Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 / 14

1-25-2393 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 155 eurot, kokku 2284,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Volodymyr Babenkolt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Volodymyr Babenkot tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 190 eurot ning viimasel kuul 194,64 eurot kuni nõude tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700002118. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Volodymyr Babenko on antud süüdistatuna kohtu alla alljärgmises süüdistuses (sh süüdistust on täpsustatud allpool 16.12.2025) selles, et tema: 1) 01.10.2023. a ajavahemikul kell 10:00- 12.00, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, X linnas X korteris X tahtlikult lõi käega U.Q-d ühel korral rusikaga parema õlavarre piirkonda, samal ajal haarates teise käega tema vasakust õlavarrest, põhjustades oma tahtliku teoga U.Q-le füüsilist valu ja hematoome mõlemal õlavarrel. 2) olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 01.01.2024. a kella 07:30 paiku X linnas X kortermaja trepikojas tungis kallale U.Q-le , lüües U.Q-d vähemalt kolmel korral labakäega vasakule poole näo piirkonda, vähemalt viiel korral rusikaga vasakule poole roiete piirkonda ja vähemalt kahel korral rusikaga pea piirkonda, rebides juustest ning väänates vasakut kätt. Oma tahtliku tegevusega põhjustas ta U.Q-le füüsilist valu, nahaaluse verevalumi vasaku silma alalau sisenurgas ning vasaku käe kolmanda kämblaluu kaugmise 3 / 14

1-25-2393 otsa spiraalmurru labakäe pehmete kudede tursega, milline tervisekahjustus kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Seega Volodymyr Babenko oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervisekahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtuvaidluses prokurör nõudis V. Babenko süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistamist 2.a ja 8-kuulise vangistusega, sh KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 kuulub mõistetud karistusest koheselt kandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 aastat 4 kuud, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui V. Babenko ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V. Babenkot heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju kohtuotsuse jõustumisest kümne kuu (10k) jooksul. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V. Babenkot osalema sotsiaalprogrammis. Prokurör toetas kannatanu tsiviilhagi. Kaitsja taotles süüdistatava õigeks mõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumis kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud süüdistused on kohtus tõendamist leidnud.

I.

Süüdistus 01.10.2023 kohta

1-25-2393

5 / 14

1-25-2393 ütluste kohaselt ta ei ole mitte kannatanut löönud, vaid ta näpistas 1 kannatanut, et viimane tema lähedusse ei ilmuks. Süüdistatava ütluste kohaselt võisid süüdistuses viidatud vigastused tekkida varem ja hoopis sellest, et V. Babenko oli vahekorrast mittehuvitatud, samal ajal kui kannatanu asus tema peale, mille tõttu ta kannatanut näpistas, et ta rahule jätaks: „Aga see, mis tal käsivarrel oli, mida ta filmis, see oli tal juba varasemast veel lihtsalt alles jäänud. /.../ Seal on näha, et pole ei tõukamist ega löömist. On lihtsalt näpistamise jäljed (ip lk 20).“. Kohtu hinnang vastuväitele, et need vigastused võisid olla tekitatud varem teistel asjaoludel. Õige on see, et kohus peab hindama seda, et väidetav vägivallategu toimus 01.10.2023 ja fotod tehti alles 04.10.2023. a. Kohus tuvastab, et süüdistatava ütlused vägivalla rakendamise osas süüdistuses toodud asjaoludel ei ole eluliselt loogilised ja tõenäolised, kui võrrelda süüdistatava väiteid kannatanu poolt tehtud ja vaadeldud jäädvustustega tema vigastustest (tl 47-49) alljärgmistel põhjustel: a) kohus tuvastab vahetult videolt nähtava põhjal, et kannatanu vasaku õlavarre piirkonnas on sinaka-kollaka tooniga verevalumid. Üldise elukogemuse ja meditsiiniliselt üldtuntud paranemismustri kohaselt võivad sellise värvusega verevalumid olla tekkinud mõne päeva eest ja üldreeglina mitte eelmisel päeval. Antud juhul tehti jäädvustused mitu päeva hiljem, mistõttu on väljaspool kahtlust, et kollakate laikude teke võib olla seletatav täpselt nii nagu kannatanu kirjeldas, et süüdistatav hoidis sisuliselt pigistades sellest käest kinni. b) Tõepoolest, sellised laigud võivad olla esmapilgul samaselt olla põhjustatud ka korduvast näpistamisest. Süüdistatav väitis, et kannatanu soovis talle vastumeelselt vahekorda ja tema peale roninud kannatanust vabanemiseks näpistas ta teda. Kohtu jaoks on arusaamatu, milleks pidi füüsiliselt tugev mees enda peal oleva kannatanu ühte kätt korduvalt täpistama, kui piisanuks kasvõi kannatanu lihtsalt eemale (nt enda pealt kõrvale) lükkamisest või asetamisest. Seda tõesti juhul, kui kannatanule suuliselt keeldumise resoluutsest väljendamisest ei oleks piisanud, igal juhul ei oleks täiskasvanulik ja seega usutav väljendada end selles olukorras näpistamise kaudu. c) Lisaks, kui vaadata parema õlavarre hematoomi, siis sellest ei saa kohus sugugi järeldada, et tegemist on sarnasel viisil (kas pigistamise või näpistamisega) tekkinud hematoomiga, nagu on kannatanu vasakul õlavarrel, millel on eraldi laigud. Kooskõlas süüdistuses tooduga, on see tõenäoliselt käega löömise tagajärg. Paremal õlavarrel on vaid üks ühtlase kujuga laik, sisuliselt rusika suurune hematoom. Seega kogumis ei ole süüdistatava väited usaldusväärsed, et kannatanu haardest vabanemiseks ta näpistas kannatanut, sest see ei haaku kannatanu mõlema õlavarre vigastustega ja elulise usutavusega. Kokkuvõttes, vägivalla visuaalsed jäljed ja selle võimalik tekitamise viis välistab süüdistatava ütluste paikapidavuse sellest, et kõik need vigastused on seotud justkui sellega, et kannatanu

