Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

4) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 03.08.2019 kell 20.00 kuni 04.08.2019 kell 16.00 tungis lukustuse lõhkumise teel xxx korterite nr x, x jax keldriboksidesse, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, R. K. ́ele, H. T. ́le ja A. V. ́ile kuuluvaid esemeid järgmiselt: 





Nii tungis ta tabaluku lõhkumise teel korter nr x juurde kuuluvasse keldriboksi, kust võttis R. K. ́ele kuuluvalt jalgrattalt Scott sadula maksumusega 30 eurot ja kaks porilauda kogumaksumusega 20 eurot. Vargusega on tekitatud R. K. ́ele varalist kahju kogusummas 50 eurot. Nii tungis ta tabaluku lõhkumise teel korter nr x juurde kuuluvasse keldriboksi, kust võttis A. V. ́ile kuuluva ketaslõikuri Metabo maksumusega 189 eurot ja tööriistakasti maksumusega 34,90 eurot. Vargusega on tekitatud A. V.ile varalist kahju kogusummas 223,90 eurot. Nii tungis ta tabaluku lõhkumise teel korter nr x juurde kuuluvasse keldriboksi, kust võttis H. T. ́le kuuluva akutrelli AEG komplekti maksumusega 213,74 eurot ja jalgratta pumba maksumusega 19 eurot. Vargusega on tekitatud H. T.le varalist kahju kogusummas 232,74 eurot.

5) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 05.09.2019 kuni 06.09.2019 kell 09.00 tungis xxx asuva kortermaja keldrisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I. A. ́le kuuluva ketalõikuri Metabo koos kettavahetuse võtmetega (2tk) kogumaksumusega 50 eurot, kolm karpi kettaid kogumaksumusega 50 eurot, punast värvi metallkarbi, milles torx ja kuuskant otsikud maksumusega 25 eurot, kohvri kirjaga Makita, milles akutrell koos laadija, varuaku ja kruvikeerajate otsikud kogumaksumusega 75 eurot, musta värvi plastkarbi kruvikeerajatega maksumusega 10 eurot, kolm taskulampi (Osram, Kinzo, Bauhaus) kogumaksumusega 30 eurot, ehituslambi Bauhaus maksumusega 10 eurot, firma Inwell kruvikeerajad (11tk) koos kruvikeerajate otsikutega kogumaksumusega 40 eurot, musta värvi plastkohvri erinevate tööriistadega maksumusega 50 eurot, narre (1(4 tolli, firma Matador) maksumusega 10 eurot ja padrunivõtmete komplekti (1⁄2 tolli, 23 osa) musta värvi karbis maksumusega 40 eurot. Vargusega on tekitatud I. A. ́le varalist kahju kogusummas 390 eurot. 6) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 tungis xxx korteri nr x keldriboksi tabaluku lõhkumise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, G. L. ́ile kuuluva ketaslõikuri Makita maksumusega 230 eurot. Vargusega on tekitatud G. L. ́ile varalist kahju summas 230 eurot. 7) Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti ajavahemikul 10.09.2019 kuni 16.09.2019 tungis xxx kortermaja keldrikorrusel asuva soojussõlme seina avause ees oleva katte eemaldamise teel, kust võttis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, H. K. ́ile kuuluva jalgratta Bottecchia (raaminumber xxx) maksumusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud H. K. ́ile varalist kahju summas 200 eurot. Seega pani M.B oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.B tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi osaliselt. Tunnistas ennast süüdi kõikides episoodides, v.a 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 xxx episoodis. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste

juurde, v.a 08.09.2019 kell 16:00 kuni 14.09.2019 kell 11.10 xxx episoodis antud ütlused. Nimetatud episoodi osas soovis anda ütlusi. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 07.07.2019 14:00 kuni 08.07.2019 kell 17:50 Puhangu tn 63 episood: - 08.07.2019 kannatanu O. L. ütlused (I kd lk 147-148), - 15.07.2019 kannatanu O. L. elektronkirjad koos piltidega(I kd lk 149-157, 162-163), - 11.09.2019 kannatanu O. L. ütlused (I kd lk 158-162), - 28.10.2019 kannatanu O. L. ütlused ja allkiri (I kd lk 164-166, 182), - politseiametniku V. G. ettekanne ja allkiri (I kd lk 168-171), - tunnistaja V. U. ütlused (I kd tlk 172-174), - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd lk 175-181), - Sündmuskoha vaatlusprotkoll fototabeliga (I kd lk 187-199), - 12.07.2019 ekspertiisimäärus (I kd lk 201), - 02.08.2019 ekspertiisi akt 19E-GE0755 (I kd lk 202-204), - Taotlus kriminalistikase vaatluse teostamiseks (II kd lk 114), - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd lk 115-125), - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd lk 126-134), - 02.10.2019 jalatsijälje ekspertiisimäärus (II kd lk 135-137), - 23.10.2019 ekspertiisi akt 19E-TJ0018 (II kd lk138-144). -

29.07.2019 kannatanu A. L. ütlused (I kd lk 227-230), 28.10.2019 kannatanu A. L. ütlused (I kd lk 237-242), 03.12.2019 kannatanu A. L. ütlused (I kd lk 246-250), Sündmuskoha vaatlusprotkoll fototabeliga (I kd lk 257-264), 01.08.2019 ekspertiisimäärus (I kd lk 265), Ekspertiisiakt 19.09.2019 nr 19E-GE0850 (I kd lk 266-268).

