Aleksandr Borissenkovi (isikukood 37907012254) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. veebruari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Aleksandr Borissenkov, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Margit Luga
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Ringkonnaprokuratuuri
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 määrus muutmata ja Aleksandr Borissenkovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Aleksandr Borissenkov kannab Viru Vanglas talle Viru Maakohtu 21. juuli 2016 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 6 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 11. jaanuaril 2016 ja lõpeb 11. jaanuaril 2022.
7. jaanuaril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Borissenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
3.Viru Maakohus jättis 17. veebruari 2020 määrusega A. Borissenkovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
1(4)
4.Kohus märkis, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Ta on vanglas töötanud. Positiivne on ka, et A. Borissenkov läbis programmi „Eluviisitreening“ ning osales vestlustel, riigikeele õppes ja vabanemiseelses nõustamises. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide läbimine ja vanglas eeskujulik käitumine automaatselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Arvestama peab ka teisi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid: vabanemisjärgseid elutingimusi, kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku.
5.Vabanemise korral soovib A. Borissenkov asuda elama isa juurde. Võimatu on ette prognoosida tema elu koos isaga, kuna seda ei ole toimunud pikkade aastate vältel ning puuduvad andmed selle kohta, millised olid nendevahelised suhted. Iseloomustuse kohaselt on ta isaga suhelnud vaid kirja ja telefoni teel. Töökoht on A. Borissenkovile tagatud.
6.Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korda (9 karistust on arhiveeritud), reaalses vangistuses on ta seitsmendat korda. Karistust kannab ta raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt vabanes A. Borissenkov eelmise karistuse (5 aastat vangistust) kandmiselt 14. augustil 2013. Vastavalt Viru Maakohtu 21. juuli 2016 otsusele pani ta uue samalaadse kuriteo toime juba 12. mail 2015, seega vähem kui kahe aasta möödumisel. Iseloomustusest nähtub veel, et kinnipeetavat on karistatud narkootikumide käitlemise eest kolmel korral. Selline käitumine A. Borissenkovi poolt on süstemaatiline.
7.Samuti on oluline, et A. Borissenkovi kuritegude soodusteguriks on märgitud mh kehv majanduslik olukord. Enamuse kasust on ta oma elus teeninud kriminaalsel teel. Kinnipeetavat tuleb tunnustada küll selle eest, et tal on vabaduses garanteeritud töökoht, kuid arvestama peab ka tema võlgu, mida on üle 5000 euro. See tähendab, et A. Borissenkovi materiaalne kindlustatus vabaduses on jätkuvalt keeruline. Seda olukorda raskendab veelgi tema narkosõltuvus. Positiivne on, et kinnipeetav on praeguse vangistuse ajal läbinud sõltuvusega seotud tegevusi, kuid seda tegi ta ka varasema vangistuse ajal. Vaatamata sellele jätkas ta narkootikumide tarvitamist ja nende käitlemist. Kõik see kokku aga suurendab omakorda uute kuritegude toimepanemise riske.
8.Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on A. Borissenkovil välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Tema korduvalt toimepandud ühiskonnaohtlikud kuriteod viitavad sellele, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid norme ja reegleid. Kinnipeetava varasem elukäik on näidanud, et ta ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus kindlate käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega ning konkreetne koostöö kriminaalhooldusametnikuga, siis antud kinnipeetava kohta koostatud iseloomustus seda ei toeta. Pigem tuleb asuda seisukohale, et A. Borissenkov ei järgi kehtestatud nõudeid ning jätkab kuritegelikku tegevust.
9.A. Borissenkovi vabastamine vangistusest tingimisi peaaegu kaks aastat enne tähtaega ei ole seega millegagi põhjendatud. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav ei jätka kuritegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada ühiskonna üldise õiglustundega. A. Borissenkovi vabastamisel vangistusest enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud.
10.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused A. Borissenkov ja tema kaitsja Kaido Kooga. K. Kooga kaebuse lahendas Tartu Ringkonnakohus 10. märtsi 2020 määrusega.
12.märtsil 2020 registreeriti ringkonnakohtu menetlusse ka A. Borissenkovi enda määruskaebus.
