Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-7632 1. november 2019 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasi G.W Tölbi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8; § 274 lg 2 p 3; § 121 lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi lühimenetluses. Tsiviilhagi lahendamine Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a määrus G.W Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson 2. oktoober 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a määrus ja saata G.W Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali apellatsioon Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2019. a otsuse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata.
Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2019. a otsusega tunnistati G.W süüdi muu hulgas karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja R. P. KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi selles, et nad tungisid 26. juulil 2017 Pärnu linnas asuvasse garaaži ja avatud hoone varjualusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le X kuuluvaid esemeid koguväärtusega 13 098 eurot.
2.Maakohus rahuldas kannatanu OÜ X tsiviilhagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, mõistes K. Tölbilt ja R. P-lt solidaarselt välja 12 362 eurot. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud kõigi süüdistuses nimetatud OÜ-le X kuuluvate asjade vargus.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega rahuldati OÜ X tsiviilhagi, ja palus jätta tsiviilhagi rahuldamata. Apellandi hinnangul ei ole tõendatud, et kõik tsiviilhagis loetletud esemed varastas G.W . Arusaamatud on esemete kogused ja hinnad. On selgusetu, kas loetletud esemed olid arvel osaühingu varana. Ringkonnakohtu määrus
4.Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a määrusega jäeti K. Tölbi kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukohad on järgmised.
1-18-7632
5.G.W ja tema kaitsja viibisid maakohtus kriminaalasja arutamise juures. Süüdistatavale tagati õigus olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme.
6.Maakohtu istungil vaidles G.W OÜ X tsiviilhagi suurusele vastu. Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et OÜ X tsiviilhagi on tõendatud ja tekitatud kahju tuleb K. Tölbilt ja R. P-lt solidaarselt välja mõista.
7.R. P. ei vaielnud OÜ X hagi suurusele vastu. Tegemist on hagi õigeksvõtuga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ja TsMS § 440 lg 1 järgi peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. Nii maakohus ka tegi. TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Pealegi võib kohus hagi õigeksvõtu korral jätta otsusest välja nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4), mistõttu ei ole kohus eksinud isegi siis, kui tsiviilhagi rahuldamist ei põhjendata. Seega on OÜ X hagi seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Tölbi kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja palub saata apellatsiooni ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja hinnangul ei ole OÜ X tsiviilhagi rahuldamine täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu viidatud asjaolu, et R. P. on tsiviilhagi õigeks võtnud, ei puuduta
G.W .
9.Vastuses määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gardi Anderson, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Prokurör märgib, et kuigi on küsitav, kas ühe süüdistatava hagi õigeksvõtt on laiendatav ka teisele süüdistatavale, on kannatanu hagi põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Vaidlustatud määrusega jättis ringkonnakohus apellatsiooni alusetult läbi vaatamata.
11.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on enamasti võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-85-13, p 7; 14. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p-d 7–8).
12.Kolleegiumi hinnangul ei saa K. Tölbi kaitsja apellatsioonis esitatud väiteid pidada õiguslikult asjakohatuks. Samuti ei ole ringkonnakohtu määruses viidatud kohtupraktikas üheselt kujunenud seisukohtadele, mis annavad aluse järelduseks, et apellatsioon on ilmselt perspektiivitu. Ringkonnakohtu väide, et R. P. ei ole maakohtus tsiviilhagi vaidlustanud ja on selle õigeks võtnud, ei võimalda K. Tölbi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata jätmist järgmistel põhjustel.
13.Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kahjustatud isikule tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137). Sel juhul võib kahjustatud isik nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). Kuna kannatanu nõudis kahju hüvitamist mõlemalt süüdistatavalt, mõistiski maakohus K. Tölbilt ja R. P-lt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt 12 362 eurot.
14.Tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust (KrMS § 381 lg 6). Ekslik on 2(3)
1-18-7632 ringkonnakohtu seisukoht, et kuna R. P. võttis hagi õigeks, pidi maakohus TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt rahuldama hagi mõlema süüdistatava vastu. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. aprilli 2018. a otsus nr 2-16-7541/70, p 13). Solidaarvõlgnikud osalevad kaaskostjatena menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
8.aprilli 2019. a otsus nr 2-14-51896/235, p 15; 1. novembri 2017. a otsus nr 2-13-23176/103, p 14). TsMS § 207 lg 2 kohaselt ei tulene hageja või kostja toimingust kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et kohus saab õigeksvõtul põhineva otsuse teha ainult sellise kostja suhtes, kes nõuet kohtule tehtud avaldusega tunnistab. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on K. Tölbi kaitsja selgitanud, et tsiviilhagis esitatud nõue ei ole tõendatud. Apellatsioonikohtu osutatu, justkui oleks R. P. maakohtus hagi õigeks võtnud, ei saanud kaasa tuua tsiviilhagi rahuldamist TsMS § 440 lg 1 alusel K. Tölbi vastu.
15.Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2019. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. K. Tölbi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
16.K. Tölbi kaitsja esitas 2. oktoobril 2019 taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulutatud aja, s.o kolme pooltunni eest. Taotlus on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 13.43. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2019. a otsus nr 1-16-6137/262, p 22; 18. juuni 2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). KrMS § 390 lg-st 1 tulenevalt tuleb neid seisukohti järgida ka määruskaebemenetluses. Kuna praeguses asjas määrati määruskaebemenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtajaks 2. oktoober 2019 kell 9.00, ei ole kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks tähtaegne ja see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.