lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-8852/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-8852/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
19.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-8852/13Riigikohtu kriminaalkolleegium12.06.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-25-585/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-8852

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2019, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-19-8852 (19730000215)

Kohtunik

Orvi Koik

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 3. oktoobri 2019. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX (ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kaebus

RESOLUTSIOON

Jätta XX esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa kaebus Riigiprokuratuuri 3. oktoobri 2019. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.19.06.2019 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XX esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa kuriteoavaldus, millega paluti alustada kriminaalmenetlust KarS § 319, 320, 137 ja 209 tunnustel YY poolt teadvalt valekaebuse esitamise ja valetunnistuse andmise ning kelmuse ja eraviisilise jälitustegevuse toimepanemise kohta tsiviilkohtumenetlustes kohtu mõjutamise ning varalise kasu saamise eesmärgil.
2.02.07.2019 jättis ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold teatisega nr 19730000215 kriminaalmenetluse alustamata, kuna kuriteoavalduses kirjeldatud asjaoludes ei olnud võimalik täheldada YY tegevuses KarS § 319, 320, 137 ja 209 tunnuseid.
3.12.07.2019 saabus Riigiprokuratuuri XX esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa kaebus kriminaalmenetluse mittealustamise kohta.
4.25.07.2019 jättis Riigiprokuratuur kaebuse rahuldamata, kuna kaebuses kirjeldatud asjaolud ei moodusta YY tegevuses KarS § 319, 320, 137 ja 209 kuriteokoosseisu tunnuseid. Riigiprokuratuur leidis, et olukorras, kus YY ütlused on otseses vastuolus XX ütlustega ning seejuures puudub võimalus pidada kummagi poole ütlusi tõepärasemaks, jääb kummutamata kaebaja 1(4)

1-19-8852 poolne kahtlus, et YY on teadlikult avaldanud tõele mitte vastavaid asjaolusid, sh esitanud valekaebuse ning andnud valeütluseid, viies selliselt kohtu teadlikult eksimusse tema poolt kirjeldatud asjaolude osas.

5.24.09.2019 tühistas Tallinna Ringkonnakohus oma määrusega nr 1-19-7267 Riigiprokuratuuri 25.07.2019. a määruse, mille kohaselt nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on jätnud kannatanu esitatud tõendid ja kuriteoteates esitatud seisukohad hindamata. Ei ole võetud vähimalgi määral arvesse kriminaalasja nr 09230115210 (lõpetatud oportuniteediga 12.11.2009) tõendeid. Riigiprokuratuuri määrus
6.Riigiprokuratuuri 03.10.2019. a määrusega jäeti XX esindaja vandeadvokaat Maria MägiRohtmetsa kaebus rahuldamata.
6.1.Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et määruses toodud põhjustel ei ole võimalik asuda seisukohale, et YY tegevuses esinevad KarS §-de 319, 320, 209 ja 137 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu tunnuseid. Kuivõrd käesoleval juhul leidis kohus, et YY ja XX ütluste vaheliste vastuolude osas puudub alus lugeda ühe menetlusosalise vande all antud seletusi tõesemateks kui teise omi, siis ei ole ka võimalik hinnata, kas YY on esitanud teadvalt vale kaebuse XX suhtes tema poolt väidetavalt toime pandud kuriteo kohta. Samuti puudub igasugune alus järeldada, et YY oleks esitanud tsiviilkohtule tõendeid, mis viitaksid ebaseadusliku jälitustegevuse koosseisu tunnustele või et YY oleks loonud kohtule ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest KarS § 209 lg 1 tähenduses ehk jätnud kohtule teadvalt muljet XX-st kui vägivaldsest mehest, et seeläbi parandada enda tsiviilõiguslikku positsiooni ning kallutada kohut tegema enda jaoks meelepärast otsust. Olukorras, kus YY ütlused on otseses vastuolus XX ütlustega ning seejuures puudub võimalus pidada kummagi poole ütlusi tõepärasemaks, jääb kummutamata kaebaja poolne kahtlus, et YY on teadlikult avaldanud tõele mitte vastavaid asjaolusid, sh esitanud valekaebuse ning andnud valeütluseid, viies selliselt kohtu teadlikult eksimusse tema poolt kirjeldatud asjaolude osas. Kuigi kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks, ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline ning vaidlusaluste poolte väidete vahelised vastuolud ei võimalda lugeda ühe poole väiteid tõepärasemaks teise poole väidetest. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii tõsikindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
7.XX esindaja Maria Mägi-Rohtmets esitas 06.11.2019 ringkonnakohtule kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri 03.10.2019. a määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. Kaebuse esitaja märgib, et kuigi 03.10.2019. a määruses on põhjendusi enam kui varasemates määrustes, ei ole sellest hoolimata kannatanule täielikult mõistetav prokuratuuri arutluskäik kriminaalmenetluse mittealustamiseks. Esindaja leiab, et prokuratuur on vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019. a määruses osundatud puudustele jätnud kriminaalmenetluses kogutud tõendeid põhjendamatult arvesse võtmata. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et täidetud on KarS §-des 319, 320, 209 ja 137 koosseisud ning esitab kaebuses oma seisukohta kinnitavad väited, märkides seejuures, et jääb ka kuriteoteates ja varasemates kaebustes esitatud seisukohtade juurde. 19.06.2019 esitatud kuriteokaebusest, 12.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtusse esitatud vaidlustusest ning Riigiprokuratuuri 2(4)

