lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2271/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 16.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2271/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2271

Määruse kuupäev

16. detsember 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

G. P (ik 39307XXXXXX) riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja G. P

Resolutsioon

Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

KOHTU SELGITUSED

1.G. P esitas 5. detsembril 2019 riigi õigusabi taotluse. Taotluses on märgitud, et taotleja soovib halduskohtumenetluses advokaati st. õigusabi isiku esindamiseks. Taotleja leiab, et ta ei pea viibima Viru Vanglas, vaid ta taotleb enda üleviimist Tallinna Vanglasse.
2.Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on taotleja kriminaalasjas 1-19-2066 ise nõustunud enda loovutamisega Soome Vabariigile. G. P kaitsja Gregori Palm toetas G. P seisukohta. Vastavalt Euroopa Nõukogu 13.06.2002.a. raamotsuse „Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmiskorra kohta“ art 1 lg-le 2 täidavad liikmesriigid mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Seega vastavalt eelpool nimetatud põhimõttele on taotluse saanud liikmesriik kohustatud peaaegu automaatselt tunnustama ja täitma Euroopa vahistamismäärust kui taotleva liikmesriigi pädeva õigusasutuse otsust isiku vahi alla võtmiseks teises liikmesriigis ja loovutamiseks taotlevale liikmesriigile. Kohus leiab, et liikmesriikide vastastikuse tunnustamise ja sellest lähtuvalt ka vastastikuse usaldamise põhimõtet silmas pidades puudub alus kahtluse alla seada Euroopa vahistamismääruses kui taotleva riigi pädeva õigusasutuse otsuses sisalduva teabe õigsust ja paikapidavust. Loovutamise üldtingimuseks KrMS § 491 lg 3 sätestatu kohaselt on, et isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust. Käesoleval juhul taotleb Justiitsministeerium Euroopa vahistamismääruse alusel G. P suhtes loovutamise kohaldamist Soome Vabariigi kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmiseks. Euroopa vahistamismääruse kohaselt on G. P süüdi mõistetud Ida-Soome teise astme kohus 15.12.2016 otsusega nr 16/152200 varguste toimepanemise ja kuriteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, sellest kandmata karistus on 1 aastat, 3 kuu ja 18 päeva. Nimetatud kuritegu on Eesti Vabariigis kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 202

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuna G. P suhtes on pooleli siseriiklik kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 18250100006, mis on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri menetluses ning mille raames teda süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, siis juhindudes KrMS § 506 lõikest 1 võib Justiitsministeerium lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui isiku suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema kohta tehtud kohtuotsust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikul kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutada taotlevale riigile ajutiselt. Tagamaks siseriikliku menetluse läbiviimist, tuleb ka antud juhul Justiitsministeeriumil kaaluda G. P suhtes tehtud loovutamisotsuse edasilükkamist ja alustada läbirääkimisi tema ajutiseks Soome Vabariigile loovutamiseks kohtuistungite toimumise ajaks. Harju Maakohtu määrus 1-19-2066 taotleja loovutamise kohta välisriigile jõustus 2.04.2019.

3.Tuginedes KISis andmetele kriminaalasjas 1-19-7968 on Harju Maakohus 14.10.2019 määrusega KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistanud lubatavaks G. P suhtes tehtud Soome Vabariigi Itä-Suomi teise astme kohtu 15.12.2016.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. KrMS § 50874 alusel pööratakse G. P väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 6289 (kuus tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 26 (kakskümmend kuus) senti Eesti riigi tuludesse. Kohtule kriminaalasjas 1-19-7968 esitatud tunnistuse kohaselt on G. P elukohaks Lohvardi tee 1-4, Veadla küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond.
4.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. november 2019 määrusega jäeti Harju Maakohtu 14.10.2019 määrus muutmata. Taotleja esitas 16.12.2019 kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palmi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule.
5.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 alusel on taotluse lahendamine Tartu Halduskohtu pädevuses.
6.Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
7.Haldusaja materjalide järgi ei ole vaidlust, et Harju Maakohtu määrus 1-19-2066 taotleja loovutamine välisriigile jõustus 2.04.2019. KIS andmetel on taotleja esindaja vandeadvokaadi abi Gregori Palm. Taotleja on varem korduvalt kohtu poole pöördunud. ning osalenud kohtumenetluses. Viru Vangla 16.12.2019 vastuse kohaselt on taotleja ise pöördunud korduvalt vangla poole, viimati 9.12.2019. Sel juhul on taotlejale jõukohane esitada ka praegu iseseisvalt Viru Vanglale vaideid ning kohtule kaebuseid.
8.Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5).

kehtib

uurimispõhimõte

9.Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat, sh annab kohus taotlejale juhiseid käesoleva määruse

punktides 4 ja 5. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

10.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi olenemata tema majanduslikust olukorrast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja