun kaliiber 8x50R Lebel (pakend 5L05451), Maxima kilekott, kaheksateist (18) 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit, kümme (10) vintpüssipadrunit kaliiber 5,56x45 mm (5L05512 / 5L05511), kakssada kakskümmend kuus (226) 9x19 mm kaliibrilist püstolipadruni (5L05444/5L05443), seitse (7) vintpüssipadrunit ja kuusteist (16) püstolipadrunit (pakend 5L05448/5L05447), 34 padrunit, 5 padrunikesta (ühes kilepakendis), mis on hoiul Kaitsepolitseiameti asitõendite laos, konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg-te 1 ja 2 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist; - Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis 19E-PL0029 erinevad lõhkeaineteta objektid pakenditest nr 5L05515 (1 tk), 5L05514/5L05513 (1 tk), 5L05493/5L05492 (1 tk), 5L05489/5L05488 (9 tk), 5L05487/5L05486 (2 tk), 5L05477/5L05476 (6 tk), 5L05470 (1 tk) ja 5L05460/5L05459 (3 tk), mis jäetud EKEI-sse vastutavale hoiule, konfiskeerida KarS § 417 ja § 83 alusel ning jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-le lõhkeseadeldiste kogu täiendamiseks; - Lõhkeaineekspertiisiaktis 19E-AL0022 ainest 1 võrdluseks jäetud 2,00 g (pakend nr 5L05478/5L05479, suitsuta püssirohi), ainest 2 jäetud võrdluseks 2,00 g (pakend nr 5L05473, suitsuta püssirohi), ainest 3 jäetud võrdluseks 1,59 g (pakend nr S9003990, suitsuta püssirohi), ainest 4 jäetud võrdluseks 1,60 g (pakend nr 5L05452, suitsuta püssirohi), mis asuvad EKEI-s, konfiskeerida KarS § 417 ja § 83 alusel ning jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI-le; - CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega

1-20-2508 (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Vjatšeslav Borzenkovi süüdistatakse KarS § 415 lg 1 kvalifitseeritavas kuriteos, s.o lõhkeseadeldiste oluliste osade ja lahingumoona ning lahingumoona oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises, s.o nende ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises. Nimelt täpsemalt, Vjatšeslav Borzenkov, omamata vastavat tegevusluba lahingumoona käitlemiseks ja samuti omamata lõhkematerjali seaduses sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, omandas ebaseaduslikult kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 30. oktoobril 2019 alljärgneva: a) 2 kasutuskõlblikku lõhkeainet sisaldavat lõhkeseadeldise olulist osa, s.o kaks alumiiniumkorpusega elektridetonaatorit, millest kumbki sisaldas kokku 1,3-1,6 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet. b) 1 kasutuskõlblikku lõhkeainet sisaldava lahingumoona, s.o üks Saksa päritolu kaliiber 20x 80 mm M.- Gesch. O. Zerl tüüpi puuduva esiosaga mürsuga unitaarlasukomplekt, mille mürsk sisaldas umbes pooles ulatuses ehk 10 g kasutuskõlblikku lõhkeainet (heksogeen ja alumiiniumpulbri segu) ning hülss suitsuta püssirohu paiskelaengut massiga 13,3 g. c) 2 kasutuskõlblikku lõhkeainet sisaldavat lahingumoona olulist osa, s.o 1 Suurbritannia päritolu mürsusütik, mille detonaator sisaldas 3-5 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet ja 1 Saksa päritolu mürsusütik, mille detonaator sisaldas 3-5 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet Eelpool mainitud objektid omandas Vjatšeslav Borzenkov ebaseaduslikult Harjumaalt erinevatest kohtadest, sealhulgas Männiku metsast ja polügoonilt, leidmise teel. Leitud lõhkeseadeldise olulised osad, lahingumoona ja lahingumoona olulised osad toimetas Vjatšeslav Borzenkov ebaseaduslikult leiukohast kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil Tallinnasse oma elukohaks olevasse kortermajja aadressil xxx, kus Vjatšeslav Borzenkov hoidis neid tema poolt kasutatavas keldriboksis nr x, misjärel need sealt 30. oktoobril 2019 Kaitsepolitseiameti poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relvaseaduse § 9 lg 1 järgi on isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning leiu üle. RelvS § 83-3 lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvS § 83-33 sätestab, et sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel peab olema tegevusluba. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 83-50 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83-33 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav

1-20-2508 ettevõtja teenuse osutamise korras. RelvS § 83-51 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 83-52 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83-33 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. LMS § 8 lg 1 tulenevalt on isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, kohustatud sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu. LMS § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. LMS § 2 lg 3 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises, hävitamises. Lõhkeseadeldiseks loetakse KarS § 413 järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik.

Samuti süüdistatakse Vjatšeslav Borzenkovi KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisneb tulirelva laskemoona ja püssirohu ebaseaduslikus käitlemises ehk nende ebaseaduslikus soetamises, valdamises ja hoidmises. Vjatšeslav Borzenkov, omamata relvaseaduses (edaspidi RelvS) § 34 lg-s 2 sätestatud vastavat relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ja samuti omamata RelvS 32 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, soetas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid mitte hiljem, kui

1-20-2508 Samuti soetas, valdas ja hoidis Vjatšeslav Borzenkov enda kasutuses olevas keldriboksis nr 40 (Valdeku 112a, Tallinn) kuni 30. oktoobrini 2019 teostatud läbiotsimiseni laskekõlblikke padruneid ja püssirohtu: 1) üks (1) laskekõlblik vintpüssipadrun kaliiber 7,65 x 53 mm Mauser; 2) kakssada nelikümmend kuus (246) 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 3) tööstuslikult valmistatud suitsuta püssirohi koguses 344,9 g.

Samuti süüdistatakse Vjatšeslav Borzenkovi KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises, s.o soetamises, valdamises ja hoidmises. RelvS § 20 lg 1 p-st 5 tulenevalt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraam tulirelva oluline osa. Vjatšeslav Borzenkov sai kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 30. oktoobril 2019 oma ebaseaduslikku valdusesse Harjumaalt leidmise teel tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa, s. o Prantsusmaa päritolu kuulipilduja FM 1924 M29 kaliiber 7,5 x 54 mm MAS relvaraami nr 5069. Kuulipilduja relvaraami hoidis Vjatšeslav Borzenkov xxx kortermajas asuvas keldriboksis nr x, misjärel see sealt Kaitsepolitseiameti poolt 30. oktoobril 2019 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti käitles Vjatšeslav Borzenkov enda elukoha xxx kortermajas asuvas tema kasutatavast keldriboksis nr 40 ebaseaduslikult kuni 30. oktoobrini 2019 RelvS § 20 lg 4 p-st 6 tulenevalt tsiviilkäibes keelatud eriohtlikkusega relvade laskemoona ehk ühte (1) Vene päritolu laskekõlblikku kaliiber 12,7x 108 mm padrunit, mis leiti mis on ette nähtud laskmiseks suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Siseministri 11. detsembri 2001 määrus nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 1 p 4 kohaselt kuuluvad eriohtlikkusega relvade hulka tulirelvad alates cal 50 laskmiseks padrunitega 12,7 × 99 mm ja 12,7 × 108 mm ning nendest suurema kaliibriga vintraudse relva padruniga.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Vjatšeslav Borzenkovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Vjatšeslav Borzenkovile mõistetav karistus järgmine. KarS § 415 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör Vjatšeslav Borzenkovile mõistetavaks karistuseks 5 aasta pikkust vangistust. KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta pikkust vangistust. KarS § 4181 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 tuleb kokkuleppe kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 5 aasta pikkuse vangistuse. Tulenevalt KarS § 73 lg-test 1 ja 3 taotleb prokurör kohtult Vjatšeslav Borzenkovi suhtes karistusest osaliselt tingimisi vabastamist. Kokkuleppe kohaselt kuulub mõistetavast karistusest 6 kuud vangistust kohesele ärakandmisele ja ülejäänud 4 aastat ja

1-20-2508 6 kuud vangistust tuleb jätta tingimuslikult kohaldamata rakendades süüdistatava suhtes 5 aasta pikkust katseaega. Osalise vangistuse algusajaks tuleb lugeda kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 30. oktoober 2019. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 1460 eurot, tulirelvaekspertiisi tasu summas 420 eurot, lõhkeaineekspertiisi tasu summas 324 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tasu summas 430 eurot ning määratud korras kaitsja Karine Nersesjani tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 97,2 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku on 2731,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kokkuleppes on kokku lepitud konfiskeerimisele kuuluvates objektides.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Vjatšeslav Borzenkov KarS § 415 lg 1, § 418 lg 1, § 4181 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kokkuleppes on kokku lepitud konfiskeerimisele kuuluvas varas. Asitõendite suhtes võetavate meetmete ja konfiskeerimisele kuuluva vara osas juhindub kohus KarS §-dest 83, 417, 421 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4. KarS §-d 417 ja 421 võimaldavad konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme vastavalt sama seadustiku §-s 83 sätestatule. Vahetu objekti konfiskeerimist reguleerib KarS § 83 lg 2. KarS § 83 lg 1 võimaldab konfiskeerida ka vahendi, mida kasutatu või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks. KrMS § 126 lg 3 p 1 näeb ette, et asitõendid võidakse säilitada mh ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p-st 4 tulenevalt väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup hävitatakse. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel tulirelva ekspertiisi 19E-TB0128 kulu 420 eurot, lõhkeaineekspertiisi 19E-AL0022 kulu 324 eurot, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi 19E-PL0029 kulu summas 430 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 97,20 eurot, s.o kokku 2731,20 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tuleb Vjatšeslav Borzenkovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 227,60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.