Kohtu täpsustus: istungil (nii ka protokollis) tõlgiti ütlus esialgu „kriimustas”, kuid lindilt on hiljem selgelt

kuulda, et süüdistatav kogu aeg ültes „näpistas”. Tõlkeviga on mõistetav, sest need sõnad kõlavad üsna sarnaselt, kuid vene keeles kasutatakse kriimustamise kohta царапать /tsarapats/ ja näpistamise kohta щипать /ššipat’/.

6 / 14

1-25-2393 nõusolekuta soovis vahekorda ja oli selleks V. Babenko peale roninud ning kannatanust vabanemiseks oli ta justkui sunnitud kannatanut näpistama. Asjaolu, et kahel õlavarrel olid vigastused erineva värvusega, s.. vasakul laigud ka sinakas-kollakad, ei kinnita otseselt seda, et need on tekitatud erineval ajal, sest käe pigistamisest ja löömisest tekkivad vigastused on erineval viisil tekitatud, mistõttu pole välistatud ka see, et esimesel juhul teatud pindmisemad vigastused paranevad visuaalselt mõnevõrra erinevalt. Juhul, kui mõlemal käel olnuks visuaalselt nähtavalt võimalikud pigistamise jäljed, vaid sellisel juhul võiks kohus näha vastuolu, kui ühel käel värvus erineb, kui eelduslikult tekkeviis ja rakendatud jõud on vägivallateos oli sama.

II.

Süüdistus 01.01.2024 kohta

1-25-2393

1-25-2393 Kannatanu ütluste kohaselt oli ta V. Babenkoga eelnevalt telefoni teel suhelnud, et ta tuleb tema juurde. Kohapeale jõudes tuli ka V. Babenko uksest välja, sh selja tagant paistis teine naisterahvas. Kannatanu väitis, et neil tekkis V. Babenkoga tüli, mis läks järk-järgult hullemaks kuniks väljus kontrolli alt, misjärel kasutas V. Babenko kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda kokku ligikaud kuuel korral nii keha- kui ka näopiirkonda. Lisaks kiskus meesterahvas naist juustest ja väänas kätt. Ta ütles, et süüdistatav ähvardas teda ka tapmisega (kohtu märkus: selles osas ei ole süüdistust). Kohus tuvastab, et tunnistaja ütlused ei sea kahtluse alla kannatanu ütlusi.

