Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 16625699, asukoht: Tartu mnt 13, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja I. V. (e-post: XXX) Kostja: V. K. (isikukood XXX; täpne elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi hageja nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt V. K. hageja Revensen OÜ kasuks välja võlgnevus järgnevalt:
2.1.Laenulepingu nr Y230322180 alusel mõista kostjalt V. K. välja põhinõue 888,06 eurot ja viivis summas 110,08 eurot;
2.2.Laenulepingu nr Y230515186 alusel mõista kostjalt V. K. välja põhinõue summas 960 eurot ja viivis summas 141,72 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta kõik menetluskulud kostja V. K. kanda.
6.Mõista kostjalt V. K. hageja Revensen OÜ kasuks välja õigusabikulu summas 180 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 350 eurot.
7.Mõista kostjalt V. K. hageja Revensen OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
8.Tagastada Revensen OÜ poolt enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot Revensen OÜ arvelduskontole nr EEXXX. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud Revensen OÜ esitas 31.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2993,04 euro saamiseks. Kohus tegi 01.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 22.11.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hagi menetlemiseks Harju Maakohtule hagimenetluses. Hageja esitas 06.12.2023 hagiavalduse, mille kohus 25.01.2024 menetlusse võttis. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 23.03.2023 Ühisraha Oü-ga laenulepingu nr Y230322180 1000,00 saamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu internetiportaali vahendusel. Laenulepingu nr Y230322180 alusel võttis kostja laenu 1000,00 EUR intressiga 31.00% aastas ja 0.086% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 23.04.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 23. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,97 EUR. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 23.03.2023. Pärast laenulepingu nr Y230322180 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 71,94 EUR. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 27.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 27.10.2023 teatise.
Laenulepingu nr Y230515186 kohaselt kostja sõlmis 17.05.2023 Ühisraha OÜ-ga (registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr Y230515186 1000,00 EUR saamiseks. Laenulepingu nr Y230515186 alusel võttis kostja laenu 1000,00 EUR intressiga 31.00% aastas ja 0.086% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 17.06.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 17. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 35,97 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 17.05.2028. Kokku kohustus kostja tasuma 2198,20 EUR. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 17.05.2023. Kostja tagasimakseid ei sooritanud. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele, misjärel Ühisraha OÜ loovutas 27.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 27.10.2023 teatise. Kohus esitas 24.07.2024 hagejale kohtunõude, milles tõi välja, et kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 17.12.2024 kohandatud haginõude tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ning palus mõista välja kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr Y230322180 ja laenulepingu nr Y230515186 alusel tulenev põhivõlgnevus summas 1848,06 ning 7.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 251,80 EUR. Lisaks sellele palus hageja mõista välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase tasumiseni. Hageja on toonud välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on hageja teinud päringuid pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Hageja on esitanud pangakonto väljavõtte analüüsi, mille kohaselt on kostja keskmiseks sissetulekuks 996,84 eurot ning kostjal on keskmiseid finantskohustusi kokku keskmiselt 311,57 eurot. Samuti puudusid kostjal maksehäired laenu väljastamise ajal. Kohtu seisukoht ja põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 01.05.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
3.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja laenulepingu, mille alusel andis algne laenuandja kostjale laenu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
4.Kohtu hinnangul vastavad laenulepingud nr Y230322180 ja Y230515186 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
5.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et algne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Hageja ei ole esitanud pangakonto väljavõtet, vaid on esitanud omapoolse analüüsi kostja pangakonto väljavõttest. Samuti hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõtte analüüs tekitab olulisel määral küsimusi kostja suutlikkuse kohta laenu tasuda. Analüüsi kohaselt sai kostja laenu 2022 aasta oktoobris kokku 1458,64 eurot, novembris 826 eurot, detsembris 2000 eurot ja 2023 aasta jaanuaris 3128 eurot, veebruaris 141 eurot, märtsis 44 eurot. Antud andmetest tuleneb, et kostja laenud ületasid korduvalt ja olulisel määral kostja sissetulekuid. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 2022 septembris kuust alates kuni 2023 märtsini oli kostja sissetulek kokku 5981,04 eurot ja väljaminekud kokku 17049,07 eurot. Antud andmete põhjal ei saa väita, et kostja oleks olnud maksevõimeline teenindama laenu, olenemata laenu suurusest. Samuti oli kostjal ilmselge kalduvus hasartmängudele, millele oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt pidanud tähelepanu pööratama. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
7.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 1848,06 eurot ja viivise summas 251,80 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahe lepingu osas kokku 1848,06 eurot ning viivise summas 251,80 eurot, millele lisandub veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras. Hagihinna täpsustamine ja enam tasutud riigilõivu tagastamine
8.Hageja on esitanud taotluse hagihinna muutmiseks ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt kostja esitatud nõudest, võttes arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, koosneb hagihind põhinõudest (kahe lepingu peale) kokku summas 1848,06, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 251,80 ja käesolevaks hetkeks veel mitte sisse nõutavaks muutunud viivisest, mis vastab hagihinnale 2321,63 eurot. Tulenevalt riigilõivuseadusest § 59 lg 1 alusel kuulub 2000 – 2500 euro suuruse hagihinna puhul tasumisele 350 eurot. Hageja on käesoleval hetkel tasunud 420 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja taotlusel tagastamisele 70 eurot. Kuivõrd hageja ei ole toonud välja 17.12.2024 esitatud taotluses kontonumbrit, millele hageja soovib riigilõivu tagastamist, tagastab kohus antud summa pangakontole, millelt riigilõiv tasuti (EEXXX , AS LHV Pank, Revensen OÜ). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot, võttes arvesse, et hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulu kokku 360 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Võttes arvesse, et kohus lahendas asja tagaseljaotsusega, peab kohus antud menetluskulu ülepaisutatuks. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt välja hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot, riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.