Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-3901 27. detsember 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Peeter Roosma Kriminaalasi Stanislav Semenjuki süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 3 – § 25 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a otsus Kannatanu Y. E. esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdimõistetu Stanislav Semenjuki kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov 27. november 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a otsus osas, millega Y. E-lt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 270 eurot riigi õigusabi korras määratud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
4.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kassatsioonimenetluses Y. E-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 240 (kakssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks 40 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Stanislav Semenjuk anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 3 – § 25 lg 2 järgi selles, et 22. jaanuaril 2018 lõi ta Tallinnas noaga P. V-i üks kord kaela ja viis kuni kuus korda kõhtu ning B. J-i üks kord kaela ning korduvalt rindkerre ja kõhtu. B. J. suri saadud vigastustesse sündmuskohal ja ilma meditsiinilise abita võinuks surra ka P. V.
1-18-3901
2.Harju Maakohtu 11. oktoobri 2018. a otsusega tunnistati S. Semenjuk süüdi KarS § 114 lg 1 p 3 – § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 15-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 22. jaanuar 2018. Kohus mõistis S. Semenjukilt P. V-ile tekitatud kahju katteks välja 6600 eurot ja rahuldas ka Y. E. hagi varalise kahju hüvitamiseks, mõistes süüdistatavalt välja 2929 eurot ja 10 senti. Kohus jättis rahuldamata Y. E. nõude 150 000 euro saamiseks tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja ning Y. E. esindaja. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava teo ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi provotseeritud tapmiseks ja kergema karistuse mõistmist. Samuti asus kaitsja seisukohale, et süüdistatav viibis hädakaitseseisundis ja tal oli õigus kaitsetegevusele, kuid ta ületas hädakaitse piire. Süüdistatav jagas kaitsja viimast seisukohta ja palus karistust kergendada. Kannatanu esindaja vaidlustas kohtuotsust mõistetud karistuse ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 3 annab küll surmasaanu lähedastele õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kuid seda vaid juhul, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Lähedase inimese surmaga paratamatult kaasnevad lein ja kaotusvalu ei ole erandlikud. Kohus mõistis Y. E-lt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 185 lg 2 alusel riigi kasuks välja 270 eurot riigi õigusabi korras määratud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
5.Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni süüdistatava kaitsja ja Y. E. esindaja. Kannatanu esindaja kassatsiooni võttis Riigikohus menetlusse, kaitsja kassatsioon jäeti menetlusse võtmata.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Kannatanu esindaja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist Y. E. mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmise, süüdistatavale mõistetud karistuse ja Y. E-lt riigi õigusabi tasu väljamõistmise osas. Ta palub hagi rahuldada ja mõista süüdistatavalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ning saata kriminaalasi ringkonnakohtule karmima karistuse mõistmiseks. Y. E. riigi õigusabi tasu palub esindaja jätta riigi kanda.
6.1.Kassaator ei nõustu kohtute seisukohaga, et kõnealuses asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks aluse mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks. Sellise asjaoluna on käsitatav juba kannatanu surma põhjustamise viis – isik mõrvati. Hukkunu lähedastele oli tema surm ootamatu, enneaegne ja traagiline.
6.2.S. Semenjukile on mõistetud liiga leebe karistus. Teda tulnuks karistada vähemalt kahekümneaastase vangistusega.
6.3.Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalmenetlusõigust, mõistes kannatanult KrMS § 185 lg 2 alusel välja talle riigi õigusabi korras määratud esindajale makstud tasu. KrMS § 185 lg 2 ei sätesta isiku kohustust hüvitada riigile tema huvides riigi poolt kantud kulusid, vaid üksnes seda, et tal ei ole õigust nõuda riigilt hüvitist juba kantud menetluskulude eest. Praegusel juhul määras kohus kannatanule esindaja riigi õigusabi korras ja järelikult kandis kulud riik, mitte kannatanu. KrMS § 182 lg 2 paneb kannatanule üksnes tsiviilhagi tagamisega seotud kulude hüvitamise kohustuse, kui tsiviilhagi jääb rahuldamata. Kannatanu esindajale riigi õigusabi korras makstud tasu ei ole tsiviilhagi 2(5)
1-18-3901 tagamisega seotud kulu. Seadus ei sätesta muid aluseid kannatanult riigi õigusabi korras määratud esindajale makstud tasu väljamõistmiseks juhul, kui tema esitatud apellatsioon jääb rahuldamata.
7.Kassatsioonivastuses palub prokuratuur jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses jälgitav ning seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta.
8.Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kannatanu esindaja kassatsiooni kolmeliikmelises koosseisus läbi 9. oktoobril 2019. Kuna ilmnes, et asjas võib osutuda vajalikuks kriminaalkolleegiumi varasemas lahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, anti kriminaalasi KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Enne kaebuses esitatud taotluste lahendamist selgitab kolleegium kannatanu kassatsiooniõiguse ulatust. Kuni 14. veebruarini 2019 sätestas KrMS § 344 lg 2, et kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus vaid tsiviilhagisse puutuvas osas. Kehtivas redaktsioonis on sätte sõnastus aga järgnev: „Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitajal ning tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuvas osas“. Pärast KrMS § 344 lg 2 muudatuse jõustumist on Riigikohus teinud kaks lahendit, milles on jäädud seaduse varasema tõlgenduse juurde ja piiratud kannatanu kassatsiooniõigust tsiviilhagi vaidlustamisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 2019. a otsus nr 1-16-4665/224, p 22 ja 10. oktoobri 2019. a otsus nr 1-16-6137/262, p 8). Kolleegium peab vajalikuks senist seisukohta muuta.
