Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

(kakssada viiskümmend) eurot. CD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Riigi kasuks määratud rahalised kohustused, s.o K.K-l 250 eurot ja T.F Riigil kokku 694.24 eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. K.K-l kasutada viitenumbrit 99919900001447 ning T.F Riigil kasutada viitenumbrit 99919900001450. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, 1-19-1644, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Käesolev määrus edastada süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, prokurörile ning AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile. Edasikaebamise kord Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses on kriminaalasi K.K ja T.F süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi üldmenetluses. 11.09.2019.a kohtuistungil tegid menetlusosalised ettepaneku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Samal istungil avaldas nõusolekut kohustute täitmiseks ja menetluse lõpetamiseks T.F. 13.09.2019.a saabus kohtule K.K nõusolek kohustuse täitmiseks ja menetluse lõpetamiseks. 19.09.2019.a esitas prokurör kohtule kirjaliku taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, kohustades K.K-d tasuma kahe kuu jooksul riigituludesse 250 eurot ning T.F-i hüvitama kuue kuu jooksul menetluskulud 444.24 eurot ja tasuma riigituludesse 250 eurot. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas saabus süüdistusakt kohtusse 27.02.2019.a. Kohus on üritanud asja arutada juba kolmel korral, kuid alati on jätnud mõni menetlusosaline kohtusse ilmumata, mistõttu asja sisulise arutamiseni ei ole siiani jõutud. Tunnistajate, kes on antud menetluses olulised, teavitamine on olnud oluliselt raskendatud, kuna isikud ei ela eeluurimisel antud elukohtades, samuti pole teada kontaktandmeid, mis nende kättesaamist hõlbustaks. Seetõttu oleks tõenäoliselt vajalik nende suhtes täiendavate meetmete rakendamine, milleks oleks tagaotsimine, mis ilmselgelt tingiks asja arutamise teadmata ajaks edasilükkamise. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavatele süüks pandav tegu oma olemuselt raske. Sõiduki turuväärtus, millelt üritati hüvitist saada, oli vaid 1800 eurot ning kindlustusandja summat välja ei maksnud. Seega ei ole käesolevas asjas esitatud ka tsiviilhagi, mistõttu ei ole kindlustusandja huvitatud kohtuistungitel osalemisest. Seetõttu puudub antud juhul isegi kannatanul huvi kriminaalasja menetlemise vastu. Juhul, kui kannatanul puudub asja menetlemise vastu huvi, ei saa kohtu hinnangul mitte mingil juhul ka väita, et asja menetlemise suhtes oleks mingi üldisem avalik menetlushuvi.