1-25-2393 usaldusväärsed tõendid, et süüdistatava vägivald oli suunatud kannatanu vastu sissetungi vältimiseks ning kokkuvõttes on kannatanu vigastused kogumis seletatavad pigem peksmisega kui üksnes nn uksevõitlusega. Arvestades löökide arvu ja vägivallast hõlmatud erinevaid piirkondi, põhjustati süüdistuses kirjeldatud vägivald kavatsetusega. Süüd välistavad asjaolud samuti puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus V. Babenko süüdi ka teises kuriteo episoodis KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Arvestades kaht tõendatud kuriteosüüdistust, on V. Babenko toime pannud KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, milles maakohus ta süüdi tunnistab.

III.

Karistus

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. KarS § 121 2. lõike järgi kvalifitseeritavas kuriteos on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Üldiselt kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.2 Käesolevas asjas võib arvestada ka seda, et sanktsioon algab rahalisest karistusest ja selle kõrval on ka vangistus. Sõltuvalt elulistest asjaoludest, mis moodustavad kuriteokoosseisu, on praktikas aluseks võetud teinekord ka madalam sanktsiooni määr, lähtudes tehiolude (süü) olemusest ja raskusest, et karistus oleks proportsionaalne ja õigesti individualiseeritud. Maakohus leiab, et käesolevas asjas tuleks lähtealuseks võtta ühekolmandikuline sanktsiooni määr, mille pinnalt hinnata kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Maakohus leiab, et V. Babenko süü on arvestatav, sest kokku on ta süüdi kahes kuriteos ja KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kolmes kvalifitseerivas tunnuses. Eeltoodu välistab maakohtu hinnangul rahalise karistuse mõistmise. Hinnates teoreetiliselt KarS § 121 2. lõike objektiivset koosseisu võimaluste mitmekesisuse kontekstis ja kohtupraktikas esinemise kontekstis, tuleb selliste tegude ja süü raskust pidada pigem keskpäraseks, mis põhistab igati sellelaadsete vägivallategude eest 1/3 sanktsioonimäära, mida tuleb aga käesoleval juhul suurendada karistuse mõistmisel suurema süü tõttu. Eeltoodut sisustavad alljärgmised asjaolud:

vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19

10 / 14

1-25-2393 a) V. Babenko pani toime 2 kuritegu, b) rakenduvad kõik alternatiivid 2. lõike järgi, c) lisaks on vägivallateod mitmekesise iseloomuga ja d) esineb ka üks raskendav asjaolu (vt allpool) ühes kuriteo episoodis ja kergendavad asjaolud puuduvad. Prokurör leiab õigesti, et esimese episoodi puhul tuleb karistust raskendava asjaoluna arvestada KarS § 58 p 4 järgi kuriteotoimepanemist perekonnaliikme suhtes. Riigikohus on märkinud3, et lähisuhtevägivald ei pruugi leida aset peresuhtes. Seega lähisuhtevägivald kuriteokoosseisu mõttes ei hõlma veel antud raskendavat asjaolu ja seda tuleb kohtul eraldi rakendada. Eeltoodu alusel mõistab kohus V. Babenkole karistuseks KarS § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel 2 (kaks) aastat vangistust. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et V. Babenkole tuleks mõista osaliselt reaalne vangistus, põhjusel, et V. Babenko on varem karistamata isik ja kohtu kohus on seisukohal, et V. Babenko karistuslik mõjutamine nii eri- kui üldpreventiivses mõttes on piisav kriminaalhooldusnõuete kaudu. Seeläbi tuleb V. Babenkole mõistetud karistus KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta täitmisele pööramata, juhul, kui V. Babenko ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada V. Babenkot heastama (hüvitama) kannatanule kuriteoga tekitatud kahju (s.o käesoleva otsusega välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju summad) kohtuotsuse jõustumisest kümne kuu jooksul. Kohus nõustub prokuröri argumentidega, et antud kohustuse määramine on vajalik kannatanu huvides, kes kodakondsusest tulenevalt ei ole ilmselt piisavalt vilunud Eesti institutsioonides asjaajamisega. Antud kohustuse panek süüdlasele ei võta aga ära kannatanu õigust minna koheselt kohtutäituri juurde otsuse jõustumisel, kui kasuks välja mõistetud summad ei ole talle tasutud. Juhul, kui kanntanu kohtutäituri poole selleks ei pöördu või vaatamata täitemenetlusele ei ole kannatanule välja mõistetud summad kätte saadud kriminaalhoolduse selgituste abil, riskib süüdimõistetu vangistusse sattumisega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb ka kohustada V. Babenkot osalema sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatava arusaamad vajavad juhendamist selleks sobivas sotsiaalprogrammis osalemise kaudu, kuna vastasel juhul peab ta teatavate elus tekkivate olukordade lahendamisel ainuvõimalikuks sobimatuid käitumisviise (moraalne ja füüsiline vägivald), mis tekitab erinevaid konflikte.