10.KrMS § 344 lg 2 kehtiv sõnastus ei räägi enam kannatanust, vaid tsiviilhagi esitajast. Kannatanu võib, kuid ei pruugi kriminaalasjas tsiviilhagi esitada. Seega ei piira KrMS § 344 lg 2 enam otsesõnu kannatanu kassatsiooniõigust. See tähendab, et kannatanu puhul tuleb juhinduda eeskätt paragrahvi esimeses lõikes sätestatust. Eeltoodud järeldust ei väära asjaolu, et seaduseelnõu nr 574 (Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjas on asjasse puutuvat muudatust peetud vaid tehniliseks (vt seletuskiri kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde, lk 6). Ehkki seletuskiri võib aidata mõista seadusandja tahet ja seaduse eesmärki, mis on õiguse kohaldamisel oluline eriti juhul, mil seaduse tekst ei ole üheselt mõistetav, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse allikaga (KrMS § 2). Üksnes seletuskiri ei õigusta üldjuhul seadusesätte tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest. Liiati ei ava seletuskirja napp märkus praegusel juhul kuigivõrd KrMS § 344 lg 2 muudatuse mõtet kogu selle ulatuses. Järelikult laiendab seadus varasemaga võrreldes kannatanu kassatsiooniõigust ja see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni. Vastupidine seisukoht viiks seaduse lubamatu contra legem-tõlgenduseni.
11.Kassaatori argumendid seoses süüdistatavale mõistetud karistuse liigse leebuse ja mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmisega on kolleegiumi hinnangul põhjendamatud. Mõlemad kohtuastmed on oma seisukohti motiveerinud ja kolleegium ei tuvastanud, et seejuures oleks kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust või rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kannatanu esindaja kordab juba apellatsioonis esitatut, millele ringkonnakohus on igakülgselt vastanud. Sel põhjusel ei pea kolleegium KrMS § 363 lg 4 p 1 alusel vajalikuks maa- ja ringkonnakohtu seisukohti kõnealustes küsimustes korrata. Küll aga väärivad tähelepanu kassaatori väited kannatanult apellatsioonimenetluse kulude põhjendamatu väljamõistmise kohta.
12.Kannatanu esindaja tugineb menetluskulude väljamõistmist vaidlustades KrMS § 182 lg-le 2. Kolleegium on selgitanud, et KrMS §-st 182 tuleb juhinduda kohtul, kes jätab tsiviilhagi rahuldamata 3(5)
1-18-3901 või läbi vaatamata (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2019. a otsus nr 1-16-6137/262, p 12). Praeguses asjas jättis kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldamata maakohus. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, mistõttu kannatanu esindaja viide KrMS §-le 182 on asjakohatu. Apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel tuli seega juhinduda KrMS §-st 185.
13.Nõustuda ei saa kassaatori tõlgendusega, mille kohaselt ei võimalda KrMS § 185 lg 2 jätta apellatsioonimenetluse kulusid riigi õigusabi saanud isiku kanda. Arusaam, et viidatud säte peab silmas üksnes isiku poolt juba kantud kulusid, ei ole selle sõnastusega kooskõlas. KrMS § 185 lg 2 näeb ette, et apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega ei räägi säte mitte üksnes kantud menetluskuludest, vaid sellest, kelle kanda tekkinud kulud lõppastmes jäävad. Menetluskulu kandmine KrMS § 185 lg 2 mõttes võib tähendada nii seda, et isik ei saa nõuda juba tehtud kulutuste (nt valitud esindajale makstud tasu) hüvitamist, kui ka kohustust hüvitada riigile määratud esindaja tasu, mis tuleb riigil kanda riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-des 21–23 sätestatud korras.
14.Riigikohus on nentinud, et nii nagu süüdistataval, on ka kannatanul õigus eeldada, et kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes enda põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14.aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 42). Põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud tuleb kannatanul hüvitada sõltumata sellest, kas ta on endale esindaja valinud või on talle esindaja määratud riigi õigusabi korras. Vastupidine seisukoht viiks isikute alusetu ebavõrdse kohtlemiseni. Puudub mõistlik põhjus, miks põhjendamatust kaebusest tingitud kulud peaks kandma üksnes esindaja valinud kannatanu, samas kui kannatanu, kellele on antud riigi õigusabi, sellest tulenevaid kulusid kandma ei peaks.
15.Eelnevale vaatamata on ringkonnakohus eksinud, kui mõistis apellatsioonimenetluses kannatanule osutatud riigi õigusabi eest määratud tasu menetluskuluna temalt välja. KrMS § 41 lg 3 esimese lause järgi antakse kannatanule kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Harju Maakohtu 31. mai 2018. a määrusega (vt kohtutoimik, kd I, tl 87) anti Y. E-le riigi õigusabi ilma hilisema kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Seega ei ole käesolevas kriminaalmenetluses alust kohustada Y. E-d hüvitama talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavat tasu ja riigi õigusabi kulusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-152-12, p 23).
16.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2019. a otsuse osas, millega Y. E-lt mõisteti riigi kasuks välja 270 eurot riigi õigusabi korras määratud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Riigikohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab selle menetluskulu riigi kanda.
17.Kannatanu esindaja esitas taotluse määrata Y. E-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa tasu 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot). Taotluse kohaselt kulus esindajal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks kokku neli tundi. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ 4(5)
1-18-3901 § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel rahuldada. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 8 p-st 1 jääb see menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eriarvamus: 1-18-3901/98
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.