Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

originaal mootorikate (kapott), kaks esituld (lähi ja kaugtuli mõlemad Xenonid, suunatuledes ja gabariidituledes led-id), aku Exide, DEFA mootorisoojenduse juhe koos pistikuga, tagatuled (tumedama klaasiga ja integreeritud led tuledega), tagaukselt xxxx märk, kõigilt neljalt rattalt plastikust ilukilbid, plekkveljel tagavararatas koos suverehviga, juhiiste, auto makk Alpine integreeritud navigatsiooniseadmega, elektriakende ja peeglite reguleerimislüliti, aku Biltema, keskluku ja signalisatsiooni keskseade, inverter Intelligent, DEFA Slim salongisoojendi, Biltema parkimiskaamera, tõkiskingad, Biltema esmaabipakk, kollane helkurvest, pukseerimisköis, navigatsiooniseade TomTom XL, kaks Nokia laadijat ja telefoni hoidja, kolm mälupulka, sõiduki hooldusraamat koos sõiduki, automaki, seisusoojendusseadme Webasto, mootorisoojenduse DEFA ja inverteeri kasutusjuhenditega ühes mapis, tööriistakäru ratastel, sahtlitega, sinist värvi koos erinevate tööriistadega, neli tööriistakohvrit padrun- ja lehtvõtmetega, akutrell Milwaukee kahe aku ja akulaadijaga, kaks käivituskaablit koos otsikutega, kaks käsitsi töötavat kütusepumpa, hüdrauliline tungraud ja kompressor. 06.05.2017 edastas K R T kindlustusseltsile Xxxx AS fotod tema kasutuses olevast sõidukist xxxx registreerimismärgiga xxxx ning nende juurde lisatud e-kirjas teatas muuhulgas, et oli Eestist ostnud kapoti (mootorikatte), stange (põrkeraud) ja mingisugused tuled ning kapott oli vale mudeli oma, stange lõhki ja tagatuled ise toonitud. Samalaadseid ütlusi andis ta ka politseis kannatanuna ülekuulamisel. Tema poolt edastatud fotod on tehtud 03.05.2017 ning neilt on näha, et ta on paigaldanud sõidukile tagasi sama mootorikatte, esimese põrkeraua ja esilaternad, millised olid sõidukil küljes Eestisse saabudes 27.04.2017 ning hiljem väidetavalt varastatud. Xxxx AS jättis kindlustusjuhtumi kohta saadud teabe põhjal tekkinud kindlustuskelmuse ja kuriteokahtluse tõttu kahjuhüvitise välja maksmata ning ütles kindlustuslepingu üles. K R T esitas hagiavalduse kohtusse, paludes välja mõista kindlustushüvitis summas 9810 eurot koos viivisega (hinnates sõiduki turuväärtuseks 10 000 eurot). Kindlustusfirma hinnangul oleks maksimaalseks võimalikuks kindlustushüvitiseks juhul kui hagi oleks tõendatud, 6515 eurot (hinnates sõiduki turuväärtuseks 6200 eurot + lisavarustus 505 eurot). Kohus jättis K R Ti hagi Xxxx AS vastu rahuldamata. Seega, kindlustusjuhtumi esilekutsumisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani K R T toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10.10.2019 kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma kohtule taotluse lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus K R Ti suhtes tingimusel, et K R Tile pannakse KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus maksta 5 kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot. Prokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud ning kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel võimalik, sest isiku süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi. K R Ti teost on tänaseks möödunud kaks ja pool aastat ning prokurörile teadaolevalt ei ole K R T vahepeal süütegusid toime pannud (isikul puuduvad kehtivad karistused), mis näitab prokurörile, et isik on oma teost järeldused teinud ning tema karistamine ei oma enam ka sellist tähtsust kui see oleks olnud teole vahetult. Süüdistatav K R T ja tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm toetasid 10.10.2019 kohtuistungil prokuröri taotlust. K R T kinnitas kohtule, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning nõus võtma endale kohustuse maksta 5 kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära ringkonnaprokuröri, süüdistatava ja kaitsja arvamused, leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, seaduslik ning kuulub rahuldamisele.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelsel uurimisel on kindlaks tehtud ja kogutud tõendeid selle kohta, et K R T on kindlustusjuhtumi esilekutsumisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil pannud toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus nõustub prokuratuuriga süü suuruse ning avaliku menetlushuvi puudumise osas, K R Ti tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, kuriteoga kahju ei ole tekitatud ning kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole esitatud. K R Ti süüdistatakse kuriteo toimepanemises, millest on käesolevaks ajaks möödas juba peaaegu kaks ja pool aastat ning prokurörile teadaolevalt ei ole süüdistatav vahepeal uusi süütegusid toime pannud. Ka karistusregistrist nähtuvalt K R Til kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused puuduvad. Seega võib kohus asuda seisukohale, et kuriteo toimepanija süü ei ole suur ning K R Ti suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Prokurör taotleb, et kohus määraks K R Tile kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohustuse maksta määratud tähtajaks riigituludesse kindel summa, s.o 5 kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot. K R T kinnitas 10.10.2019 toimunud kohtuistungil kohtule, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse maksta 5 kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot. Kohtu hinnangul on prokuratuuri taotlus põhjendatud ning puuduvad ka menetluslikud takistused prokuratuuri esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotluse, lõpetab KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse K R Ti süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ning kohustab K R Ti KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 1000 eurot 5 kuu jooksul. Kohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 202 lõikest 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Järelikult, kui K R T ei täida temale pandud kohustust maksta viie kuu jooksul riigituludesse 1000 eurot, uuendatakse kriminaalmenetlus vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jäävad toimiku vahel asuvad DVD-plaat ja CD-plaat videosalvestuste, ekraanitõmmiste, fotode, dokumentide ja meilivahetustega kriminaalasja juurde.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.