lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-4955/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-4955/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1080
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-4955/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.07.20191-19-4955/49Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.08.20201-19-4955/53Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-19-4955

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. veebruari 2020 määrus Allar Soodami vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Allar Soodam (ik 38302102234), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 määrus sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse ja lugeda Allar Soodami karistusaja alguseks 5. jaanuar 2020.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega tunnistati A. Soodam süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Soodam ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
2.
Kriminaalhooldusametnik esitas 01.10.2019 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes A. Soodamile mõistetud tingimisi karistus täitmisele pööramist, kuna viimane rikkus registreerimiskohustust, kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas ja saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti Vabariigist lahkumiseks.
3.Viru Maakohtu 17.02.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja A. Soodamile tingimisi mõistetud kandmata karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.01.2020, mil ta Soomes väidetavalt kinni peeti (lk 166).
4.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Soodami poolsed kriminaalhooldusnõuete rikkumised on tõendamist leidnud. A. Soodam on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ei suuda kehtestatud reeglitesse alluda, mistõttu on kriminaalhoolduse edasine teostamine ebamõistlik ja A. Soodam tuleb saata vangistust kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ega juhuslike rikkumistega ning isik on oma õigustest ja kohustustest aru saamist kinnitanud allkirjaga. A. Soodam ei suutnud käitumiskontrolli nõuete täitmisega hakkama saada isegi lühikese perioodi vältel, mis oli kohtuotsuse kuulutamise ja reaalse vangistuse kandmise vahepealsel ajal. Sellest tulenevalt on ebatõenäoline, et A. Soodam oleks ka edasiselt suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma. A. Soodam selgitas, et läks Rootsi kehva majandusliku olukorra tõttu. Samas ei osanud A. Soodam selgitada, kuidas paraneks tema majanduslik olukord sel määral, et oleks välistatud tema taaskordne Eestist ärasõit. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine A. Soodami suhtes ei ole enam otstarbekas, kuna see ei täidaks karistuse mõistmise eesmärke. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Soodam, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
6.A. Soodam on seisukohal, et ta ei ole rikkunud temale määratud kohustusi. Ta elas kohtu poolt määratud elukohas ja käis määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonnas märkimas. Samuti ei ole ta tarvitanud alkoholi. Ühtlasi müüs ta maha temale kuuluva mootorsõiduki, kuna tal puudub juhtimisõigus. A. Soodam ei läinud 16.08.2019 õigeaegselt karistust kandma, kuna tema materiaalne olukord oli väga kehv. Kui ta oleks jätnud oma elukaaslase rahata, ei oleks viimane suutnud tasuda korteriüüri, samuti süüa osta. A. Soodam otsustas elukaaslasega Rootsi minna ja pärast poolt aastat töötamist saanuks ta määratud karistuse ära kanda ning A. Soodami elukaaslane saaks materiaalselt hakkama. Kui A. Soodam peaks temale määratud karistuse täies ulatuses ära kandma, jääks ta ilma nii elukaaslasest, elukohast kui ka töökohast. Sellisel juhul ei oleks tal aga vabaduses midagi, mis motiveeriks teda seaduskuulekalt elama. See ei saa aga kindlasti karistuse eesmärgiks olla. A. Soodam taotleb, et talle antaks võimalus kanda pool mõistetud vangistusest tingimisi kahe aastase katseajaga. Firma, kus ta Rootsis töötas, on Eesti firma, mistõttu leitaks talle ka Eestis tööd. Samuti taotleb A. Soodam lugeda tema karistusaja alguseks 05.01.2020, mil ta vahistati, sest 06.01.2020 etapeeriti ta Vantaa vanglasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole määruskaebuses taolisi argumente, millest tingituna kuuluks maakohtu määrus tühistamisele.
8.Esmalt leiab ringkonnakohus, et A. Soodami poolsed kriminaalhooldusnõuete rikkumised on vastupidiselt määruskaebuses toodule üheselt tuvastamist leidnud. Kriminaalkolleegium selgitab, et kriminaalhoolduse eesmärgiks ei ole vaid süüdimõistetu poolt edasiste kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Kriminaalhoolduse edukat läbimist aitavad tagada

käitumiskontrolli raames süüdimõistetule määratavad distsiplineerivad kohustused, mis peaksid tagama süüdlase edasise resotsialiseerumise. Asja materjalid näitavad aga ilmekalt, et A. Soodamil puudub sisemine tahe ja motivatsioon täita temale määratud kohustusi.

9.Tegelikkuses hakkasid probleemid A. Soodamiga juba kriminaalhooldusperioodi alguses, mil ta jättis ilmumata nii teisele (13.08.2019) kui ka kolmandale (19.09.2019) kokku lepitud registreerimisele. Samuti jättis ta registreerimisele ilmumata ka 25.09.2019. Lisaks nähtub asja materjalidest sedagi, et ta ei elanud ka kohtu poolt määratud elukohas ja lahkus ilma kriminaalhooldusametniku vastava loata Eesti Vabariigist Rootsi.
10.Ainetu on väita, et A. Soodam oli sunnitud Eestist majanduslikel põhjustel lahkuma. Nimelt oli isik igati teadlik, et ta on kohtu poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja seega ka teadlik sellest, et vastava keelu korral ei oleks ta ühelgi juhul tohtinud Eestist lahkuda. A. Soodam jäi juba kriminaalhooldusperioodi alguses kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks, mistõttu sisulist kriminaalhooldust viimase suhtes teostada ei ole saadudki. Samuti ei ole A. Soodam kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmisest eelnevalt teavitanud ega selle kohta esitanud vastavaid tõendeid. Seetõttu puudus kriminaalhooldusametnikul igasugune teave A. Soodami tegeliku asukoha kohta, kuna kohtu poolt määratud elukohas isik ei elanud. Samuti ei küsinud ta ka luba Eesti Vabariigist lahkumiseks. Eeltoodust tulenebki A. Soodami küüniline suhtumine temale määratud kohustuste täitmisesse – isik on olnud igati teadlik enda kohustusest, kuid sellest hoolimata rikkus neid järjepanu. Märkimisväärne on ka seegi, et ta ei olnud kätte saadav ka maakohtule, mistõttu tuli isik tagaotsitavaks kuulutada ja tema suhtes tuli välja anda Euroopa vahistamismäärus.
11.Mis puudutab aga A. Soodami taotlust võimaldada tal kandmata karistusest kanda ära üksnes pool, siis eeltoodu ei ole seadusest tulenevalt võimalik (vt KarS § 74 lg 4). Küll aga leiab ringkonnakohus, et kuna vastava tõendi (lk 184) kohaselt isik Soome Vabariigis kinni peeti mitte 06.01.2020, vaid 05.01.2020, siis tuleb tema karistusaja alguseks lugeda 05.01.2020.
12.Kokkuvõtvalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral A. Soodam suure tõenäosusega jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel registreerimiskohustuse rikkumist, mis ei ole aga kooskõlas käitumiskontrolli eesmärgiga. Seega ei ole A. Soodami õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole A. Soodami puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb tema karistus pöörata täitmisele.
13.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.02.2020 määruse sisuliselt muutmata, kuid teeb sellesse täpsustuse karistuse kandmise aja alguse osas. Määruskaebus rahuldada osaliselt. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.