A. M. (end M.) hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
3000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
A. M. (ik XXX, XXX)
Kostja:
AS Eesti Post (RK 10328799, Pallasti 28, Tallinn, 10001, e-post: [email protected])
P. T.
Kostja lepinguline esindaja:
RESOLUTSIOON
Jätta A. M. hagi rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta hageja A. M. kanda. Vabastada A. M. hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7) ja jätta hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
A. M. (endine M.) esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kohustuse täitmise ja mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt viibides Viru Vanglas, kasutas hageja oma VangS § 28 lg 1 tulenevat õigust kirjavahetusele ja kirisaadetiste postitamisele ning andis ajavahemikul 11.10.202230.10.2022 postitamiseks mitu A4 ümbrikus kirja, millel adressaadina märgitud V. M., kuid kirisaadetistest üks ei jõudnud adressaadini ning kaks kirja jõudsid nädalase viivitusega. Viru Vangla andis kostjale hageja 11.10.2022 kirja üle 12.10.2022, see on tuvastatud videosalvestusega. Kiri sisaldas hageja poolt elukaaslasele 8-l A4 lehel saadetud delikaatseid andmeid ning 7 lapse ainulaadset fotot 10 x 15. Fotosid ei ole võimalik juurde printida/tellida, failid (negatiivid) on hävinud. Kuigi hageja advokaat on probleemi kostjale edastanud ning palunud kirja üles otsida, pole kostja seda teinud. Hageja leiab, et kostja on rikkunud oma hoolsuskohustust ja jätnud postiseadusest tuleneva kohustuse kiri adressaadini toimetada, täitmata. Kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale stressi, masendust, vaimseid- ja psüühilisi kannatusi, hingelist kaotusvalu, nördimust ja hirmutunnet, et isiklikud kirjad (sh fotod) võivad sattuda kolmandate isikute kätte ning edasi internetikeskkonda. Kaotsiläinud kirisaadetise sisu omab hageja ja tema perekonnaliikmete jaoks suurt immateriaalset väärtust, mistõttu on vaimsed ja psüühilised kannatused ja hingeline valu eriti intensiivsed. Hageja on kostja teenuse vastu kaotanud usalduse ning on iga kirja puhul hirmul, et see ei jõua adressaadini. Hageja leiab, et kostja on oma tegevusega meelevaldselt rikkunud hageja era- ja perekonnaelu puutumatust. Hageja taotleb kohtult kohustada kostjat üles otsima hageja 11.10.2022 kirisaadetis, mille vangla andis kostjale üle 12.10.2022 hommikul ja lõpetada rikkumised ning välja mõista kostjalt hagejale tekitatud mittevaraline kahju 3000 eurot. 21.08.2024.a. täpsustas hageja oma nõuet ja taotleb kohtult: - välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot. - välja mõista kostjalt viivis (nõudelt 3000 eurot) VÕS § 113 alusel alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.
2.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja märgib, et jääb oma hagiavalduse ja esitatud seisukohtade juurde. Hageja leiab, et kostja vastus on üksnes ennast õigustav, et pääseda vastutusest. Kui lähtuda kostja vastusest, võib asuda seisukohale, et kostja võib ära kaotada terve riigi kirjad ja ta selle eest ei vastuta. Kui kostja osutab postiteenust, siis selle kasutajal, kes maksab teenuse eest, peab olema ka garantii, et tema saadetis jõuab selle saajani. Hageja kirja kaotamine (A4 suuruses ümbrikus, mis ei saa olla silmale nähtamatu isegi selle kukkumisel) on kostja hoolsuskohustuse rikkumine, mille eest kostja vastutab. Hageja märgib, et kostja käitumine on ka hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) vastuolus ning kostja on rikkunud oma käibekohustust. Hageja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele PS § 25, VÕS § 100, § 101 lg.1 p.3, § 127 lg.1, § 128 lg.5, § 134 lg.2, § 1043, § 1045 lg.1 p.4, 7 ja 8 ning PS § 26 ja EIÕK artikli 8 lg.1 alusel, kuna kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi ja käitunud /tegutsenud hea usu vastaselt. TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seaduse kommentaarides on seoses viidatud sättega selgitatud, et see võimaldab õiguste teostamise kuritarvitamise piiramist. See tähendab seda, et tuvastatud asjaolude tõttu ei
vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Seda seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu 01.10.2008 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6708, p 13). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu 7.11.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Seega kui kohus leiab, et käesolevas asjas pole ühegi materiaalõiguse alusel hagi rahuldada, siis hageja palub hagi rahuldada eeltoodu alusel. II
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see läbi vaatamata või sisulise lahendamise korral rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot ning viivise nõude. Hageja hinnangul on tema saadetud kirisaadetise kaotsimineku tõttu põhjustanud kostja on oma tegevusega hagejale stressi, masendust, vaimseid- ja psüühilisi kannatusi, hingelist kaotusvalu, nördimust ja hirmutunnet, et isiklikud kirjad (sh fotod) võivad sattuda kolmandate isikute kätte ning edasi internetikeskkonda. Hageja leiab, et kostja on oma tegevusega meelevaldselt rikkunud hageja era- ja perekonnaelu puutumatust.
