Jätta Viru Maakohtu 27. augusti 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. Kolesnik tunnistati Viru Maakohtu 21. veebruari 2019. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Katseaja jooksul peab S. Kolesnik järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust.
2.Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 1. augustil 2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles S. Kolesnikule mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Viru Maakohtu 27. augusti 2019. a määrusega pöörati S. Kolesnikule mõistetud karistus täitmisele.
4.Maakohtu määruse kohaselt tutvustati S. Kolesnikule 26. märtsil 2019 kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi ning S. Kolesnik kinnitas neist arusaamist oma allkirjaga. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal (24. märtsil 2019, 8. mail 2019, 15. juulil 2019, 26. juulil 2019 ja 6. augustil 2019) lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 24. märtsi 2019. a ja 8. mai 2019. a rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametnik teinud süüdimõistetule kaks kirjalikku hoiatust.
5.Politsei- ja Piirivalveameti 22. juuli 2019. a teatisest nr 2.1-6.2/2524-2 nähtub, et S. Kolesnik pani 15. juulil 2019 toime S.T. kehalise väärkohtlemise. Sellega seoses alustati kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. S. Kolesnik oli tarvitanud alkoholi. 15. juuli 2019. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne, näidates alkoholijoovet 1,17 mg/l kohta. Veel nähtub asja materjalidest, et 27. juulil 2019 on patrullpolitseinik teavitanud kriminaalhooldusametnikku, et 26. juulil 2019 sai ta väljakutse aadressile XXX , Kohtla-Järve. S. Kolesnik oli tarvitanud alkoholi. 15. juuli 2019. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus positiivne, näidates alkoholijoovet 1,09 mg/l kohta.
6.Samuti nähtub asja materjalidest, et süüdimõistetul tuvastati alkoholijoove 6. augustil 2019 toimunud registreerimise käigus. Alkoholi tarvitamist tunnistas süüdimõistetu ka maakohtu istungil. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu
21.veebruari 2019 kohtuotsusega katseajaks pandud lisakohustuse rikkumine viiel korral on tõendatud. Tegemist ei ole ühekordse rikkumisega, süüdimõistetu on vaatamata keelule tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt.
7.Argumenti, mille kohaselt tarvitas S. Kolesnik alkoholi, kuna Maardust tulid sugulased ja teda sunniti jooma, ei pea kohus vabandatavaks. S. Kolesnik jätkas nii pärast kirjalike hoiatuste tegemist kui ka pärast erakorralise ettekande kohtusse saatmist alkoholi tarvitamist, ilmudes 6. augustil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja tuvastas hooldusalusel alkoholijoobe 0,781 mg/l kohta. Teda ei ole mõjutanud kriminaalhooldaja poolt tehtud kirjalikud hoiatused ega seletused. Lisaks on S. Kolesniku käitumine alkoholijoobes olles vägivaldne. S. Kolesniku suhtes on algatatud kaks uut kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel.
8.Eeltoodu näitab, et S. Kolesnik ei suhtu talle määratud kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei ole seeläbi võimeline oma käitumist muutma. Arvestades S. Kolesniku käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi kohtu poolt määratud kohustusi täita. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, kuna S. Kolesnik on rikkunud korduvalt kohustust, mitte tarvitada alkoholi katseajal, talle koostatud hoiatused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud alkoholi tarvitamist, millega kaasnevad peretülid oma elukaaslasega.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Kolesniku kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja saata kriminaalasja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub kaitsja jätta S. Kolesniku vangistuse täitmisele pööramata. 2(5)
10.Määruskaebuse kohaselt rikuti kohtuistungil S. Kolesniku kaitseõigust. Talle loeti ette küll õigused, kuid ei selgitatud õigust taotleda kaitsja osavõttu kohtuistungist. Ilma kaitsjata ei saanud S. Kolesnik ennast efektiivselt kaitsta.
11.Kohtuistungi ajaks oli S. Kolesnik leppinud Ahtme haiglaga kokku, et läheb 29. augustil 2019 vabatahtlikult alkoholismivastasele ravile ning viibib ravil kuni 18. septembrini 2019. Haiglast sellekohast tõendit ei väljastatud, kuid S. Kolesnikule lubati anda tõend ravi läbimise kohta haiglast väljakirjutamise järel. Ahtme haiglas viibimise ajal avastati S. Kolesnikul ka teisi tervisemuresid. S. Kolesnik viidi kahel korral ravile Ida-Viru Keskhaiglasse. 19.-20. septembril 2019 viibis ta haiglas statsionaarsel ravil. Vastava tõendi esitab kaitsja kohtule hiljem.
12.Alkoholismivastasel ravil viibimine näitab, et S. Kolesnik tegeleb oma probleemidega ning karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Kohus ei kaalunud esmakordse erakorralise ettekande järel täiendavate kohustuse määramist või katseaja pikendamist. Kohus märkis, et süüdimõistetu on vägivaldne ja tema suhtes on algatatud kaks kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse algatamine ei saa mõjutada karistuse täitmisele pööramist. Tegemist ei ole käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. Isiku süü otsustakse alles hilisemas menetluses. Kohtu viited uutele kriminaalmenetlustele on ebaseaduslikud. Kaitsja taotlused
13.Kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtule 26. septembril 2019 taotluse, milles palub lisada kriminaalasja materjalidele SA Ahtme Haigla tõendi selle kohta, et S. Kolesnik viibis
29.augustist 2019 kuni 18. septembrini 2019 ravil SA Ahtme Haiglas. Kaitsja lisab, et praegu viibib S. Kolesnik ravil Ida-Viru Keskhaiglas, kuna tal avastati kasvaja.