-

tunnistaja K. V. ütlused (I kd lk 70), kannatanu K. V. ütlused (I kd lk 76-78), sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 80-100), politseiametniku B. K. ettekanne (I kd lk 102), 05.08.2019 ja 30.08.2019 ekspertiisimäärused (I kd lk 104 ja 109), 27.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0866 ja 23.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0959 (I kd lk 105-106 ja 110-112).

-

04.08.2019 ja 09.09.2019 kannatanu H. T. ütlused (I kd lk 1-9), 11.09.2019 kannatanu R. K. ütlused (I kd lk 15-19), asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (II kd lk 162-166), 05.12.2019 kannatanu R. K. ütlused ja allkiri (I kd lk20-21, II kd lk 167), kannatanu A. V.i ütlused (I kd lk24-30), Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd lk 34-59), 06.08.2019 ekspertiisimäärus (I kd lk 63). 23.08.2019 ekspertiisiakt nr 19E-GE0865 (I kd lk 64-66).

-

I. A. esitatud süüteoteade (I kd lk 211-213), politseiametniku K. K. ettekanne koos piltidega (I kd lk 214-216), 19.09.2019 kannatanu I. A. antud ütlused (I kd lk 217-221), 26.10.2019 asitõendite vaatlusprotokoll fototabeliga (II kd lk 148-160), eseme üleaandmise-vastuvõtmise akt (II kd lk 161), 29.10.2019 kannatanu I. A. antud ütlused (I kd lk 222-224).

-

kannatanu G. L. ütlused (I kd lk 282-283), politseiametniku J. B. ettekanne (I kd lk 281), sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd lk 1-29), 23.09.19 ja 21.10.19 ekspertiisimäärused (II kd lk 32 ja 42), 16.10.19 ekspertiisiakt nr 19E-GE1091 ja 29.10.19 ekspertiisiakt nr 19E-GE1206 (II kd lk 3338 ja 44-46),

-

kannatanu H. K. ütlused (I kd lk 274-276), Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd lk 168-170), kannatanu H. K. allkiri (II kd lk 171).

-

16.09.2019 Kahtlustatava M.B ütlused (II kd lk 71-75), 16.09.2019 kahtlustatava M.B ütlused (II kd lk 76-79), Nimekiri välja antud esemetest koos fototabeliga (II kd lk 80-113), 24.10.2019 Kahtlustatava M.B ütlused (II kd lk 193-198), ütluste ja olustiku seostamise protokoll (II kd lk 199-213), 04.12.2019 kahtlustatava M.B ütlused (II kd lk 244-247), koopia elamisloast XXX (II kd lk 49), karistusregistri väljatrükk (II kd lk 50-55), 01.03.2017 Harju Maakohtu otsus nr 1-16-11514 (II kd lk 56-57), 05.06.2018 Tartu Maakohtu.määrus nr 1-16-11514 (II kd lk 60-61), 21.01.2019 Tartu Maakohtu määrus nr 1-16-11514 (II kd lk 62-64).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri seisukoha ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele:

M.B süü 07.07.2019 - 08.07.2019.a xxx episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi ning jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses selgitas, et üks esimesi kohti, kus ta varastamas käis, oli xxx asuva kortermaja kelder, kust 08.07.2019.a hommikul varastas jalgratta Merida, mille müüs oma tuttavale ning näpitsad, mille viskas mingi aja pärast minema. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu O. L.i ütlused, mille kohaselt 08.07.2019.a kell 17.50 avastas kannatanu, et tema keldriboks nr x on lahti murtud ning keldriboksis asunud jalgratas Merida ja lõiketangid Visent on varastatud. Jalgratas oli jalgratta lukuga lukustatud. Kannatanu käis oma keldriboksis ka 07.07.2019.a kell 14.00, mistõttu teab, et siis oli keldriboksiga kõik korras. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et kõnealusel keldriboksil nr 24 oli uks eest ära tõstetud ning luku kinnituskoht oli lahti murtud. Samuti leiti sündmuskohalt käe- ja jalatsijälgi. Vastavalt ekspertiisiakti nr 19E-GE075 eksperdiarvamusele, keldriboksi nr 24 ees olevalt metalltorult võetud proovist leiti DNA-profiil, mis on kokkulangev M.B DNA-profiiliga. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on tunnistaja V. U.i poolt väljaantud jalgratast, mille ta oma ütluste kohaselt ostis tundmatult isikult 05.08.2019.a. Kannatanu tundis V. U.i poolt politseile üleantud jalgratta ära ning kinnitas, et see on tema jalgratas, mis keldriboksist varastati. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on M.B poolt üle antud jalatseid Adidas. Ekspertiisi akti nr 19E-TJ0018 kohaselt osad sündmuskohalt leitud jalatsi jäljefragmendid võivad olla jäetud M.B poolt vabatahtlikult väljaantud jalanõudega. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga (sh fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokollidega (koos fototabelitega) ning