4.Postiteenuse korraldamine on reguleeritud postiseadusega (PostiS), milles on sätestatud postiteenusele esitatavad nõuded, riikliku järelevalve korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest. Postiseadus näeb ette, et kui postiteenuse osutaja tegevus on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib inimene esitada kaebuse Konkurentsiametile (PostiS § 46 lg 1). Universaalse teenuseosutaja kohustuse rikkumine on kõrvaldatav haldussunniga. Seaduse § 44 võimaldab teha ettekirjutuse ja kohaldada sunniraha; §-de 19 ja 20 alusel on võimalik on ka tegevusloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine. VangS § 28 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ning kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kohtupraktikas mõistetakse kirjavahetuse all õigust saata ja saada kirisaadetisi PostiS § 4 lg 2 tähenduses. Kirisaadetis on PostiS § 4 lg 2 alusel postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud adresseeritud ja nõuetekohaselt pakitud ese või esemed ning kirisaadetis on näiteks kiri, trükis ja pisipakk. Kirisaadetise edastamise tingimused, sh postiteenuse osutaja vastutus ja hüvitamistingimused sõltuvad vahetult valitud postiteenuse liigist. Vastavalt postiseadusele on postiteenusteks lihtsaadetise edastamine, tähtsaadetise edastamine ning väärtsaadetise edastamine (PostiS § 4 lg 5). Postiseadusest tulenevalt väljastatakse lihtsaadetisena kirisaadetis ja postipakk saajale ilma allkirjata, selle väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata ning selle kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist (PostiS § 4 lg 6). Lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis toimetatakse saajale kätte postkasti kaudu (PostiS § 29 lg 2). Üksnes täht- ja väärtsaadetiste puhul toimub saadetise üleandmine saajale allkirja vastu ning üksnes täht- ja väärtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral lasub postiteenuse osutajal kohustus maksta saatjale hüvitis (Postis § 4 lg-d 7 ja 8). Seega õigusnormidest ei tulene postiteenuse osutajale postisaadetise kaotsimineku korral kohustust mittevaralise hüvitise maksmiseks. Seejuures kehtivad postiteenuse kasutajale postiteenuse osutaja kehtestatud tüüptingimused (PostiS § 27 lg 1) ning universaalse postiteenuse tüüptingimuste kooskõla õigusaktidega kontrollib enne teenuse osutamise tegevusloa väljastamist ka Konkurentsiamet (PostiS § 12 lg 1 p 3). Sarnaselt eelviidatud postiseaduse sätetele on kostja universaalse postiteenuse
tüüptingimuste1 kohaselt materiaalselt vastutav üksnes täht- ja väärtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral (p 7.1.1). Seejuures on ka täht- ja väärtsaadetiste kaotsimineku või kahjustumise korral kostja vastutus piiratud ning kooskõlas tüüptingimuste punktiga 7.1.2 kannab post kannab materiaalset vastutust vaid otsese varalise kahju ulatuses ning tingimusel, et kahju on tekkinud posti süül (tahtlus, hooletus, raske hooletus), kusjuures hüvitise suurus vastab postisaadetises rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele, kuid mitte rohkem vastavale postisaadetise liigile kehtestatud kahju hüvitise maksimummäärast. Kui kaotsi läks väärtsaadetis või tähtsaadetis, siis on isikul võimalik oma varalise nõude maksmapanekuks ja/või saadetise otsimiseks esitada kaebus või postisaadetise otsimise