11.A. Borissenkov taotleb Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. A. Borissenkov märgib etteheitvalt, et maakohus on korduvalt viidanud tema varasematele kuritegudele ning ignoreerinud tema paranemise protsessi 2(4)
vangistuse ajal. Ta on edukalt läbinud terve rea parandusprogramme, sh rehabilitatsiooni grupis anonüümsed narkomaanid, töötanud, hoidnud sidet lähedastega ning maksnud võlgu. Ebaõige on ka kohtu hinnang tema suhte osas oma isaga. Ütlemine, et tema elu isa juures on raske prognoosida, kuna nad ei ole ammu näinud, on vastuolus resotsialiseerimise põhiideega. Erinevate astmete kohtud on toonitanud seda erilist rolli, mida mängib lähedaste toetus süüdimõistetule pärast vanglast vabanemist. Arusaamatu on ka, et vangla erinevalt eelmisest korrast keeldus tema vabastamist toetamast. Ometi on tema käitumine vahepeal muutunud paremaks. Vangla eeskujul toimis ka prokuratuur, kuigi tema suhtes tehti kohtuotsus kokkuleppemenetluses ja kokkuleppe sõlmimisel lubas prokurör toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Vangla ja prokuratuuri praegune käitumine paneb kahtluse alla nende antud hinnangute objektiivsuse. Ta juhib ka tähelepanu sellele, et tema kirjalikus iseloomustuses ei ole nimetatud anonüümsete narkomaanide programmi läbimist. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Nagu käesoleva määruse punktis 10 mainitud, lahendas Tartu Ringkonnakohus
10.märtsi 2020 määrusega A. Borissenkovi kaitsja määruskaebuse taotluses tühistada Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 määrus ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast. Maakohtu määrus jäi ringkonnakohtu määrusega muutmata ja kaitsja kaebus rahuldamata. Kolleegium jääb kõigis selles varasemas määruses väljendatud seisukohtade ja põhistuste juurde.
13.A. Borissenkov põhjendab taotlust vabastada ta ennetähtaegselt vanglast suuresti samade argumentidega kui seda tegi kaitsja, s.o toonitab enda head käitumist ja pingutusi vanglas (sh anonüümsete narkomaanide tugigrupi töös osalemist) ning vabanemisjärgseid elutingimusi, s.o iseäranis elama hakkamist isa juures ja võimalust arvestada lähedaste toetusega. Kaitsjale vastates selgitas ringkonnakohus 10. märtsi 2020 määruses, et maakohus omistas õigesti ja põhjendatult võrdluses nende asjaoludega suurema kaalu A. Borissenkovi kuriteo asjaoludele ning eelneva elukäigu ja isiku kohta käivatele andmetele. Süüdimõistetu määruskaebust läbi vaadates jääb ringkonnakohus oma selle varasema seisukoha juurde ning üle seda ei korda.
14.Veel leiab A. Borissenkov määruskaebuses, et maakohus pidas justkui vääralt ette prognoosimatuks tema suhteid isaga. Tehes küll sellise etteheite, ei too süüdimõistetu välja aga ühtegi argumenti, mis esimese astme kohtu sellise hinnangu ümber lükkaks. Samas ei ole kõnealusel asjaolul ka ülemäära suurt tähendust. Nimelt oleks A. Borissenko kuriteo asjaolude, eelneva elukäigu ja isiku kohta käiva teabe põhjal tehtav ohuprognoos tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks liialt negatiivne ka olukorras, kus tema head suhted isaga ning nende kooselu laabumine oleks väljaspool kahtlust. Head elutingimused vabaduses ei ole kindlasti mitte määravaks KarS § 76 lg-s 4 loetletud eelduste kogumis ega too kaasa kinnipeetava vabastamist olukorras, kus temast lähtuv retsidiivsusrisk on maandamata.
15.Viimaseks peatub ringkonnakohus A. Borissenkovi väitel, et talle jääb arusaamatuks vangla ja prokuratuuri keeldumine tema vabastamist toetamast. Kohtukolleegium ei saa kommenteerida vangistusasutuse ja prokuratuuri seisukohti. Küll selgitab kolleegium, et vangla ja prokuratuuri positsiooniga kohtud seotud ei ole, v.a üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegium 28. aprilli 2020 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seega ei saa vangla ega prokuratuuri arvamused olla kunagi ei isiku vabastamise ega ka vabastamata jätmise aluseks. Praegugi kujundas esimese astme kohus oma seisukoha KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamise tulemusena ja vastavalt oma siseveendumusele.
3(4)
16.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 määruse muutmata ning A. Borissenkovi määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ Erkki Hirsnik
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.