Kohtulahend

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Justiitsministeerium edastas 21.06.2019.a Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse Tago Maidla suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsuse nr 18/104994 tunnustamiseks ja Tago Maidla ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsus on jõustunud 20.04.2018.a. Kuivõrd kohtule esitatud tunnistusest jäi kohtule selgusetuks, milline isiku poolt ärakantud karistus tuleb arvata karistusaja hulka ja millisest päevast alates tuleb arvutada karistuse algust, tegi kohus nimetatud osas 25.06.2019 Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametile täiendava päringu. 09.07.2019 laekus kohtule Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti vastus täiendava teabe taotlusele, milles selgitatakse järgmist: 1) Tago Maidla alustas 6 aasta pikkuse vanglakaristuse kandmist 7. veebruaril 2018. Karistuse määras Helsingi ringkonnakohus 7. veebruaril 2018. Soomes karistuse kandmise alguskuupäev on 7. veebruar 2018. 2) Süüteo tõttu, mille kohta määrati 7. veebruaril 2018 karistus Helsingi ringkonnakohtus, on Maidlat peetud kinni pausideta alates 7. oktoobrist 2017. Vastavalt Helsingi ringkonnakohtu poolt 7. veebruaril 2018 langetatud otsusele kestis vabadusekaotuse periood 7. oktoobrist 2017 kuni 6. veebruarini 2018 ning Maidla alustas vanglakaristuse kandmist 7. veebruaril 2018. 3) Tago Maidla alustas 6 aasta ja 2 kuu pikkuse vanglakaristuse kandmist 30. juunil 2015. Selle karistuse määras Helsingi ringkonnakohus 30. juunil 2015. Pärast 2/3 karistuse kandmist oleks Maidla 31. detsembril 2017 vangistusest tingimisi vabastatud, kuid ta jäi eelvangistuse raames vanglasse seoses siinkohal käsitletava süüteoga. Kuna Maidla kandis vanglakaristust vanglas 6 aastat ja 2 kuud alates 30. juunist 2015 kuni 31. detsembrini 2017, ei võetud ajavahemikku 7. oktoobrist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 arvesse Helsingi ringkonnakohtu poolt määratud kuueaastase vanglakaristuse täitmisel. Seega võeti käesoleva kuueaastase vanglakaristuse täitmisel vabadusekaotuse perioodina arvesse vaid ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni 6. veebruarini 2018, st 37 päeva. Vastavalt tõendi punktis 2.2 märgitule oli Maidla 10. juuniks 2019 (see päev kaasaarvatud) kandnud karistust 526 päeva (7.2.2018-10.6.2019=489 päeva) + (1.1.2018-6.2.2018= 37 päeva). Teisisõnu, Maidla on vahemikus 1. jaanuarist 2018 kuni 10. juunini 2019 oma karistusest kandnud juba 526 päeva. 4) Maidla Soomes karistuse kandmise alguskuupäev on 7. veebruar 2018. Soomes arvutatakse karistuse pikkus nii, et aastad ja kuud teisendatakse päevadeks. Üks aasta koosneb 365 päevast ja üks kuu 30 päevast. Maidlale määratud vanglakaristus, mille pikkus on 6 aastat, on võrdne 2190 päevaga. Kui sellest karistusest arvata maha vabadusekaotus 1. jaanuarist 2018 kuni 6. veebruarini 2018, ehk 37 päeva, kuulub kandmisele veel 2153 (2190-37) päeva vanglakaristust. Kui 2153 päeva arvestust alustatakse karistuse alguskuupäevast 7. veebruar 2018, loetakse kogu karistus kantuks kuupäeval 30. detsember 2023. Teisisõnu 1.1.2018-30.12.2023=2190 päeva ehk 6 aastat. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et Tago Maidla suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsuse nr 18/104994 täitmine Eesti Vabariigis on lubatav. Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles tõi välja, et Tago Maidla mõisteti Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsusega süüdi 01.10.2017-07.10.2017 Helsingis toimepandud suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus ning teda karistati vangistusega 6 aastat. Kohtuotsus jõustus 20.04.2018 ning Tago Maidla on viibinud seoses juhtumiga vahi all alates 01.01.2018. Tago Maidla on süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt KrMS § 4896 loetelus punkt 5 all ning mille osas tehtud otsused kuuluvad täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka Eestis ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused KrMS § 50835 mõttes. KrMS § 50836 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi

kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistava kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Tunnistuse kohaselt ning ka rahvastikuregistri andmetel on Tago Maidla elukohaks xxxx. Samas tunnistusele lisatud Tago Maidla seisukohast puudub tal Eestis kodu ning tema pere on elanud 10 aastat xxxx. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Tago Maidlal puudub Eestis alaline elukoht, kuulub kohtuotsus tunnustamisele KrMS § 508-36 p 2 alusel. Soome Vabariigi Immigratsiooniamet on määranud 23.07.2014 otsusega Tago Maidlale 15aastase sissesõidukeelu Soome Vabariiki ajavahemikus 23.07.2014-23.07.2029, mille Helsingi Halduskohus on 14.10.2015 otsusega muutnud 12 aastaseks sissesõidukeeluks ajavahemikus 23.07.2014 kuni 23.07.2026. Lisaks on Soome Vabariigi Immigratsiooniamet määranud 18.11.2018 otsusega Tago Maidlale 12-aastase sissesõidukeelu Soome Vabariiki ajavahemikus 23.07.2014 kuni 23.07.2026. Seega on kohtuotsuse tunnustamine käesoleval juhul kooskõlas KrMS §-ga 508-36 lg 1 p 2, mille kohaselt isegi juhul, kui EV kodaniku alaline elukoht ei ole Eestis, kuulub otsus tunnustamisele ja täideviimisele Eestis, kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja. Kuigi Tago Maidla ei ole nõustunud vangistuse ületoomisega Eestisse, ei ole tema nõusolek vajalik, sest tegemist on Eesti Vabariigi kodanikuga, kes on saadetud välisriigist välja Eesti Vabariiki. Olukorras, kus tal ei ole peale vangistusest vabanemisest võimalik jätkata oma elu Soomes, ei kanna vangistuse edasine kandmine Soomes ka sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärki. KrMS § 508-39 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistatavaid või piiravaid asjaolusid ei esine. Tago Maidlale mõistetud karistus 6 aastat vangistust vastab Eestis analoogilisele teole ettenähtud karistusele, mistõttu ei ole selle täpsustamine või muutmine vajalik. Eeltoodu alusel palub tunnustada Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsust Tago Maidla suhtes ning lugeda Tago Maidla poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 6 aastat ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 01.01.2018, s.o aeg, millest alates viibis Tago Maidla kõnesoleva kuriteo raames vahi all. Kaitsja vaidles taotlusele vastu, kuna Tago Maidla ei ole Eestisse ületoomisega nõus. Prokuröri poolt esitatud karistusettepanekule vastu ei vaielnud. Kohus, ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega tuvastas, et Soome Vabariik on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku Tago Maidla suhtes Soomes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsusega on Tago Maidla süüdi mõistetud raskes narkokuriteos. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Tago Maidlale karistus Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 2 järgi. KrMS 50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on sama seadustiku §-s 4896 nimetatud süüteoga. Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Tago Maidla süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ning kohus nõustub prokuröriga, et Tago Maidla on süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt KrMS § 4896 loetelus punkt 5 all ning mille osas tehtud otsused kuuluvad täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka Eestis ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 3 kuni 15 aastat. Seega on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused KrMS § 50835 mõttes. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on Tago Maidla enda Eestisse ületoomise vastu. KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja

mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836 lg 1 nimetatud isik. KrMS § 50836 lg 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistava kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Tago Maidla on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja tunnistuse kohaselt on Soome Immigratsiooniameti 23.07.2014 otsusega Maidla kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 15-aastane sisenemisekeeld Soome perioodiks 23.07.2014 – 23.07.2029.a. Helsingi Halduskohus on 14.10.2015 tehtud otsuses otsustanud, et riiki sisenemiskeeld on 12 aastat, ajavahemik 23.07.2014-23.07.2026, Soome migratsiooniameti otsus on lõplik. Soome Immigratsiooniameti 08.11.2018 otsusega otsustati Maidla kodumaale Eestisse tagasi saata ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 23.07.2014-23.07.2026, otsus on täideviimiskõlblik, edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud otsuse täideviimist. Seega puudub Tago Maidlal ka õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks ning esinevad mõlemad KrMS § 50836 lg 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid. T. Maidla mittenõustumine enda ületoomisega ei ole tunnustamist takistav asjaolu KrMS § 50838 lg 1 kohaselt. Nimetatud kriteeriumi tuvastamisel kohtutel kaalutlusruumi ei ole ning välisriigi otsust tuleb tunnustada ja viia Eesti poolt täide. KrMS §-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Seega esinevad KrMS-s sätestatud alused T. Maidla suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täitmiseks. Tago Maidlale mõisteti Soome Vabariigis vangistus 6 aastat, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt KrMS § 50835 lg 1 ja KrMS § 50835 lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Helsingi Maakohtu 07.02.2018 otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Tago Maidlale mõistetud karistuse täitmise osas, määrates Tago Maidlale ärakantavaks karistuseks vangistus 6 aastat algusega 01.01.2018, s.o ajast, mil Tago Maidla viibis antud kuriteo raames vahi all. Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 150 eurot kohtuistungiteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 180 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lähtuda ka KrMS § 180 lg 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Maidlat süüdi, vaid tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Soome Vabariigi süüdimõistvat otsust. Samuti arvestab kohus sellega, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Maidla, vaid Soome Vabariik. T. Maidlal puudus selles osas sõnaõigus ning ta vaidles ka vastu selle menetluse läbiviimisele ja enda karistuse kandmise ületoomisele Eesti Vabariiki. Samas on KrMS § 480 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.