Harju Maakohtu 27. augusti 2019. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Tago Maidla suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsuse nr 18/104994 täitmine Eesti Vabariigis Süüdimõistetu Tago Maidla (isikukood 38201290322; viibimiskoht Helsingi Vangla) kaitsja Jugans Grossmann (XXX), määruskaebus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tago Maidla kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmanni määruskaebus Harju Maakohtu 27. augusti 2019. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann süüdimõistetule Tago Maidlale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks kokku 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot) ning jätta see KrMS § 187 lg 2 alusel Tago Maidla kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Tago Maidlale eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tago Maidla tunnistati Helsingi Maakohtu 07.02.2018. a otsusega süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubaveos. Talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Helsingi Maakohtu otsus on jõustunud 20.04.2018. a.
2.Justiitsministeerium edastas 21.06.2019. a Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse T. Maidla suhtes tehtud Soome Vabariigi 1(4)
1-19-5157 Helsingi Maakohtu 07.02.2018. a kohtuotsuse nr 18/104994 tunnustamiseks ja T. Maidla ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis.
3.Harju Maakohus tegi 25.06.2019. a Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametile täiendava päringu seoses karistusaja alguse ning isiku poolt ärakantud karistuse täpsustamiseks. Vastus päringule laekus 09.07.2019. a. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus tunnistas 27.08.2019. a määrusega lubatavaks T. Maidla suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018. a otsuse nr 18/104994 täitmise Eesti vabariigis ning luges T. Maidla poolt Eesti vabariigis täidetavaks karistuseks vangistuse 6 aastat. Maakohtule selgitas, et KrMS 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on sama seadustiku §-s 4896 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on T. Maidla süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ning kohus nõustub prokuröriga, et T. Maidla on süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt KrMS § 4896 loetelus punkt 5 all. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka Eestis ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused KrMS § 50835 mõttes. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on T. Maidla enda Eestisse ületoomise vastu. KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg 1 nimetatud isik. T. Maidla on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja tunnistuse kohaselt on Soome Immigratsiooniameti 23.07.2014 otsusega T. Maidla kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 23.07.2014 – 23.07.2029.a. Helsingi Halduskohus on 14.10.2015 tehtud otsuses otsustanud, et riiki sisenemiskeeld on 12 aastat, ajavahemik 23.07.2014-23.07.2026, Soome migratsiooniameti otsus on lõplik. Soome Immigratsiooniameti 08.11.2018 otsusega otsustati Maidla kodumaale Eestisse tagasi saata ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 23.07.2014-23.07.2026, otsus on täideviimiskõlblik, edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud otsuse täideviimist. Seega puudub T. Maidlal ka õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks ning esinevad mõlemad KrMS § 50836 lg 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid. T. Maidla mittenõustumine enda ületoomisega ei ole tunnustamist takistav asjaolu KrMS § 50838 lg 1 kohaselt. Nimetatud kriteeriumi tuvastamisel kohtutel kaalutlusruumi ei ole ning välisriigi otsust tuleb tunnustada ja viia Eesti poolt täide. KrMS §-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad KrMS-s sätestatud alused T. Maidla suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks. T. Maidlale mõisteti Soome Vabariigis vangistus 6 aastat, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt KrMS § 50835 lg 1 ja KrMS § 50835 lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule.
2(4)
1-19-5157 Määruskaebus
5.Harju Maakohtu 27.08.2019. a määruse peale esitas määruskaebuse T. Maidla kaitsja Jugans Grossmann, kes palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsuse nr 18/104994 täitmine lubamatuks T. Maidlale mõistetud karistuse täitmise osas Eesti Vabariigis. Kaitsja leiab, et maakohus on küll õigesti viidanud KrMS § 50836 lg 1 tingimustele, kuid ei ole arvestanud, et T. Maidla tegelik elukoht on Soomes oma abikaasa juures, mis tuleneb ka kohtumääruse ankeetandmetest. Kuna Euroopa Liidus on isikutel liikumisvabadus liidu piirides, siis ei saa rahvastikuregistri andmeid lugeda isiku alaliseks elukohaks, vaid elukohaks saab lugeda kohta, kus isik tegelikult elab. Pealegi ei ole maakohus täpselt refereeninud Helsingi Halduskohtu 14.10.2015 tehtud otsust, mille kohaselt kuulub isik küll väljasaatmisele Soomest, kuid seda mitte kõnesoleva kohtuotsuse alusel, seega seda alles peale vangistuse ärakandmist, mistõttu ei ole see põhjuseks tema karistuse kandmise ületoomiseks praegusel ajal. Pealegi on ta siiani kandnud karistust Soomes ja teda pole tegelikult välja saadetud. Seega ei vasta T. Maidla KrMS § 50836 lg 1 p 1 ja 2 tingimustele, mille alusel Eesti saaks tunnustada ja mõistetud karistust täide viia. Maakohus ei ole motiveerinud ka Soome kohtuotsuse tunnustamist KrMS § 50836 lg 2 alusel, pealegi oleks selle alusel tunnustamiseks vajalik isiku enda nõusolek. T. Maidla on aga enda Eestisse ületoomise vastu Samuti ei ole maakohus juhindunud KrMS § 50835 lg 3 sättest, mille kohaselt kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine on lubatud juhul, kui isikule on mõistetud vabaduskaotuslik karistus ning süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Antud juhul elavad T. Maidla abikaasa ja 3 last Soomes ning tema ületoomisega Eestisse oleks perekond lahutatud. Praegu käivad abikaasa ja lapsed T. Maidlaga igal pühapäeval kohtumas, tema ületoomisel Eestisse oleks see raskendatud ja sõidukulud läheksid suuremaks. Sellest tulenevalt on tema rehabiliteerimise hõlbustamiseks vajalik tema viibimine Soome vanglas. Järelikult kohus on rikkunud mitmeid kriminaalmenetluse norme, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
7.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKK nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 3(4)
1-19-5157
8.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nimelt on tuvastatud kõik T. Maidlale mõistetud karistuse tunnustamiseks vajalike eelduste täidetus. Kaitsja märgib kaebuses, et T. Maidla ei ole enda ületoomisega nõus. Maakohus on seda oma määruses käsitlenud ning viidanud asjakohastele sätetele, mille alusel on olenemata sellest võimalik isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamine. T. Maidla mittenõustumine enda ületoomisega ei ole karistuse tunnistamist välistav asjaolu KrMS § 50838 lg 1 kohaselt. Arvestades asjaoluga, et T. Maidla puhul on tegemist isikuga, kes vastab KrMS § 50836 lg 1 p-s 1 sätestatule, st Eesti Vabariigi kodanik ja tema alaline elukoht on Eesti Vabariigis, siis ei ole KrMS § 508 38 lg-st 1 tulevalt tema nõusolek Eestisse karistuse kandmise ületoomiseks vajalik. T. Maidlal on õigus kokkusaamistele oma abikaasa ning lastega ka Eestis karistust kandes ning asjaolu, et see on keerukam ja rahaliselt kulukam, ei ole aluseks jätta otsus tunnustamata. Arvestades, et T. Maidla suhtes on tehtud otsus tema Soome riigist väljasaatmiseks, tulebki tal rehabiliteeruda just siinsesse ühiskonda, mistõttu ei ole ka asjakohane kaitsja väide sellest, et maakohus pole arvestanud KrMS § 50835 lg-t 3. Maakohus oma määruses käsitlenud ka T. Maidla elukohaga seonduvat ning kaebuse väited sellest, et kuivõrd T. Maidlat pole Soomest tegelikult välja saadetud, saab tema elukohaks lugeda Soome Vabariiki, ei muuda maakohtu seisukohti.
9.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.
10.T. Maidla kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann esitas taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks maakohtu määruse analüüsimise ja T. Maidla abikaasaga kirjavahetuse eest (60 min) ning määruskaebuse koostamise ja esitamise eest (60 min) kokku 129,60 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Nimelt arvestades seda, et määruskaebusest moodustavad kaitsja seisukohad vähem kui ühe lehekülje, ei saanud advokaadist kaitsjal kuluda selle koostamiseks enam kui 30 min. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hüvitada kaitsja tasu 90 min ulatuses, s.o 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot, seega kokku 97,20 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast tuleb Advokaadibüroole Jugans Grossmann välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 97,20 eurot. Eelmärgitud menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel T. Maidla kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.