ekspertiisiaktidega tõendamist leidnud M.B poolt vahemikus 07.07.2019 14:00 kuni 08.07.2019 kell 17:50 võõraste vallasasjade (jalgratas Merida Matts Special Edition ja lõiketangid Visent) äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus keldriboksi tabaluku kinnituse ning võttis keldrist kannatanule kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk või selle kinnituskoht eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 27.07.2019 - 29.07.2019.a xxx episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Vastavalt kohtueelses menetluses antud ütlustele, tungis M.B 29.09.2019.a hommikul xxx kortermaja keldrisse, kust varastas graveerimismasina koos lisatarvikutega ning veel erinevaid asju, kokku 3 riide- ja kilekotti asjadega. Kuulis, et keegi tuleb ning ehmus ja jooksis tagasi keldrisse. Pärast seda võttis keldrist vaid jalgratta ja 2 pudelit veini. Mis jalgrattast edasi sai, ei mäleta, veinid jõi ära. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu A. L.i ütlused, mille kohaselt ajavahemikul 27.07.2019 kell 22.00 kuni 29.07.2019 kell 10.00 varastati tema keldriboksist jalgratas Scott Aspect, tööriistakast, milles soonefrees Flex, klambripüstol, nihkmõõdik Topex ning kaks pudelit veini maksumusega 15 eur/tk, kuid lahkumisel jäeti osa nimetatud esemetest sündmuskohale. Nimelt 29.07.2019 hommikul kella 10.00 paiku leiti xxx tänavapoolse keldriukse juurest Rimi kott, milles tööriistakast, milles omakorda soonefrees Flex, klambripüstol, nihkmõõdik Topex ning üks pudel veini. Nimetatud esemed tagastati A. L.ile. Kannatanu ei ole tagasi saanud jalgratast ning ühte pudelit veini. Kannatanu esitas tsiviilhagi. Süüdistatava sõnul jõi ta ära kaks pudelit veini, kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt üks pudel veini. Kohus tõlgendab lahknevusi süüditava kasuks ja lähtub siinkohal kannatanu ütlustest ning esitatud süüdistusest. Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga kinnitab, et keldriboksi ukse küljes olev luku kinnitus on ära lõhutud. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et sündmuskohalt võeti DNA-proovid. Ekspertiisiakti nr 19E-GE0850 eksperdiarvamuse kohaselt on sündmuskohalt veinipudelilt ja tööriistakohvri käepidemelt leitud DNA -segaprofiilides eristatav peamine DNA-profiil kokkulangev M.B DNA-profiiliga. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) ning ekspertiisiaktiga tõendamist leidnud M.B poolt ajavahemikus 27.07.2019 kell 22.00 kuni 29.07.2019 kell 10.00 võõraste vallasasjade (jalgratas Scott ja veinipudel) äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus keldriboksi tabaluku kinnituse ning võttis keldrist kannatanule kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk või selle kinnituskoht eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 01.08.2019 – 02.08.2019.a xxx episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. M.B on end xxx varguse episoodis täielikult süüdi tunnistanud nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Eeluurimisel selgitas süüdistatav, et tungis 02.08.2019.a varahommikul avatud akna kaudu xxx kortermaja keldrisse ning võttis sealt nurksae Metabo ja vinkelraua ning müüs need läbi oma tuttavate edasi. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja K. V.i ütlused, mille kohaselt 02.08.2019.a kell 7.08 sai ta naabrilt meili, et nende majas on keldriboksidesse sisse murtud. Naabri sõnul 01.08.19 kella 22 ajal oli kõik veel korras. Tunnistaja K. V.i sõnul varastati temale kuuluvast keldriboksist tema vennale K. V.ile kuuluvad esemed- nurksaag Metabo 216M ja vinkelraud. Kannatanu K. V. kinnitas, et varastatud esemed kuulusid talle. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et keldrisse on sisenetud akna kaudu, aknal olid tolmuärastusjäljed ning aken oli avatud. Ühtlasi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, et xxx murti sisse mitmesse keldriboksi ning mh oli ka tunnistajale K. V. kuulunud keldriboksi luku kinnituskoht lõhutud. Ekspertiisiaktidest 19E-GE0866 ja 19E-GE0959 nähtub, et keldriakna raamilt võetud proovi puhul ei saa kindlalt välistada M.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) ning ekspertiisiaktidega tõendamist leidnud M.B poolt ajavahemikus 01.08.2019 kell 22.00 kuni 02.08.2019 kell 07.08 vallasasjade (nurksae ja vinkelraua) äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus tabaluku kinnituse ning võttis keldriboksist kannatanule K. V.ile kuulunud esemed, lahkus sündmuskohalt ning müüs esemed tuttavate kaudu edasi - nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Samuti nähtub teo objektiivsetest asjaoludest, et vargus on toimepandud sissetungimisega. M.B sisenes keldrisse akna kaudu, mis ei ole kindlasti õiguspäraseks sisenemiseks mõeldud. Keldriboksi uksel ja tabalukul on ka kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk või selle kinnituskoht eelnevalt lõhkuda. Seega, sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 03.08.2019 – 04.08.2019.a xxx episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. M.B tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil. Kohtueelses menetluses selgitas, et 04.08.2019.a varahommikul kella 5-6 asjal tungis ukselukkude lõhkumise teel xxx asuva maja keldrisse, kust varastas kolmest keldriboksist erinevaid esemeid. Ühest boksist varastas tööriistakasti ja ketaslõikuri Metabo, teisest boksist akurelli AEG ja jalgratta pumba, kolmandast boksist varastas jalgrattalt Scott sadula, porilaudu ei võtnud. Kõik peale sadula müüs erinevatele inimestele edasi. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanute H. T., R. K.e ja A. V.i ütlused. H. T. sõnul sai ta 04.08.2019.a majaelanikult info keldriboksi sissemurdmise kohta ning olukorda uurides avastas, et temale kuuluvast keldriboksist on varastatud akutrelli komplekt ja jalgratta pump. Sisse oli murtud ka kahe teise majaelaniku keldriboksi. Vastavalt R. K.e ütlustele, 04.08.2019.a õhtupoole selgus, et tema keldriboksi on tabaluku lõhkumise teel sisse murtud ning keldriboksist on varastatud tema jalgratta Scott Aspect sadul ja mõlemad porilauad. Kannatanu A. V.i ütluste kohaselt sai ta 04.08.19.a ühistu esimehelt info, et tema keldriboksi on sisse murtud. Kontrollimisel selgus, et varastati tööriistakast koos selles olnud Metabo nurklihvijaga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab, et xxx kortermaja keldri mitmete keldribokside ustel on murdmis- ja muukimisjäljed, leiti mitmeid katkiseid tabalukke ja tabaluku kinnituskohti. Lukuraamilt leiti sõrmejälg, puuteproovid võeti jalgratta sadula regulaatorilt.

Vastavalt ekspertiisiakti nr 19E-GE0865 eksperdiarvamusele, saadi jalgratta sadula regulaatorilt võetud proovist DNA -analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev M.B DNA -profiiliga. 23.10.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll koos R. K.e ütluste ja kinnitusega (II kd lk 167) kinnitavad, et M.B poolt vabatahtlikult üle antud jalgrattal Nikishi, oli paigaldatud R. K.e keldriboksist varastatud jalgratta sadul ja poritiib. R. K. tundis fotodelt ära temale kuuluva sadula ja tagumise poritiiva. Kuigi M.B porilaudade vargust ei tunnistanud, nähtub kannatanu R. K.e ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist, et tagumine poritiib oli kinnitatud sadula külge, mille sai isik tagasi. Kannatanu on saatnud e-kirjaga foto (I kd lk 18) oma rattast, millelt on näha mõlemad poritiivad, mistõttu on eluliselt usutav ja seda kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka fotod ja asitõendi vaatlusprotokoll, et M.B varastas ka poritiivad ning puudub alus kahelda kannatanu R. K.e ütlustes. Kannatanud H. T. ja A. V. varastatud esemeid tagasi ei saanud, mistõttu esitasid tsiviilhagi. Süüdistatav võttis tsiviilhagid omaks, mis samuti kinnitab M.B poolt asjade äravõtmist. Eeltoodust tulenevalt on kannatanute ja süüdistatava enda ütlustega, sündmuskoha vaatluse protokolliga (sh fototabeliga), asitõendi vaatlusprotokolli (koos fototabelitega) ning ekspertiisiaktiga leidnud tõendamist M.B poolt vahemikus 03.08.2019 kell 20.00 kuni 04.08.2019 kell 16.00 aadressil xxx keldris võõraste vallasasjade (akutrelli komplekt, jalgratta pump, jalgratta sadul, porilauad, tööriistakast koos nurklihvijaga) äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus keldribokside tabaluku või tabaluku kinnituse ning võttis keldrist kannatanutele kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk või selle kinnitus koht eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 5.09.2019 – 06.09.2019.a Küti 15 episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. M.B tunnistas ennast selles episoodis süüdi nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil.Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad kannatanu I. A. ütlused, mille kohaselt 06.09.2019.a hommikul kella 9-10 vahel avastas, et tema elukoha keldri aken ja välisuks on lahti (tavaliselt lukus) ning tema keldriboksist on ära viidud ketaslõikur Metabo koos kettavahetuse võtmetega, kettad, metallkarp torxi ja kuuskandi otsikutega, kohver Makita, akutrell koos laadija, varuaku ja kruvikeerajate otsikutega, must plastkarp kruvikeerajatega, taskulambid, ehituslamp, firma Invel kruvikeerajad koos otsikutega, plastkohver erinevate tööriistadega, narre, padrunivõtmete komplekt. M.B kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et 06.09.2019.a varahommikul tungis xxx maja keldrisse ning varastas kahtlustuses märgitud esemed (samad esemed, mida nimetas kannatanu). Enamus asjadest andis vabatahtlikult ülekuulamisel üle politseile, v.a padrunivõtmete komplekti, mille kinkis oma tuttavale. 26.10.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on M.B poolt ülekuulamisel vabatahtlikult välja antud esemeid, mis aadressilt xxx olid varastatud ning mis enamjaolt tagastati I. A.le üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tagastatud esemete nimekiri kattub kannatanu poolt loetletud esemetega, mistõttu ei ole kohtul alust kaheda kannatanu ütlustes, ka nende esemete osas, mida ta tagasi ei saanud. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendatud M.B poolt ajavahemikus 05.09.2019 kuni 06.09.2019 kell 09.00 aadressil xxx keldrist võõraste vallasasjade (kannatanu I. A.le kuuluvad esemed) äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – sisenes valdaja loata keldrisse