14.Kaitsja esitas 2. oktoobril 2019 ringkonnakohtule taotluse, milles palub lisada asja materjalide juurde SA Ida-Viru Keskhaigla kutse, et S. Kolesnik läheb 22. oktoobril 2019 ambulatoorsele vastuvõtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Kolesnikule mõistetud karistuse KarS § 74 lg 4 alusel põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
16.Maakohus arutas KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist ehk KrMS § 427 lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust. KrMS § 432 lg 3 esimese lause järgi peab täitmiskohtunik sellise küsimuse lahendama süüdimõistetu osavõtul, kusjuures sama lõike teise lause kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel täitmiskohtuniku juurde ka kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi KrMS § 45 lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13).
17.Tartu Ringkonnakohus tutvus Viru Maakohtu 27. augusti 2019. a istungiprotokolliga ning kohtuistungi helisalvestisega. Protokolli ja salvestise sisust selguvalt tutvustas kohus S. Kolesnikule tema õigusi, sh märkis, et süüdimõistetul on õigus omada kaitsja abi (eeltoodu tõlgiti S. Kolesnikule kohapeal suuliselt vene keelde kui „õigus kasutada kaitsja abi.“). Sellise tutvustamise järel küsis maakohus S. Kolesnikult, kas ta sai oma õigustest aru 3(5)
ning süüdimõistetu vastas sellele jaatavalt. Lisaks andis kohus S. Kolesnikule võimaluse esitada taotlusi, kuid süüdimõistetu seda teha ei soovinud.
18.Kuigi maakohtu poolt süüdimõistetule tema õiguse (õigus kaitsja abile) tutvustamine oli vähese konkreetsusastmega, peab kohtukolleegium kaheldavaks, et S. Kolesnik ei mõistnud endal olevat õigust taotleda kohtult kaitsja osavõttu kohtuistungist. Nimelt selgub, et S. Kolesnikut kaitses kriminaalasjas nr 1-12-6368 määratud korras kaitsja. Seega oli S. Kolesnik teadlik riigi õigusabi korras kaitsja kasutamise võimalusest. Tal oleks olnud võimalik kohtult kaitsja määramise võimaluse kohta küsida täpsustavaid küsimusi või kohtule avaldada, et soovib lepingulise kaitsja osalemist. Maakohus andis S. Kolesnikule taotluste esitamiseks ka sõna, kuid seda võimalust S. Kolesnik ei kasutanud. S. Kolesnik on pärast maakohtu istungit volitanud end esindama lepingulise kaitsja. Ka see viitab, et ta oli kaitsja kasutamise võimalusest teadlik.
19.Eeltoodut kogumis arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et S. Kolesniku väide enda õiguse mittemõistmise kohta on otsitud ega vasta tegelikkusele. Kuna S. Kolesnik on alkoholi tarvitamise keelu korduvat rikkumist ka tunnistanud, ei ole käesolevas asjas vaidlust katseaja nõuete rikkumise toimumises, vaid selles, kas rikkumised annavad alust S. Kolesniku karistust täitmisele pööramiseks. Nimetatud osas saab maakohtu otsustuse põhjendatusele anda hinnangu ka ringkonnakohus, kellele kaitsja on oma seisukohad ja taotlused esitanud. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust saata asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
20.Kolleegium nõustub kaitsja etteheitega, et maakohus ei oleks tohtinud S. Kolesniku suhtes algatatud uutele kriminaalasjadele viidata, kuna neis ei ole S. Kolesniku süüküsimust veel lahendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles viidatakse S. Kolesniku suhtes algatatud kahele uuele kriminaalasjale ja katseajal vägivalla tarvitamisele. Eeltoodu ei anna siiski alust S. Kolesniku karistuse täitmisele pööramise küsimuses maakohtust erinevale seisukohale asumiseks.
21.Vaidlust ei ole selles, et S. Kolesnik on korduvalt tahtlikult alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ning talle on sellega seoses tehtud kaks hoiatust. S. Kolesnik tunnistas 27. augustil 2019 Viru Maakohtu istungil, et tarvitas alkoholi peavalude tuimestamiseks, kuigi teadis, et seda ei tohi teha. S. Kolesnik tunnistas, et on tarvitanud katseajal alkoholi viiel korral. Ta palus kohtult veel ühte võimalust ja lubas minna sõltuvusravile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et S. Kolesniku karistus tuleb täitmisele pöörata. Arvestades S. Kolesniku rikkumiste rohkust, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik, kuna ta ei suuda alkoholi tarvitamise keeldu järgida.
22.Kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditest nähtub, et S. Kolesnik viibis 29. augustist 2019 kuni 18. septembrini 2019 ravil SA Ahtme Haiglas. Kaitsja on lisaks märkinud, et praegu viibib S. Kolesnik ravil Ida-Viru Keskhaiglas, kuna tal avastati kasvaja. Ka eeltoodu ei veena ringkonnakohut selles, et S. Kolesnik suudab edaspidi katseaja nõudeid täita ja alkoholist loobuda. S. Kolesnikule on juba korduvalt antud võimalus oma käitumist muuta ja ravile minna, kuid ta ei ole sellegipoolest suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vanglas on S. Kolesnikul võimalik saada nii arstiabi kui ka toetust alkoholisõltuvusega võitlemiseks.
23.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaitsja poolt 2. oktoobril 2019 esitatud tõendi, kuna see on esitatud pärast Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2019. a määrusega taotluste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtaja (1. oktoober 2019) möödumist.
4(5)
24.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. augusti 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
(allkiri)
(allkiri)
(allkiri)
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.