Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
27.02.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-06-10509
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Mahhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI MAHHOV, isikukood 37703182228, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 22.07.2010 ja lõpp 01.08.2020.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.02.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Sergei Mahhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mahhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Mahhov on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2011 otsusega KrK § 101 p 5 – 15 lg 2 (KarS § 114 p 3 – 25 lg 2) järgi ja karistuseks mõisteti talle 11 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2010 arvati karistusaja hulka.
Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Mahhov taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et asja materjalides on kõik kirjas ning ta ei saa üldse aru, mille eest ta vanglas istub. Teda ei olnud seal kohas, mille eest teda süüdistatakse. Kinnipeetav avaldas, et tal on haige ema ning rohkem kedagi ei ole. Kinnipeetav kandis xxxx karistust röövimise eest. Vangla distsiplinaarrikkumised on seotud suitsudega. Kinnipeetaval on olemas töökoht ning elukoht xxxx. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud väljapressimise, huligaansuse, röövkallaletungide ning varguste eest. Vägivalduse raskusaste on jäänud samaks, kuid kuriteod on muutunud ohtlikumaks (relvastatud kuriteod). Isikut on korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav kannab karistust I astme kuriteo eest ning tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise (või selle katse) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud jõhkra kuriteo ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et toimepandud isikuvastase kuriteo tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Sedavõrd raske isikuvastase kuriteo toimepanemise puhul ja antud kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal põhjendatud seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 36% ja 35%. Seega on S. kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik. Oht seisneb füüsilises ründes, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud. Oht on kõige tõenäolisem olukorras kus kinnipeetaval on rahalisi raskusi ning kui eesmärk tegutsemiseks tundub isikule kasulik Riski suurendavad asjaolud on legaalse sissetuleku puudumine, kriminaalne tutvusring, hoolimatu elustiil, puudulik probleemide lahendamise oskus. Ühiskonnas kehtivatesse normidesse suhtub isik ükskõikselt ja üleolevalt. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud kaheksa distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isik, ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabanemise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesolevas asjas ei ole nimetatud tingimuse täidetud. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud kinnipeetava katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 01.08.2020) leiab kohus, et ebamõistlikult pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav, ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.