ning võttis keldrist kannatanule I. A.le kuulunud esemed – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Käesoleval juhul ei olnud keldriuks lukustatud, kuid M.B poolt keldrisse sisenemine oli kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgelt I. A. tahte vastane. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud, et tungis xxx maja keldrisse ja varastas sealt esemed. Seega sai süüdistatav M.B ka ise aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 08.09.2019 – 14.09.2019.a Kopli 9a episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. M.B taotles selle episoodi osas enda ülekuulamist kohtuistungil. KrMS § 237 lg 5 esimese lause alusel võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist ka lühimenetluses. Sama sätte teise lause kohaselt järgitakse süüdistatava ülekuulamisel lühimenetluses KrMS §-s 293 sätestatut, mis tähendab, et lühimenetluses tuleb samamoodi kui üldmenetluses juhinduda süüdistatava ülekuulamisel KrMS §-st 2862 ja §-dest 288-2891 (KrMS § 293 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus Kopli 9a episoodi analüüsimisel M.B poolt kohtuistungil antud ütlustest. M.B selgitas kohtuistungil, et selles majas elab tema tuttav ja varguse toimepanemist sellel aadressil ei mäleta. Kannatanu G. L.i ütluste kohaselt avastas ta 14.09.2019.a kella 11.10 paiku, et tema keldriboksi tabalukk on lõhutud ja keldriboksi uks on lahti. Keldriboksist oli varastatud ketaslõikur Makita. 08.09.2019.a kui kannatanu keldris käis, oli kõik veel korras. Sündmuskoha vaatlusprotokollilt nähtub, et xxx keldris on lahti muugitud mitmed keldriboksid, kusjuures mitmel juhul on lõhutud tabaluku kinnituskoht, mitte tabalukk. Sündmuskohalt võeti mitmeid DNAproove. Ekspertiisiakti nr 19E-GE1206 eksperdiarvamuse kohaselt saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja ei saa kindlalt välistada M.B DNA sisaldumist selles segaproovis. Erinevate hüpoteeside tõepärasuhte arvutamisel saadi 107 , mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 107 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on M.B ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui biloogilise materjali allikaks on 2 juhuslikku tundmatut isikut Samuti, vastavalt ekspertiisiakti nr 19E-GE1091 eksperdiarvamusele, leiti tabalukult DNA-analüüsil osalised profiilid, mis ei ole seostatavad kannatanu ja samas keldris viibinud E. R. DNA-segaprofiilidega. Seega, kui M.B DNA-d ei oleks tabalukul olnud, oleks ekspert saanud selle tõenäoliselt välistada samamoodi nagu kannatanu ja keldris viibinud E. R. puhul. Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud

õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Käesolevas kriminaalasjas eelpool tsiteeritud hüpoteeside tõepära suhte põhjalt on võimalik teha usaldusväärseid järeldusi M.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta tabalukult võetud segaproovis ja see on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna sellest tulenevate järelduste põhjal on võimalik otsustada M.B DNA sisaldumise või mitte sisaldumise kohta uuritud proovis. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tarbis xxx aadressil ka keldris tuttava Stanislaviga, kelle perekonnanime ei tea, narkootilisi aineid. Siis võis DNA keldrisse sattuda. Isik ei tunnista end selles episoodis süüdi põhjusel, et ta ei mäleta varguse toimepanemist. Kaitsja on asunud seisukohale, et tõendeid selle episoodi osas on vähe ning kuna isikul elab selles majas tuttav, siis võis ta olla puudutanud erinevaid esemeid. Siinkohal jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi M.B sellisel juhul keldris tabalukke puudutama. Tavapäraselt ei hõlma külas käimine ka kortermaja keldris käimist, veel vähem seal teistele majaelanikele kuuluvate keldrbokside uste ja tabalukkude katsumist. Seega, ei pea kohus sellist kaitseversiooni eluliselt usutavaks. Asjaolu, et M.B tarbis enda sõnade kohaselt tol perioodil narkootilisi aineid ja ei mäleta varguse toimepanemist, ei lükka ümber fakti, kas M.B pani varguse toime või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 (p 11 ja 12) asunud alljärgnevale seisukohale:

Asjaolu, et just M.B xxx episoodi varguse toime pani, kinnitab ka kokkulangevus kuriteo täideviimise viisis mida kohus arvestab kaudse tõendina. Nimelt on M.B-le käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus lisaks veel kuues samalaadses varguse episoodis, kus kuritegude, s.o varguse toimepanemise viis on silmnähtavalt sarnane ning mõnel juhul võiks isegi öelda, et identne. Kõigi varguse episoodi puhul on ühine, et süüdistatav murrab sisse keldrisse või keldriboksi(desse) (kusjuures vähemalt viies episoodis lõhub isik tabaluku kinnitusi, mõnel üksikul juhul ka tabalukke) ning lahkub keldriboksist saadud esemetega. Varastatud on peamiselt jalgrattad või tööriistad. Ka käesolevas episoodis on sisse murtud keldriboksi ja keldris onlõhutud tabaluku kinnituskoht, mitte tabalukk. Võttes arvesse M.B käitumismustrit (tabaluku kinnituste ja tabalukkude lõhkumine, tööriista varastamine), teo toimepanemise ajavahemikku (samal ajaperioodil kui toimusid teised M.B vargused juulist-septembrini ning samas Tallinna piirkonnas) ning asjaolu, et sündmuskohalt (keldrist tabaluku pealt) leiti M.B DNA-d, ei ole eluliselt usutav, et selle

varguse pani toime keegi teine kui M.B. Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et just M.B oli isikuks, kes võttis ära võõra vallasasja, s.o kannatanule G. L.ile kuulunud Makita ketaslõikuri. M.B objektiivsest käitumisest – lõhkus keldriboksi tabaluku ning võttis G. L.i keldrist temale kuulunud ketaslõikuri – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Asjaolu, et isik ei mäleta teo toimepanemist, ei tähenda, et isik ei oleks teo toimepanemise hetkel oma teost aru saanud ning eesmärgipäraselt käitunud. Selleks, et keldribokside tabalukke või nende kinnitusi lõhkuda, pidi isik olema eelnevalt varustanud ennast lõiketangide vmt esemega, mis võimaldab keldribokside kinnitusi sellisel viisil lõhkuda. Keldriboksi uksel ja tabalukul on kindlasti kaitseülesanne ning selleks, et keldriboksist asju varastada, tuli keldriboksi ees olev tabalukk või selle kinnitus eelnevalt lõhkuda. Seega sai süüdistatav M.B aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning ta sai ka aru, et see on ebaseaduslik.

M.B süü 10.09.2019 – 16.09.2019.a xxx episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast selles episoodis kohtuistungil süüdi. Ka kohtueelses menetluses tunnistas M.B , et varastas jalgratta aadressilt xxx. Varguse toimumist ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu H. K.i ütlused, mille kohaselt 17.09.2019.a edastati talle informatsioon, et kahtlustatavana kinnipeetud isik on andnud vabatahtlikult välja aadressilt xxx maja keldrist varastatud jalgratta Bottecchia. Läks keldrist kontrollima ja avastas, et maja soojasõlmest on varastatud tema jalgratas. Soojasõlmel on korralik turvauks. Soojasõlme pääsemiseks tuleb läbida trepikoja, keldri ja võreuks. Kõik uksed ja lukud olid kontrollimisel terved. Soojasõlme ukse kõrval on ava, millele olid kivid ja vineeritükk ette pandud. Sisenemine soojasõlme toimus ava kaudu ning väljuda sai uksest, sest uks on seestpoolt liblikaga lahtikeeratav. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on M.B poolt vabatahtlikult väljaantud jalgratast Bottecchia, mis kannatanu ütluste kohaselt kuulub talle ning mis on kannatanule ka tagastatud. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega, asitõendi asitõendi vaatlusprotokolliga leidnud tõendamist M.B poolt vahemikus 10.09.2019 kuni 16.09.2019 võõra vallasasja- Bottecchia jalgratta- äravõtmine. M.B objektiivsest käitumisest – sisenes valdaja loata soojasõlme ning võttis keldrist kannatanule H. K.ile kuulunud jalgratta – nähtub, et isik tegutses sissetungimisega varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Sissetungimiseks peetakse ka tungimist suletud, kuid lukustamata ruumi, kui seda on tehtud valdaja tahte vastaselt (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk. Juura, 2015, lk 696). Käesoleval juhul ei ole selge, kas ja millised uksed olid lukustatud, kuid on tuvastatud, et süüdistatav sisenes soojasõlme kivide ja vineeriga kaetud ava kaudu, mis ei ole tavapäraseks sisenemiseks mõeldud ning M.B poolt keldrisse sisenemine oli kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgelt majaelanike tahte vastane, M.B puudus keldrisse sisenemiseks luba. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud, et tungis Pirni tn 6 asuva kortermaja keldrisse ja varastas sealt jalgratta. Seega sai süüdistatav M.B ka ise aru, et tungib võõrasse ruumi, kuhu sisenemine on keelatud ning ta sai aru, et see on ebaseaduslik.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on seitse varguse episoodi, millised on toime pandud vaid kolme kuu jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Lisaks on igas episoodis tuvastatud varguse toimepanemine sissetungimisega. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb M.B tegevus seitsmes varguse episoodis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kui sissetungimisega süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. M.B on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Kuivõrd isikut süüdistatakse seitsmes varguse episoodis, hindab kohus M.B süüd käesolevas kriminaalasjas vähemalt keskmiseks. M.B karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist kuues episoodis ja kahetsust. M.B iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistuseks on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis M.B , et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. M.B karistati viimati 01.03.2017.a kohtuotsusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Nimetatud vangistusest vabanes M.B ennetähtaegselt ning kriminaalasja esemeks olevad teod pani isik toime katseajal. Seega, ei ole eelnevad karistused mõju avaldanud ning hoidnud M.B uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud süütegude toimepanemist ja seda üsna pea pärast eelmise kohtuotsusega määratud vangistusest vabanemist. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Isik on tunnistanud, et tal on narkootiliste ainete sõltuvus. Süüdistatava enda ütluste kohaselt tarvitab ta tihti narkootikume ning kuritegusid paneb toime siis, kui on narkootikume tarvitanud. Samuti puudus süüdistataval vabaduses töökoht. Arvestades eeltoodut, ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida M.B edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et M.B puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine. Eeltoodu pinnalt on ka selge, et süüdistatava puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Seega, on M.B-le ainusobilik karistuse liik vangistus. Võttes arvesse kõike eeltoodut, sh, et isiku süü on keskmine ning kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine (6 episoodis) ning puhtsüdamlik kahetsus, on põhjendatud karistada M.B KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras

s.o 2 aastat, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuivõrd vargused on toime pandud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 5 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 5 päeva vangistust.

H. T. on esitanud tsiviilhagi summas 242,74 eurot, A. V. on esitanud tsiviilhagi summas 228,90 eurot, A. L. on esitanud tsiviilhagi summas 590 eurot. Süüdistatav M.B nimetatud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttis nimetatud tsiviilhagid kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava M.B kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt M.B-lt välja mõista H. T. kasuks 242,74 eurot; A. V.i kasuks 228,90 eurot ja A. L.i kasuks 590 eurot. G. L. on esitanud tsiviilhagi summas 230 eurot. M.B vaidles nimetatud tsiviilhagile vastu, omaks ei võtnud, sest ta ei mäleta vargust aadressil xxx.. Kohtulikul tõendite uurimisel on M.B süü talle xxx varguse episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud (lk 9-10). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava M.B kuritegeliku käitumise tulemusena. Kannatanu tsiviilhagis märgitud Makita ketaslõikuri maksumus 230 eurot on üldteada keskmine ketaslõikuri maksumus. Lisaks nähtub kannatanu ütlustest, et ketaslõikur oli peaaegu uus ja töökorras. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda kannatanu poolt enda ütlustes ja hagiavalduses märgitud ketaslõikuri maksumuses. Ketaslõikuri maksumust M.B vaidlustanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et varaline kahju tuleb süüdistatavalt M.B-lt välja mõista K. G. L. kasuks 230 eurot.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, 2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD plaadi (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja juurde;