1-19-8852 03.10.2019. a määruse peale esitatud kaebusest tulenevalt on kriminaalmenetluse alustamiseks olemas nii kriminaalmenetluse ajend kui ka alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 kohased kriminaalmenetluse alustamist välistavad asjaolud. Tulenevalt KrMS § 6 on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui ilmnevad kuriteo asjaolud ja puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele, sest on möödunud kaebuse esitamise tähtaeg.
9.KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Määruse edasikaebamise eeltoodud kord ja tähtaeg oli kajastatud ka Riigiprokuratuuri määruses, seega oli kaebuse esitaja edasikaebe korrast ja tähtajast teadlik.
10.Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta üldjuhul isikule menetlusdokumentide saatmise viisi. Erinõuded dokumentide saatmisviisi suhtes on kehtestatud ainult kutsele (KrMS §-d 164-165). KrMS § 165 lg 4 kohaselt, kui kutse saadetakse isikule elektrooniliselt, siis võib selle saata kas isiku poolt menetlejale avaldatud või tema tööandja või tema isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Kuigi seadus sätestab, et elektronpostiga edastatud kutse peab igal juhul sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta, toob õigusliku tagajärje kaasa üksnes see, kui isik ei kinnita kutse kättesaamist juhul, kui menetleja on ise elektronposti välja selgitanud (RKKKm 3-1-1-11-13 p 12; 3-1-1-137-13 p 11). Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut analoogia korras kohaldada ka menetlusdokumendi kättesaamise kinnituse kohta. Arutatavas asjas on Riigiprokuratuur kooskõlas KrMS § 207 lg-ga 5 edastanud 03.10.2019. a määruse samal päeval elektrooniliselt esindajale kaebuses märgitud e-posti aadressile [email protected], tegemist on kaebuse esitaja poolt menetlejale avaldatud elektronposti aadressiga. Seetõttu on käesoleval juhul põhjendatud võtta kaebetähtaja arvutamisel aluseks aeg, millal esindaja sai Riigiprokuratuuri määruse koopia kätte, mitte aeg, mil esindaja kättesaamist kinnitas.
11.AdvS § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Seega on tegemist õigusteenuse osutamisega kutsetegevuses ning majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kohtupraktika kohaselt saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo nr 3-2-1-123-07, p 12). Seega oli õigusteenust osutaval advokaadil võimalik tutvuda edastatud e-kirjadega hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Seejuures nähtub Riigiprokuratuuri 03.10.2019 saadetud elektronkirjast, et saatja asutus on Riigiprokuratuur, e-kirjast nähtub ka selgelt, kes on määruse adressaat ning et tegemist on XX esindaja Maria Mägi-Rohtmtsa 12.07.2019 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega. Seetõttu võis juba pealkirjast teha järelduse, et tegemist on määrusega, millel on kindel kaebetähtaeg ja -kord.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd Riigiprokuratuuri 03.10.2019. a määrus edastati esindaja e-posti aadressile kutsetegevuses, siis tuleb see lugeda esindaja poolt kättesaaduks hiljemalt 04.10.2019, KrMS § 208 lg-s 1 nimetatud kaebetähtaeg hakkas kulgema alates 04.10.2019 ja lõppes 04.11.2019 (vt KrMS § 171 lg 4), mistõttu 06.11.2019 Tallinna 3(4)

1-19-8852 Ringkonnakohtule adresseeritud kaebus on esitatud KrMS § 208 lg-s 1 nimetatud tähtaega rikkudes.

13.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus XX esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmetsa kaebuse Riigiprokuratuuri 03.10.2019. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.