avaldus, sh kahju hüvitamise avaldus 6 kuu jooksul alates saadetise Omnivale üleandmisele järgnevast päevast kirjalikult Omniva postkontorisse, e-kirja teel või kodulehe omniva.ee kaudu (p 9.1.1.; p 9.1.2; p 9.1.3). Kui postiteenuse kasutaja esitab avalduse mitme postisaadetise kohta, mis on adresseeritud erinevatele aadressidele, tuleb esitada eraldi avaldus iga postisaadetise kohta (p 9.1.5). Kui kaebus või avaldus on esitatud tähtaega rikkudes, on Omnival õigus jätta esitatud kaebus või avaldus rahuldamata ning saata kaebuse või avalduse esitajale selle kohta kirjalik teade (p 9.1.7). Antud juhul pole vaidlust, et hageja nõuab moraalset ehk mittevaralist kahju seoses lihtsaadetise kaotsiminekuga kaasnenud vaimsete ja psüühiliste kannatustega. Tulenevalt postiseadusest ja üldtingimustest puudub aga kostjal kohustus maksta hüvitist lihtsaadetiste kaotsimineku või kahjustumise puhul ning isegi kui tegemist olnuks täht- ja väärtsaadetiste kaotsimineku või kahjustumisega, piirduks kostja vastutus otsese varalise kahju hüvitamisega. Seetõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki käesoleval juhul võimalik saavutada ning TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi tuleks jätta hageja nõue läbi vaatamata. Juhul, kui kohtu hinnangul on hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ennatlik ning vaidlus kuulub lahendamisele kohtuotsusega, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
5.Kostja lisab, et lihtsaadetiste edastamise teekond ei ole jälgitav nii nagu see toimub tähtja väärtsaadetiste puhul kooskõlas PostiS § 4 lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006 määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ §-ga 5. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millises kättetoimetamise etapis konkreetne saadetis võis kaotsi minna, sh ei saa välistada võimalust, et see läks kaotsi saaja enda postkastist või et saadetist ei ole üldse postiteenuse osutajale üle antud. Kostja selgitab täiendavalt, et kuigi tegemist oli lihtsaadetisega, soovis kostja teha kõik endast oleneva, et hageja väidetud kadumaläinud saadetist leida. Hageja lepinguline esindaja esmakordselt kostja poole 19.10.2022 ning teatas, et ajavahemikus 07.10.2022-17.10.2022 Jõhvist Ülesõidu 1 edastatud kolmest kirisaadetisest on kohale jõudnud üks kiri ning kahe asukoht on teadmata. Hageja esindaja palus selgitada kahe kirja kohta ja edastada need sihtkohta. 20.10.2022 vastuskirjas selgitas Omniva klienditeenindaja hageja esindajale, et lihtsaadetiste kulgemist ei registreerita, kuid olukorra kirjeldus on edastatud piirkonna kohalikule kandeüksusele, et kontrollida postkasti teenindamist. Samuti selgitati hageja esindajale, et postikuller on teadlik postkasti asukohast, seda teenindatakse regulaarselt ning postkast on töötaja sõnul ka korralik. Hageja esindajale selgitati ka seda, et kui kirja pole mingil põhjusel võimalik saajani toimetada (nt vigase või loetamatu aadressi tõttu), tagastatakse kiri saatjale. 26.10.2022 pöördumises teatas hageja esindaja, et kaks kirja on jõudnud adressaadini, kuid kolmas on jätkuvalt kadunud. Kirja saatmise kohta olevat salvestus, millelt on näha, et kiri läks 12.10.2022 välja Omniva valdusesse. Kirjas sisalduvad väärtuslikud perefotod, mida taastada pole võimalik ja mille kadumine põhjustaks saatjale moraalset kahju.
Samal kuupäeval saadetud vastuskirjas palus Omniva klienditeenindaja täpsustada kuhu oli kadunud kiri postitatud, edastada kirja saatja ja saaja andmed ning ümbriku välimuse kirjeldus (värv, postmargi välimus). 27.10.2022 pöördumises täpsustas hageja saatja ja saaja andmed. Ümbrik oli A4 formaadis ja valge. 28.10.2022 vastuskirjas palus Omniva klienditoe konsultant täpsustada, kas ümbrikule oli peale kirjutatud nii saatja kui ka saaja andmed ning milline postmark oli ümbrikul. Klienditoe konsultant selgitas, et postmargi välimus lihtsustab ümbriku tuvastamist. Pöördumisele hagejalt vastust ei saabunud ning saadetist ei õnnestunud kostjal ka leida. Kostja rõhutab, et õiguskantsler on 2013. aastal hinnanud postiseaduse kooskõla seaduste ja põhiseadusega just postiteenuse osutaja vastutuse puudumise osas lihtsaadetiste kahjustumise või kaotsimineku korral (05.07.2013 kiri nr 6-1/130872/1303057 „Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta postiteenuse osutaja vastutus lihtsaadetise edastamise teenuse puhul“). Õiguskantsleri hinnangul on vastavad postiteenuse osutaja vastutust välistavad postiseaduse sätted kooskõlas põhiseadusega. Kostja rõhutab, et postiteenuse kasutajal on alati võimalik teha valik erinevate teenuste vahel (sh eelistada postisaadetise lihtsaadetisena edastamisele selle edastamist väärtsaadetisena – PostiS § 4 lg 8 või tähtsaadetisena – PostiS § 4 lg 7), kusjuures täht- ja väärtsaadetiste teekond on ka jälgitav ning selliste saadetiste kaotsimineku või kahjustumise korral lasub postiteenuse osutajal ka kohustus maksta hüvitist (PostiS § 4 lg 7 p 3 ning § 4 lg 8 p 3). Ka õiguskantsler tõi välja, et selline n-ö odavam teenus on välja töötatud põhjusel, et vastasel juhul võiks postiteenuse hind olla teatud juhul saadetava asja väärtuse suhtes ebaproportsionaalselt kõrge ning isikule kättesaamatu. Õiguskantsler rõhutas, et mõistlik tarbija peab teenuse valiku üle otsustamisel kaaluma kõiki võimalusi ja nendega kaasnevaid riske ning tegema oma valikud tulenevalt sellest. Õiguskantsler tõi välja, et lisaks postiteenuse kasutaja huvide kaitsmisele seisab PostiS § 4 lg 6 p 3 ka postiteenuse osutaja huvide eest ning vastav regulatsioon võimaldab säilitada tasakaalu postiteenuse osutaja ja postiteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste vahel. Õiguskantsler käsitles erinevaid võimalusi kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks, sh tõi ka välja, et kallima teenusega on ka postiteenuse osutaja vastutus suurem. Seega oli hagejal, kui ta soovis maandada võimaliku väärtusliku perefoto ja delikaatsete andmete kaotsimineku riske, võimalik valida selle edastamine tähtsaadetisena, mida hageja ei teinud.
6.Kuivõrd mittevaraline kahju ei ole praegusel juhul VÕS § 127 lg 2 kohaselt hõlmatud võlasuhtest tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga, on mittevaralise kahju hüvitamise nõue välistatud ka VÕS § 134 lg 1 järgi. Hageja ei ole kahjustatud isikuna tõendanud seda, et postiteenuse osutamise kohustus on suunatud mittevaralise huvi järgimisele (st et vastava lepingulise kohustuse eesmärk oli kaitsta kannatanut just nimelt mittevaralise kahju tekkimise eest). Arvestades kostja poolt esile toodud postiseaduse sätteid ning Konkurentsiameti kinnitatud universaalse postiteenuse tüüptingimuste sisu (sh postisaadetise kadumise korral üksnes varalist vastutust ja seda üksnes kallimate teenuste puhul), ei ole postiteenuse kasutaja mittevaralise kahju vältimine postiteenuse osutaja kohustuse eesmärk. Postiteenuse kasutajal tuleb paraku postisaadetise kadumise võimalusega arvestada ja selleks psüühiliselt valmis olla. VÕS § 134 lg-st 4 tuleneb küll isikule asja hävimise või kaotsimineku korral õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat, kui isikul on kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi eelkõige isiklike põhjuste tõttu, kuid juhul, kui ese läheb kaotsi väidetava lepingu rikkumise tõttu, tuleb võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt lähtuda ka sel juhul VÕS § 134 lg-s 1 toodud eeldustest. VÕS § 134 lg 1 eeldused ei ole antud juhul täidetud. Kostja lisab siinkohal, et VÕS § 134 lg 4 kohaste erandlike asjaolude esinemist ja erilist huvi peab hageja seejuures ka tõendama, ent asja materjalide juures puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et saadetis sisaldas hageja väidetud mälestusväärtusega lapse fotosid, mida pole võimalik taastada, või et saadetis sisaldas delikaatseid andmeid, mis põhjustavad kaotsimineku korral kostjale väidetud kahju. Selle tõendamine ei ole antud juhul ka võimalik, arvestades, et