IV.

Tsiviilhagi

RKKKo asjas nr 1-21-4285 p 30

11 / 14

1-25-2393

RKTKo asjas nr 3-2-1-73-13 vt RKTKo-d asjades nr 3-2-1-1-01, 3-2-1-51-05, 3-2-1-80-13, 3-2-1-152-09

12 / 14

1-25-2393 tursega, mille paranemine võib kesta vähemalt 4 nädalat ja kuni 4 kuud. Kannatanu töötas tollal ettevõttes Ecobirch AS. Kohus leiab, et ka kannatanu varalise kahju hüvitise nõude alus on tõendamist leidnud ja kuulub samuti rahuldamisele summas 628,99 eurot, mis seisneb saamata jäänud töötasudest (1-3 päeva 28,33x3=84,99 eurot; 8,5x64=544 eurot): a) 01.01.2024 - 31.01.2024 b) 01.02.2024 - 29.02.2022 c) 01.03.2024 - 07.03.2024 Kannatanu tõendab saamata jäänud töötasu palgasedelitega (tl 59-58) ja Riigi infosüsteemi väljatrükiga töövõimetuslehtede kohta (tl 63), samuti Tervisekassalt laekunud töövõimetushüvitiste väljavõttega (tl 64-65). Hagiavaldus on esitatud prognoosina 21.02.2024 (tl 12) ja juba selle seisuga nähtub, et kannatanu on töövõimetuslehel kuni 07.03.2024. a, viimane on kooskõlas ka eelviidatud ekspertiisiaktiga. Kohus märgib, et prognoosina hagiavalduse esitamine on õiguslikult lubatud. Hagiavalduse kohaselt nõutakse esimese 1-3 päeva eest 84,99 eurot (28,33x3). Töövõimetuslehelt ja pangakonto väljavõtetelt (tl 63-65) nähtuvalt on 70% hüvitise korral selle päevane suurus 19,83 eurot. Sellisel juhul on loogiline, et päevapalk olnuks muidu kannatanul 28,33 eurot (s.o 19,83:0,7) ja see haakub kannatanu poolt nõutuga, sest esimesel kolmel päeval hüvitist ei maksta. Eeltoodu alustel on kohus seisukohal, et kannatanu varalise kahju hüvitamise nõue on tõendamist leidnud ja V. Babenkolt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 628,99 eurot.

V.

Muud menetluskulud

Kuivõrd tegemist on II astme kuriteoga, on antud kriminaalasja menetlemise sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1329 eurot. Kohtueelses menetluses on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel hüvitatud 175,68 eurot, kohtumenetluses 624,96 eurot, kokku 800,64 eurot. Samuti on kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel summas 155 eurot.

13 / 14

1-25-2393 KrMS § 180 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb V. Babenkolt menetluskuludena riigi kasuks välja mõista 2284,64 eurot. Kohus määrab menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kuna V. Babenkol tuleb kannatanule hüvitada ka tsiviilhagi ja tema kantud õigusabikulud. Seega tuleb V. Babenkol tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgmisest kuust igakuiselt menetluskulu katteks esimesel üheteistkümnel kuul 190 eurot ning viimasel, s.o kaheteistkümnendal kuul 194,64 eurot. Makserekvisiidid menetluskulu tasumiseks on kohtuotsuse resolutsioonis.

VI.

Muud küsimused

Tõkendit ja toimikuväliseid asitõendeid ei ole. Kohtuotsus tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel V. Babenko elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohus tagab kohtuotsuse kättesaadavuse ka Tervisekassale, kuivõrd kannatanu pidi tervisekahjustuste tõttu pöörduma haiglasse.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

14 / 14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.