- lukusüdamik ja lõhutud tabalukud, lõhutud jalgratta lukk, jalatsijäljed želatiinkiledel (Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas) hävitada; - spordijalatsid Adidas (Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas) tagastada M.B-le ; - M.B poolt vabatahtlikult välja antud esemed: Ahing SEAC konksudega, kott kirjaga Behr, milles kalipso (Axel, suurus M), kalipso (Cressi, suurus L) ja päästevest (Neil Pryde, suurus L) jätta leiuna Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonda kuni omaniku välja selgitamiseni

(AÕS § 100).

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisikuludest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt M.B-lt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 1067.88 eurot ja ekspertiisikulud 1739 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on nii DNA ekspertiisitulemused kui jäljeekspertiisitulemused aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuuluvad need põhjendatud ulatuses süüdistatavalt väljamõistmisele. DNA-ekspertiiside teostamise ajal kehtinud ja hetkel kehtiv KES § 273 sätestab, et DNAekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1120-12). Eeltoodust tulenevalt tuleb M.B välja mõista DNA-ekspertiiside maksumused järgnevalt: - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0865) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 171 eurot (I kd lk 67), ekspertiisi käigus uuriti 2 objekti (I kd lk 64pö), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 114 eurot. Ülejäänud summa, 57 eurot jääb riigi kanda; - DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0866) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 399 eurot (1 kd lk 107), ekspertiisi käigus uuriti 4 objekti (1 kd lk 105-105 pö), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 228 eurot. Ülejäänud summa, 171 eurot, jääb riigi kanda;

-

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0959) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 57 eurot (1kd lk 113), ekspertiisi käigus uuriti 1 objekti (1 kd lk 110), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 57 eurot; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0755) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 399 eurot (1 kd lk 208), ekspertiisi käigus uuriti 4 objekti (1 kd lk 203), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 228 eurot. Ülejäänud summa, 171 eurot, jääb riigi kanda; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE0850) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 684 eurot (1 kd lk 269), ekspertiisi käigus uuriti 4 objekti (1 kd lk 266 pö), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 228 eurot. Ülejäänud summa, 456 eurot, jääb riigi kanda; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE10191) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 1197 eurot (II kd lk 39), ekspertiisi käigus uuriti 7 objekti (II kd lk 34), seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 399 eurot. Ülejäänud summa, 798 eurot, jääb riigi kanda; DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE1206) maksumuse õiendi kohaselt oli teostamise kulu 171 eurot (II kd lk 47), ekspertiisi käigus uuriti kolme tõepärasus suhet, seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele 171 eurot; Jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-TJ0018) teostamise kulu oli 314 eurot (II kd lk 145), mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas on kohus ekspertiisikulud osaliselt jätnud riigi kanda. Kaitsja taotles kaitsjatasu ja ekspertiisikulu osaliselt riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samas ei esitanud kaitsja tõendeid, miks isik ei suuda ise menetluskulusid kanda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ja maksevõimet, kuna tööhõive ja sissetuleku teenimis võimalused on vanglas väiksemad, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-212 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada M.B KarS § 199 lg 2p 8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks üks aasta ja neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud ja 5 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 16.09.2019. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista M.B-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel kaitsetasu 1067.88 eurot ja ekspertiisikulud 1739 eurot riigituludesse. Kohustada M.B tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 306.91 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu, kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „M.B-lt , kriminaalasi 1-20-191 menetluskulud, ekspertiisikulu ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefonil 6200100. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud riigi kanda. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde lukusüdamik ja lõhutud tabalukud, lõhutud jalgratta lukk , jalatsijäljed želatiinkiledel (Politsei ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas) hävitada; spordijalatsid Adidas (Politsei ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas) tagastada M.B-le M.B poolt vabatahtlikult välja antud esemed: Ahing SEAC konksudega, kott kirjaga Behr, milles kalipso (Axel, suurus M), kalipso (Cressi, suurus L) ja päästevest (Neil Pryde, suurus L) jätta leiuna Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonda kuni omaniku välja selgitamiseni. Välja mõista M.B-lt: H. T. kasuks 242,74 eurot ( Swedbank arveldusarve nr EExxx); A. V. kasuks 228,90 eurot (Swedbank arveldusarve nr EExxx); A. L. kasuks 590 eurot (Swedbank arveldusarve EExxx);

G. L. kasuks 230 eurot (Swedbank arveldusarve nr EExxx). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiI.sa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.03. 2020 Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.