lihtsaadetise sisu ja väärtus ei ole postiteenuse osutajale teada ning saadetise edastamisel saadetise sisu mitte ühelgi moel ei fikseerita. Puutuvalt tõendamisega, ei ole asja materjalide juurde esitatud ka hageja väidetud videosalvestust, millelt oleks tuvastatav, et saadetis kostjale ka tegelikult üle anti. Kostja kordab, et isegi kui selline tõend oleks asja materjalide juures, ei saa välistada võimalust, et saadetis läks kaotsi saaja enda postkastist. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi või hageja nõude sisulise lahendamise korral täies ulatuses rahuldamata. Ühtlasi tuleb kostja hinnangul jätta menetluskulud hageja kanda. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et A. M. hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
9.A. M. nõuab hagiavalduses AS-lt Eesti Post välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot hageja saadetud kirisaadetise (mis sisaldas 8 lk delikaatseid isikuandmeid ja 7 lapse fotot 10x15) kaotsimineku ja sellega hagejale põhjustatud üleelamiste eest (stress, masendus, vaimsed kannatused, hingeline kaotusvalu, nördimus ja hirmutunne, et isiklikud kirjad sh fotod võivad sattuda kolmandate isikute kätte ning internetikeskkonda). Hageja heidab kostjale ette, et tema Viru Vangla kaudu postiteenuse osutajale 12.10.2022 üle antud kiri ei jõudnud adressaadini ning nõuab kohtult kohustada kostjat üles otsima kiri ja lõpetama rikkumised.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1) ja mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Vastavalt VÕS § 134 lg 1 võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Tulenevalt VÕS § 134 lg 4 on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat
mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.
11.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja leiab, et kuivõrd postiseadusest ja üldtingimustest tulenevalt puudub kostjal kohustus maksta hüvitist lihtsaadetiste kaotsimineku või kahjustumise puhul ning isegi kui tegemist olnuks täht- ja väärtsaadetiste kaotsimineku või kahjustumisega, piirduks kostja vastutus otsese varalise kahju hüvitamisega, ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul ei välista hageja mittevaralise kahjunõuet asjaolu, et postiseadus ja üldtingimused näevad ette postiteenuse osutaja varalise vastutuse üksnes täht- ja väärtsaadetise kaotsimineku ja/või kahjustumise korral,
12.AS-le Eesti Post on antud universaalse postiteenuse osutaja tegevusluba. Postiseaduse (PostiS) § 5 lg 1 kohaselt on universaalne postiteenus postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Universaalseks postiteenuseks on ka kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni kaks kilogrammi (PostiS § 5 lg 2 p 1). AS Eesti Post osutab universaalset postiteenust erakliendile vastavalt teenuste lepingute üldtingimustele (https://www.omniva.ee/public/files/failid/info-postiteenuste-lepinguteuldtingimused-est-ee.pdf) ja universaalse postiteenuse tüüptingimustele (https://www.omniva.ee/public/files/failid/tingimused/Universaalse-postiteenusetyyptingimused-EST-01082022.pdf) Vastavalt PostiS § 4 lg 6 väljastatakse lihtsaadetisena kirisaadetis ja postipakk saajale ilma allkirjata, selle väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata ning selle kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. Lihtsaadetisena edastatav kirisaadetis toimetatakse saajale kätte postkasti kaudu (PostiS § 29 lg 2). Täht- ja väärtsaadetiste puhul toimub saadetise üleandmine saajale allkirja vastu ning nende kaotsimineku või kahjustumise korral lasub postiteenuse osutajal kohustus maksta saatjale hüvitis (Postis § 4 lg 7 ja 8). Postiteenuse kasutajale kehtivad postiteenuse osutaja kehtestatud tüüptingimused (PostiS § 27 lg 1) Sarnaselt postiseaduse sätetele on AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimuste1 kohaselt materiaalselt vastutav täht- ja väärtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral (p 7.1.1).
