Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2019, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-06-10509

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Tõlk

Jelena Zubtsova

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

SERGEI MAHHOV,

isikukood viibimiskoht Viru Vangla

37703182228,

Karistuse kandmise algus 22.07.2010 ja lõpp 01.08.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg

02.08.2019, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta SERGEI MAHHOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Mahhovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-10509 tunnistati Sergei Mahhov süüdi KarS § 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 11 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 22.07.2010.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Sergei Mahhovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Mahhovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vanglas erinevalt käitunud, kuna karistus on pikk. Kõikides programmides, mis iseloomustuses on kirjas, on ta osalenud. Tal on vanglas distsiplinaarkaristusi olnud, sest ta keeldus töö tegemisest. Kõik keeldumised töö tegemisest on vaidlustatud ja halduskohtus arutusel. Kui vabaneb, siis läheb oma vanemate juurde elama. Enne kinnipidamist elas ta vanematest eraldi. Ema ja kasuisa on nõus teda võtma enda juurde elama. Avaldab, et ta ei ole tarvitanud narkootikume enne kinnipidamist. Ta on 17 aastat olnud kinnipidamiskohas ja ta peab toibuma sellest, hetkel ei tea, mida vabanemisel tegema hakkab. Tal on elektrigaasi keevitaja eriala ja 2001. aastal ta töötas sellele erialal. Enda hinnangul ei ole ta impulsiivne inimene, ta kontrollib oma emotsioone. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Käesolev kuritegu on raske esimese astme eluvastane kuritegu – mõrva toimepanemise katse. Kinnipeetav pani tulirelva kasutades toime vägivaldse ja ohtliku kuriteo, millega seadis ohtu mitme inimese elud, sealhulgas kannatanu laste. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati korduvalt tööst keeldumise eest, kuigi isik on tööle määratud. Enda sõnul ei saa ta töötada tulenevalt tema halvast tervislikust seisundist, kuid vangla meditsiiniosakond on kinnipeetava hinnanud töövõimeliseks. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud ja legaalne sissetulek puudus, millest võib järeldada, et raha sai ta ebaseadusliku tegevuse tulemusena. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise legaalse sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Iseloomustusest ja kohtuotsusest nähtuvalt on kuritegu toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning kindla töökoha olemasolu vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski. Kuigi isikul on vabanemisfondi raha hoiustatud ning ema ja kasuisa on lisaks elukoha pakkumisele valmis kinnipeetavat ka materiaalselt toetama, ei ole see pikas perspektiivis jätkusuutlik lahendus ning vaadates isiku suhtumist teatud töökohtadel töötamisse, võib järeldada, et ta on töö suhtes valiv, mis omakorda viitab subkultuuriliste hoiakute esinemisele. Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustasid enne vangistust kriminaalse taustaga isikuid, kes teda kuritegusid toimepanema mõjutasid. Ka vangistuses viibides on kinnipeetav osalenud massilises allumatuses koos kaaskinnipeetavatega, mis samuti viitab teiste poolt mõjutatavusele ja heakskiidu saamise vajadusele. Kohus ei ole käesolevaks ajaks veendunud, et kantud karistus oleks vajalikku mõju isiku edasisele käitumisele avaldanud. Kinnipeetav ei tunnista siiani toimepandud kuritegu ning tal