Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-19-6789

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus 02. september 2019.a, Pärnu

Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 1-19-6789 Kohtunik Kriminaalasi Määruse sisu Kahtlustatav

Teet Olvik Prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Kriminaalmenetluse lõpetamine T. J., isikukood: x, xxxxx.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, kohus määras: KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus T. J. suhtes. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada T. J. tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada T. J. tasuma 6 (kuue) kuu jooksul riigituludesse 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel konfiskeerida vintpüss Mosin 1891 kal 7.62x54R nr 83350 ja 1 (üks) padrunikest kal 7.62x54R. Esemed asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalvameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas. Rahalised kohustused, s.o kokku 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot, tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB pank. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33391900016809. Selgituseks märkida: T. J., 1-19-6789, rahaline kohustus. Kohus selgitab, et vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi. Edasikaebamise kord

1-19-6789

Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kohtumäärus saata prokurörile, kahtlustatavale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on T. J. esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o tulirelva ebaseaduslik käitlemine, mis seisnes selles, et tema isikuna, kellel oli tulirelva ja laskemoona omamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba kolmele jahirelvale jahiks ja kodu ning vara kaitseks ja püstolile 9mm Clock19, omandas täiendavalt ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas vintpüssi Mosin 1891 kaliiber 7,62x54R nr 83350 ja vintpüssi padruni kaliiber 7,62Rx54R, millega sooritas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid öisel ajal 13.04.2019.a ja 14.09.2019.a vahel x x x x kortermaja õuel lasu õhku. Seejärel toimetas kahtlustatav vintpüssi Mosin nr 83350 x x x x asuvasse J. P. elukohta ja jättis sinna kuni sama päeva hommikuni, kus samas korteris viibiv T. J. korterisse jäetud tulirelva politseiametnikule üle andis. Oma teoga rikkus T. J. relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, relvaseaduse § 34 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või – valdajale relvaloa, relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relvaseaduse § 55 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba. 29.08.2019.a saabus Pärnu Maakohtule prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus T. J. suhtes KrMS § 202 alusel. Prokurör taotleb T. J. kohustamist tasuda riigituludesse 350 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 420 eurot. Samuti taotleb prokurör relva ja ühe padrunikesta konfiskeerimist. Kahlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamise ja nimetatud kohustustega, samuti konfiskeerimisega, nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kohtueelse menetluse käigus on T. J. ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta. Kahtlustatav on väljendanud oma kahetsust toime pandu suhtes ning avaldanud soovi teha koostööd, näidates vabatahtlikult politseile ette enda valduses olevad seaduslikud relvad relvakapis. T. J. on varem kriminaalkorras karistamata isik. Ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu. Eeltoodust võib järeldada, et T. J. on alustatud kriminaalmenetlusest teinud omad järeldused ning ta suudab õiguskuulekalt käituda ka kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta. Kohtu hinnangul on isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohustuste panemisega täidab riik antud juhul piisavalt