Kohtulahend

või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks summas 6289,26 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis. KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Geiro Pitirimovi elukohaks xxxx ning isik kannab hetkel karistust Tallinna Vanglas. Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Kuivõrd Geiro Pitirimov kannab hetkel karistust Tallinna Vanglas, Harjumaal, siis on tulenevalt KrMS § 50872 lg 1 p-st 1 Harju Maakohtul pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Geiro Pitirimov on xxxx, 17.08.2015.a toime pannud varguse raskendavail asjaoludel, kui varastas koos teiste isikutega laost suures koguses mootorratta varustust (st kiivreid, saapaid, riideid). Varastatud vara väärtus oli umbes 32 200 eurot ja see kanti ligiduses olevasse sõidukisse ning müüdi edasi. Geiro Pitirimov tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti vargusena raskendavail asjaoludel ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 28 § 2 (1) ja peatükk 6 § 5 järgi. KrMS §-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Geiro Pitirimovi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist vargusega. KrMS §-s 50870 p 7 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus varguse eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt KrMS § 50870 p-st 7 kontrollima, kas Geiro Pitirimovi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Geiro Pitirimovi suhtes tehtud otsus on jõustunud 05.12.2017.a (KrMS § 477 lg 1 p 1). Samuti pole kohtul käesoleval juhul alust kahelda, et Soome Vabariigi ItäSuomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (KrMS § 477 lg 1 p 2). Küll aga nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et asja ei ole kirjalikult menetletud ning isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Selgitusena on tunnistuses aga märgitud, et Geiro Pitirimov oli Päijät-Häme esimese astme kohtus kohal ja ItäSuomi teise astme kohtus esindas teda advokaat. KrMS § 477 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja. KrMS § 4897 lg 1 p 4 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui isik on olnud teadlik kohtulikust arutelust ning andis volitused enda esindamiseks kohtuistungil valitud või riigi õigusabi korras määratud kaitsjale ning see kaitsja osales kohtuistungil. Kuivõrd antud juhul osales Geiro Pitirimov esimese astme kohtuistungil ise ning teise astme kohtus esindas teda tema poolt valitud või riigi õigusabi korras määratud kaitsja (kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas kaitsja oli kokkuleppel valitud või riigi õigusabi korras määratud), siis leiab kohus, et Geiro Pitirimovi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud. Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid KrMS §-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid.

Kohus ei tuvastanud ka KrMS §-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. KrMS § 50869 lg 11 p 3 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsusega väljamõistetud rahasummat otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulude hüvitamiseks summas 6289,26 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsuse täitmine Geiro Pitirimovi suhtes KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50870 p 7 ja § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks. KrMS § 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Geiro Pitirimovilt Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsusega väljamõistetud ja tasumata rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtuvõi haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks summas 6289,26 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik Jõustus Riigikohtu 27.01.2020 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.