Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2020 määrus Dmitri Paltšikovi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Dmitri Paltšikov 39211042526), määruskaebus
(isikukood
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 26.06.2018 otsusega karistati Dmitri Paltšikovi KarS § 199 lg 2 p-des 4 ja 5 järgi 3 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja rahalise karistusega 732,50 eurot ning kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg-te 1 ja 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ning rahaline karistus 732,50 eurot, millest rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt Viru Maakohtu 20.04.2017 otsuses sätestatud tingimustel. KarS § 69 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendati mõistetud liitkaristus 420 tunni üldkasulikku tööga. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab D. Paltšikov täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid elukohaga XXX.
1.1.
Viru Maakohtu 09.04.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
1.3.Viru Maakohtu 16.09.2019 määrusega rahuldati erakorralinne ettekanne ja pöörati D. Paltšikovile mõistetud kandmata karistus 9 kuud 19 päeva vangistust täitmisele.
1.4.Karistuse kandmise aja algus 28.10.2019 ja lõpp 16.08.2020.
2.Viru Maakohtu 05.03.2020 määrusega jäeti D. Paltšikov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.1.Maakohus kontrollis, kas D. Paltšikovi puhul võib kohus eeldada, et edaspidiselt käitub süüdimõistetu vabaduses õiguskuulekalt, samuti millised on tema elutingimused vabaduses ja millised tagajärjed võivad kaasneda tema ennetähtaegse vabastamisega.
2.2.Maakohus tuvastas positiivsete asjaoludena selle, et vangistuse ajal on süüdimõistetu käitumine olnud probleemideta, distsiplinaarkaristusi ei ole, osaleb tööhõives. Vabaduses on olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses või ühiselamus, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade.
2.3.Maakohtul puudus veendumus, et vabadusse sattudes ei hakka D. Paltšikov uusi kuritegusid toime panema. D. Paltšikovi enda lubadused, et ta ei hakka vabaduses uusi kuritegusid toime panema ei ole veenvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). D. Paltšikov on varem korduvalt karistatud, tal on kolm kehtivat karistust. Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. D. Paltšikovi puhul maakohtul sellist veendumust ei tekkinud.
2.4.Kuigi D. Paltšikov viibib vanglas esimest korda ning tal ei ole distsiplinaarkaristusi ei tähenda see veel, et teda tuleb kindlasti tingimisi ennetähtaega vabastada. Arvestada tuleb nii tema käitumist karistuse kandmise ajal ja enne seda kui ka väljavaateid peale vabanemist. Varasemalt aga D. Paltšikov on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, pole elanud kindlaks määratud elukohas, ei ilmunud registreerimisele, mistõttu Viru Maakohtu 16.09.2019 määrusega pöörati Harju Maakohtu 26.06.2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Peale selle pani ta kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo. Maakohtul puudus veendumus, et D. Paltšikov suhtumine on muutunud ning nüüd on ta suuteline täitma kriminaalhoolduse nõuded nõuetekohaselt. Varasemalt on süüdimõistetu kuritarvitanud ka alkoholi, mida tuleb lugeda oluliseks riskifaktoriks.
2.5.Rehabilitatsioonikeskusesse mineku soovi puutuvalt märkis maakohus, et tegemist on iseenesest hea kavatsusega, kuid samas ei ole see lubadus süüdimõistetule siduv ning vabastamise korral on ta iga hetk vaba sealt lahkuma. See lubadus ei garanteeri sisult midagi – ei seda, et isik jääb sinna elama kasvõi mingiks kindlaks ajaks või hakkab läbima seal mingeid rehabilitatsiooniprogramme või saab endale tugiisikut, töökohta, õppimise võimalusi, st üldse midagi peale kindlat elukohta elektroonilise valve võimalusega, mis maakohtu arvates on ebapiisav, et välistada uute kuritegude toimepanemise võimalust D. Paltšikovi poolt.
2.6.Viru Vangla ja prokurör toetavad D. Paltšikovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri vastav arvamus on põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa sellel põhistamata arvamusel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla argumendid on aga kohtu arvates ebapiisavad D. Paltšikovi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos D. Paltšikovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D. Paltšikov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Siinkohal arvestas maakohus ka seda, et varasemalt karistuse mõistmisel anti süüdimõistetule võimalus kanda karistus vabaduses ja asendati vangistus üldkasuliku tööga ühes allutamisega
käitumiskontrollile. D. Paltšikov aga rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja pani toime uue kuriteo, mistõttu maakohtul puudus veendumus, et praegu D. Paltšikov enam niimoodi ei käitu. Maakohtu arvates tingimisi ennetähtaega vabastamise korral ei suuda süüdimõistetu täita kriminaalhoolduse nõudeid ning elektroonilise valve kohaldamine ei lahenda seda probleemi. Arvestada tuleb ka, et D. Paltšikov kannab karistust varavastase kuriteo eest ning vabaduses puudub tal garanteeritud töökoht ja seaduslik sissetulekuallikas. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 05.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Paltšikov, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada D. Paltšikov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole hinnangu kõiki asjaolusid ja on jõudnud valele järeldusele. Tegemist on D. Paltšikovi esimese vangistusega, ta mõistab, et parem on olla kodus ja käia tööl. Üldkasuliku töö tegemisel rikkus kohustusi, kuid tal ei olnud sel ajal elukohta. Kohustuste rikkumise põhjustest rääkis ta kriminaalhooldajale, kes neid arvesse ei võtnud. Vanglas olles on ta aru saanud, et tuleb leida töökoht, aidata lapsi ja ema. Süüdimõistetu kordab üle esinevad positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristused puuduvad, on töötanud, suhted vanglaametnikega on positiivsed, on nõus läbima erinevaid programme, tal on olemas elukoht, kus teda toetatakse. Elektroonilise valve all olles ei saa ta elukohast ka lahkuda. Süüdimõistetu toob välja, et vanglasse tuli ise karistust kandma. Ennetähtaegne vabastamine võimaldaks süüdimõistetul kiiremini kohaneda, ta oleks toeks ja aitaks oma lapsi ja ema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
5.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse
kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
6.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et D. Paltšikovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud ning elukoha olemasolu. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.