lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-4955/53

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-4955/53
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1079
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-4955/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.07.20191-19-4955/37Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.03.20201-19-4955/49Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.08.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30. september 2020

Kohtuasja number

1-19-4955

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

K.N-i (isikukood ) vangistusest XXX tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. augusti 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu K.N, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. augusti 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 4. juuli 2019 otsusega tunnistati K.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust, millest eelvangistuse karistuse hulka lugemise järel jäi kandmisele 11 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati K.N-ile koheselt ärakandmisele 6 vangistuskuud ning ülejäänud karistusosa 5 kuud 27 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7
2.Viru Maakohus saatis 24. juulil 2020 K.N-ile kirja, milles kohustas teda tulema Viru Vanglasse karistust kandma mitte hiljem kui 16. augustil 2019. K.N määratud ajaks vanglasse ei läinud. Nagu hiljem selgus, oli ta 16. augustil 2019 lahkunud Rootsi. Ta peeti kinni
5.jaanuaril 2020 ja toimetati vanglasse.
3.17. veebruari 2019 määrusega pööras Viru Maakohus K.N-i kandmata karistuse 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Tema karistusaja alguseks loeti 5. jaanuar 2020, s.o vanglasse viimise aeg, ning karistusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2021.
4.30. juunil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
5.Vangla ja prokuratuur toetasid K.N-i vabastamist.
6.Viru Maakohus jättis 28. augusti 2020 määrusega K.N-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetu on vanglas töötanud majandustöödel ning vabanemisel on tal elukoht ja võimalus asuda tööle OÜ-sse 7 Meistrit. Need asjaolud ei kaalu aga üles negatiivset teavet, ehk alljärgmist. K.N-il on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Praegu kannab ta vangistust joobes juhtimise eest, mis on toime pandud korduvalt. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole K.N siiani saanud aru oma rikkumise tõsidusest. Ta nimelt leiab, et suudab autot juhtida alkoholijoobes olles sama hästi kui kainena ning ei sea sellega kedagi ohtu. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga ja kuriteod on valdavalt olnud toime pandud alkoholijoobes. Seetõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Ka vangistuses ei ole K.N käitunud õiguspäraselt, kuna tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Ka on oluline, et Viru Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega mõistetud karistusest oli K.N täielikult tingimisi vabastatud ühes käitumiskontrollile allutamisega, kuid 4. juunil 2015 tuli Viru Maakohtul see karistus täitmisele pöörata. Seda põhjusel, et süüdimõistetu ei täitnud kontrollnõudeid: ei ilmunud registreerimisele ning lahkus ilma kriminaalhooldusametniku loata Eestist. Sarnane käitumismuster on kordunud ka käesolevas kriminaalasjas. K.N rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas ning lahkus Rootsi, kuigi pidi asuma karistust kandma. Eeltoodust tulenevalt puudub praegugi kindlus, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
7.Maakohtu määruse peale esitas 3. septembril 2020 määruskaebuse K.N , paludes lahendi tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. K.N-i arvates on ta teinud kõik selleks, et mitte enam seadusega pahuksisse minna ja purjuspäi sõitmist vältida. Ta on müünud maha oma sõiduvahendid ja ka alkoholi tarvitab ta varasemast oluliselt vähem. Tal on elu- ja töökoht. Isikuvastaseid kuritegusid pole ta sooritanud ning tulirelvadega ei ole temal kokkupuudet olnud 20 aastat. Enne karistuse täitmisele pööramist olid tal rahalised probleemid ja seetõttu lükkas ta vangistuse kandmist edasi. Kriminaalhooldaja juures käis ta aga korrapäraselt ja alkoholi ei tarvitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et K.N-i ei saa tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Nimelt ei ole ka kohtukolleegiumil usku sellesse, et kinnipeetav käitub edaspidi õiguskuulekalt.
9.Maakohus tegi kindlaks, et K.N-il on neli kehtivat kriminaalkaristust ja ka vanglas on ta olnud korduvalt: praegune vangistus on koguni kuues. See tähendab, et karistamistest K.N end mõjutada lasknud ei ole. Seda arvestades ei pea kohtukolleegium võimalikuks arvata, et nüüdne vangistus on süüdimõistetu õiguskuulekaks muutnud. Niisugune negatiivne hinnang saab kindlust ka sellest, et vangistuseski pole K.N suutnud korrareeglitele alluda. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest.

2(3)

10.Põhjendatult leidis maakohus edasi sedagi, et K.N-i kuritegeliku käitumise jätkumise oht on iseäranis suur, kui süüdimõistetu hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama. Nimelt selgub, et K.N on varem korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Juba kaks viimast karistust on ta saanud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ringkonnakohus ei ole veendunud selles, et K.N on motiveeritud kaineks eluviisiks. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et alkoholiprobleem on süüdimõistetul juba alates 17. eluaastast. Vangistusasutus märgib ka, et eelnevate vanglakaristuste ajal on K.N osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid teda on programmist välja arvatud. Seda seetõttu, et ta ei töötanud aktiivselt kaasa, ei täitnud ülesandeid ega olnud muutusteks kuidagi motiveeritud. Praeguse kinnipidamise ajal tema alkoholi tarvitamise probleemiga tegeletud pole. Samuti ei näe kohtukolleegium K.N-i puhul sedagi, et ta võiks tahta kainena püsida juba soovist vältida uusi kuritegusid. Nimelt on maakohus välja toonud, et süüdimõistetu ei ole senini aru saanud joobeseisundis sõiduki juhtimise kui rikkumise tõsidusest, s.o enda hinnangul suudab ta alkoholijoobes olles autot juhtida sama hästi kui kainena. Jah, süüdimõistetu märgib määruskaebuses küll tõesti, et ta plaanib alkoholi tarvitamist vähendada, et ta autorooli purjuspäi enam ei istu ning et sellel eesmärgil on ta müünud oma sõiduvahendid. Tema sellistel sõnadel ei ole eelneva valguses aga kaalu. Ka tuleb tähele panna, et alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda K.N isegi mitte ei luba.
11.Ka asjaolule, et tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamisel allutatakse süüdimõistetu käitumiskontrollile, ei omista ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga praeguselt erilist tähtsust. K.N ei läinud praegust vangistust kandma vabatahtlikult, vaid lahkus selle asemel Eestist. Millistel põhjustel ta nii toimis, oluline ei ole. Määruskaebuses on süüdimõistetu märkinud, et vähemalt kriminaalhooldaja juures käis ta korrapäraselt ja alkoholi ei tarvitanud. Arvestades seda, et Rootsi läks K.N vaid natuke rohkem kui kuu pärast kohtuotsuse kuulutamist, on selline õigustus küllaltki kummaline. On selge, et käitumiskontroll ei garanteeri seda, et K.N alkoholist loobub ega pane enam kuritegusid toime.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. augusti 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Erkki Hirsnik

/allkiri/ Tiit Lõhmus

/allkiri/ Ingeri Tamm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja