Kriminaalasi nr 1-07-12096
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.12.2019)
Kriminaalasja number
1-07-12096
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Jane Pajus (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Tarmo Lepiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 36408180262, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx
Jätta Tarmo Lepik Harju Maakohtu 25.05.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-0712096 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tarmo Lepik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.05.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-12096 KarS § 114 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 13 aastat vangistust; KarS § 120 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 13 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu
1 (3)
14.03.2007. a otsusega Tarmo Lepikule mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamise päev, s.o 16.04.2007. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid loeti karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 16.04.200724.05.2009, s.o 2 aastat 1 kuu 8 päeva. Seega karistusest kuulus veel ära kandmisele 12 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o 25.05.2009. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.04.2022. Tartu Vangla esitas 28.10.2019 kohtule materjalid Tarmo Lepiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Tarmo Lepiku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör ei ole veendunud, et vabanemisel suudab süüdimõistetu elada seaduskuulekat elu ning uute kuritegude toimepanemise risk oleks madal. Prokuröri arvates ei ole Tarmo Lepiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Tarmo Lepik avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et kuritegu on pandud toime katseajal. Samalaadse kuriteo eest on teda ka varem, aastal 2000, karistatud. Süüdimõistetu selgitas, et tänaseks päevaks on muutnud tema vanus, tervis ja pähe on ka midagi tulnud. Ta selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Tarmo Lepiku sõnul tal vabaduses selliseid lähedasi ei ole, kellega ta suhtleks.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tarmo Lepik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tarmo Lepikul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on Tarmo Lepiku riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja tema käitumine on olnud hea. Vangla hinnangul on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Vabanemise korral soovib Tarmo Lepik läbida rehabilitatsiooniprogrammi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on võimalik kohapeal ka töötada. Samal ajal on tal võimalus tegeleda oma edasise elukorraldusega- taotleda rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse kaudu kohta sotsiaalmajutusüksuses või kasutada öömaja teenust ning otsida endale töökoht. Lähedasi süüdimõistetul ei ole. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Tarmo Lepiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesolevalt veel võimalik. Seda eelkõige tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude tõttu. Kohtupraktikas lähtutakse
2 (3)
arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2019. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal. Kuriteod, mida võib vabaduses toime panna Tarmo Lepik on eelduslikult väga rasked. Tarmo Lepikut on varasemalt karistatud tahtliku tapmise, huligaansuste (peksmiste) ja varguste eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu mõrva ja ähvardamise eest. Toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. Tarmo Lepik, olles vabanenud eelmise tingimisi enne tähtaega raske isikuvastase kuriteo eest mõistetud karistuse kandmiselt, vähem kui kahe aasta möödumisel, tappis oma üürikorteri omaniku ja tükeldas ning viis kehaosad erinevatesse kohtadesse. Eeltoodu näitab, et varasemast pikaaegsest vangistusest ei teinud süüdimõistetu mingisuguseid järeldusi. Seetõttu peaks süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindel alus loota, et tema kuritegelik käitumine ei kordu. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei ole ka süüdimõistetu ise veendunud, et suudab elada uusi kuritegusid toime panemata. Nimelt leidis Tarmo Lepik, et vabanemisel pärast karistuse ära kandmist on suur tõenäosus, et ta satub tagasi vanglasse, kuid vabanemisel tingimisi enne tähtaega suudaks ta ilmselt ühiskonda sulanduda. Kohus peab oluliseks märkida, et abi ja tuge ühiskonda sulandumisel, sh pöörduda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on Tarmo Lepikul võimalik saada ka pärast karistuse ärakandmist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hea käitumine vanglas, täitmiskavas ettenähtu järgimine ning tema võimalused vabaduses ei veena kohut selles, et Tarmo Lepik oleks oma mõttemaailma kardinaalselt muutnud ning tema vabanemise korral oleks uute vägivaldsete kuritegude oht ülimadal. Seega peab süüdimõistetu jätkama karistuse kandmist vangistuses. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.