Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 10.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kutuzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.04.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2170 tunnistati Jevgeni Kutuzov süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Jevgeni Kutuzovit karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 09.05.2018 otsusega mõistetud karistusega – 2 kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Jevgeni Kutuzovile liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 09.05.2018 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus - 2 kuud vangistust ja lõplikult ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Jevgeni Kutuzov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 21,8 ettenähtud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 13.04.2019. Viru Maakohtu 31.05.2019 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Jevgeni Kutuzovile Viru Maakohtu 05.04.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2170 mõistetud karistus - 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates 31.05.2019, mil Jevgeni Kutuzov kinni peeti. Jevgeni Kutuzovit on kriminaalkorras karistatud 12 korral, vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Praegune karistus on mõistetud võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Varasemate kuritegude hulgas on varavastased kuriteod. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on alla aastane karistus, mistõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ja kanda jääb tal vähem kui 1 kuu vangistust. Jevgeni Kutuzov elas enne vangistust koos abikaasa A K ja nende ühise lapsega aadressil xxxx. Kui abikaasa suri aastal 2018, siis hakkasid probleemid eluasemega. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx, mis on xxxx sotsiaalmaja ning mille tegevusvaldkond on toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekanne. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust kontaktisiku V Z, kes ütles, et varem elas kinnipeetav ühiselamus aadressil xxxx, kuid hetkel on tema tuba hõivatud ja vabanemisel peab ta uuesti elamispinda taotlema. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetaval sissekirjutus puudub. Jevgeni Kutuzovil on võimalik taotleda elukohta ka xxxx, aadressile xxxx, mis on xxxx OÜ. Sinna elukoha broneerimiseks tuleb ühendust võtta juhatuse liikmega telefonil xxxx. Kinnipeetavale on kõik kontaktandmed edastatud. Põhihariduse omandas isik xxxx 2001. aastal. Riigikeele kursuse A1 tasemel lõpetas isik 2012. aastal Tartu Vanglas. Kuna isik

ei ole kasutanud riigikeelt tavaelus, siis ei oska ta üldse riigikeelt. Kinnipeetav ei näe hariduses mingeid eeliseid. Isikule oli määratud töövõimetuspension 70%. Kõik kuriteod on isik sooritatud varalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on väidetavalt töötanud mitteametlikult ehitusel – prahi väljavedu, lammutused. Majandusliku toimetuleku oskus on kesine. Rahalisi nõudeid on isikul vangla andmetel 3214,59 eurot, mida ta ei ole motiveeritud tasuma. Vangistuse jooksul pole isik töötanud, materiaalselt toetavad teda lähedased. Jevgeni Kutuzovi lähivõrgustikku kuuluvad ema I P, kaks venda ja kaks õde. Kinnipeetav oli abiellus A K 14.07.2009 kuni 27.12.2018 abikaasa surmani (abikaasa oli ka kuriteokaaslane). Kooselust on sündinud poeg M K, kes viibib praegusel ajal kas lastekodus või teises peres. Kõik kuriteod on toime pandud grupis. Enda sõnul võib kinnipeetav olla mõnel juhul kriminaalse taustaga isikute poolt mõjutatav. Kinnipeetav ei näe mõtet oma elustiili muutmises. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, küll aga on varasemalt esinenud kuritarvitamist, mis on soodustanud kuritegude toimepanemist. Eelmise vangistuse ajal läbis isik kristliku sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja Teadmine. Vangla andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus F19.21. Viimati tarvitas kinnipeetav narkootikume 20.02.2018 (amfetamiini) - mille eest on karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel. Kinnipeetav ise väidab, et viimati tarvitas narkootikume 2016. aastal. Antud valdkonnas isik ise probleemi ei näe. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Kinnipeetav on emotsionaalselt ebastabiilne, ärritub kergesti. Vägivaldset käitumist on esinenud eelmistes kuritegudes. Puudulikule probleemide lahendamise oskusele viitavad korduvad kuriteod ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Alates 15-ndast eluaastast on isikut mõjutanud keskkond, kus kuritegelik käitumine oli normiks. Kuna isik ei teadvusta oma käitumist kui kuritegelikku, siis ei teadvusta ta ka kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 81%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla ei toeta isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Uue kuriteo riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Jevgeni Kutuzovile KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustused. Jevgeni Kutuzov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta sotsiaalmajja kas aadressile xxxx või xxxx. Seal on 2 sotsiaalmaja ning kus parasjagu on vaba koht, seal ta hakkabki elama. Töökohta tal ei ole, kuid ta hakkab saama töövõimetuspensioni. Tal ei ole narkosõltuvust ega probleeme alkoholiga. Kõige lähedasem inimene on talle poeg, kes elab xxxx paljulapselises peres. Kui ta oli vabaduses, siis nad kohtusid üks kord kuus, sest pere lubas kohtuda. Vabaduses hakkab ta tööd otsima. Sotsiaalprogrammi läbimise vastu ta ei ole. Vangistuses ta ei ole töötanud, sest vangla ei ole talle tööd pakkunud. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jevgeni Kutuzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Kutuzovi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban märkis kohtuistungil, et Jevgeni Kutuzov kannab 6-kuulist karistust teise astme kuriteo eest, seega sisuliselt on tegemist miinimumi lähedase karistusega ja see viitab sellele, et tegu, mille eest ta karistust kannab, ei olnud eriti tõsine. Vangla on märkinud iseloomustuses, et isikut on kokku karistatud üle kümne korra, kuid tuleks arvesse võtta, et suurem osa neist karistustest on kustunud. Iseloomustuses märgitud varasem karistus röövimise eest on kindlasti kustunud, seega on põhjendamatud iseloomustuses sisalduvad viited võimalikule vägivaldsusele. Mis puudutab käitumist vangistuse kandmise ajal, siis tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isik on pidanud ennast üleval seaduskuulekalt ja täitnud sellega ennetähtaegse vabastamise olulise eelduse. Seda, et ta pole osalenud kuriteoriske maandavates tegevustes, ei saa talle ette heita, kuivõrd täitmiskava ei ole vangla poolt koostatud. Mis puudutab võimalusi vabaduses, siis tal on võimalik saada elukoht ja materiaalse kindlustatuse garanteeriks saadav töövõimetuspension. Ennetähtaegsel vabastamisel saaks talle määratav kriminaalhooldaja osutada abi nii elukoha kui ka üldise toimetulekuga seonduvalt. Arvestades eeltoodut palus kaitsja Jevgeni Kutuzov ennetähtaegselt vabastada ja võimaldada tal tasuda menetluskulud osade kaupa aasta jooksul, mis aitaks kaasa resotsialiseerumisele. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Kutuzov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõik kuriteod on varavastased ning nende toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas, sest tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ei saa selle pinnalt järeldada karistuse eesmärkide täidetust. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta tema vabastamist ennetähtaegselt. Iseloomustuse kohaselt on tal võimalik elama asuda kas xxxx asuvasse sotsiaalmajja, ühiselamusse või xxxx asuvasse ühiselamusse, kuhu elamispinna saamiseks tuleb esitada avaldus. Üheski asutuses isikule kohta hetkel broneeritud ei ole. Enne vangistust sai isik töövõimetuspensioni, mida tal on võimalik taotleda ka peale vanglast vabanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis aitaks majanduslikult paremini toime tulla, sest kõik kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on garanteeritud töökoha puudumine uue varavastase kuriteo toimepanemise riskiks, sest üksnes töövõimetuspensioniga ta toime ei tulnud. Isikul on vangla andmetel rahalisi nõudeid 3214,59 eurot, mida ta ei ole motiveeritud tasuma. Kinnipeetav on kõik kuriteod toime pannud grupis, millest saab järeldada, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on avaldanud, et ei näe mõtet elustiili muutmiseks, millest järeldub, et ta ei ole toimepandud kuritegudest vajalikke järeldusi teinud ega ka motiveeritud uute kuritegude toimepanemisest

hoiduma. Kinnipeetaval on varem esinenud alkoholi kuritarvitamist ning tal on diagnoositud narkosõltuvus, kuid ise ta probleemi nimetatud valdkondades ei näe. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Jevgeni Kutuzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 156 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 156 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 156 eurot tasumise ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 13 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.