13.Hagist ega selle lisadest ei tulene, et hageja saadetis oleks saadetud tähtkirjana. Hagis väidetud mittevaraline kahju (hingelised kannatused, stress, masendus, nördimus, hirmutunne, et saadetise sisu satub kolmandate isikute kätte) kaasnes lihtsaadetise kaotsiminekuga. Lihtsaadetise kaotsimineku ja/või kahjustumise korral postiteenuse osutajal hüvitise maksmise kohustust ei ole (PostiS § 4 lg 6). Kostja selgitab, et täht- ja väärtsaadetise edastamine/kättetoimetamine toimub PostiS § 4 lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006 määrusega nr 57 „Tähtja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ (vt § 5). lihtsaadetise edastamine saajale jälgitav ei ole. Kohus on seisukohal, et tõendamata on kirisaadetise üleandmine postiteenuse osutajale. Hagis toodu tugineb vaid hageja väidetele ning hageja esindaja ja postiteenuse osutaja klienditoe
konsultandi vahelisele kirjavahetusele (dtl 8-11; dtl 71-76). Samuti ei ole tuvastatav, millises etapis saadetis kaotsi läks. Kohus nõustub iseenesest hagejaga selles, et postiteenuse osutajal lasub hoolsuskohustus teenuse osutamisel, kuid käesoleval juhul ei ole põhjust kostjale ette heita tegevusetust saadetise otsimisel (dtl 71-76), arvestades, et tõendamata on saadetise üleandmine postiteenuse osutajale, samuti millises kättetoimetamise etapis saadetis kaduma läks.
14.VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja heidab kostjale ette saadetise kättetoimetamine kohutuse rikkumist. Nimetatud kohustus ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seadusandja on mittevaralise kahju hüvitamise VÕS § 134 lg 4 alusel ette näinud vaid nendeks juhtudeks, kus asi, mille vastu isikul on eriline huvi, hävib või läheb kaotsi. VÕS § 134 lg 4 sätestab, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Ka VÕS § 134 lg 4 puhul tuleb lähtuda VÕS § 134 lg-s 1 toodud eeldustest. VÕS § 134 lg 1 eeldused kohtu hinnangul antud juhul täidetud ei ole. VÕS § 134 lg 4 kohaste erandlike asjaolude esinemist ja erilist huvi peab hageja tõendama, kuid käesoleval juhul on tõendamata nii kirisaadetise sisu (millest tuleneb eriline huvi ja mälestusväärtus); saadetise üleandmine postiteenuse osutajale kui ka selle kadumise/hävimise moment. Eriline huvi (isiklik põhjus) mille tõttu asja hävimise või kaotsimineku korral nõuda mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lg 4 alusel, on eelkõige asja mälestusväärtus. Kiri, mille saatja on otsustanud edastada saajale lihtkirjana (mille teekond saajani ei ole kontrollitav) ei kanna kohtu hinnangul endas sellist mälestusväärtust, mis õigustaks kohtu hinnangul mittevaralise kahju tekkimist ja hüvitamist.
15.Kohus on seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele ka lepinguvälise kahju hüvitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole kahju tekitamine seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Riigikohus on sedastanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama (vt Riigikohtu 25.04.2007.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt Riigikohtu 20.06.2013.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13). Õigusvastase kahju hüvitamise koosseisu elemendid on tõendamata.
16.Hageja leiab, et kui muul materiaalõiguslikul alusel ei ole võimalik nõuet rahuldada, tuleb kohaldada TsÜS § 138 (kostja on rikkunud hea usu põhimõtet).
TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte funktsioon on ka piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus märgib, et hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang eraõiguslikus suhtes osalevate isikute käitumisele ning kohustus käituda heas usus tähendab teatud käitumisstandardite järgimist. Seadus eeldab muuhulgas, et suhetes osalejad käituvad ausalt, ei peta teist poolt (TsÜS § 94), poolte käitumine on usaldusväärne (TsÜS § 92 lg 3 p 2), pooled arvestavad teise poole huvidega (§ 32), ei kalluta teist poolt tehingut tegema ähvarduse või vägivallaga (§ 96). Olukorras, kus lihtsaadetisena edastatud kiri, mille teekond ei ole kontrollitav, ei jõudnud saajani (kadus, hävis), ei saa väita, et postiteenuse osutaja oleks käitunud seadusevastaselt või tema eesmärk oleks olnud kahju tekitamine postiteenuse kasutajale. Samas on alusetu järeldada justkui tähendaks see seda, et postiteenuse osutaja võikski kirjad ära kaotada. Kui postiteenuse kasutaja edastab saadetise, millel on tema jaoks eriline väärtus ja mille jõudmine saajani on tema jaoks eriliselt oluline, oleks mõistlik edastada see tähtsaadetisena.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A. M. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja A. M. kanda. 12.11.2024.a. määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et hageja on kinnipeetav, kellel püsiv sissetulek puudub, ei ole menetluskulude riigituludesse nõudmine kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus vabastab A. M. menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.